Süsteemiteenuste all mõistetakse elektrisüsteemis rakendatud tehnilisi meetmeid, mille kaudu tagatakse süsteemi töö- ja varustuskindlus ning elektrienergia ülekande kvaliteet.
Süsteemiteenusteks on sageduse hoidmine, võimsusreservide olemasolu tagamine, aktiiv- ja reaktiivenergia saldo hoidmine, pingete reguleerimine jms. Süsteemiteenuste pakkumise kohustus on süsteemihalduril, kelleks on vastavalt Elektrituruseadusele on Elering OÜ.
Sageduse reguleerimine
Seni, kuni Eesti, Läti, Leedu, Valgevene ja Venemaa ühendatud energiasüsteemis vastutab sageduse hoidmise eest Venemaa osapool, Eleringi juhtimiskeskus sagedust ei reguleeri. Küll aga on juhtimiskeskuse kohuseks hoida süsteemi võimsusbilanssi planeeritu suhtes lubatud kõrvalekalde piirides.
Maksimaalne lubatav vahetusvõimsuse kõrvalekalle on planeeritud bilansist +/- 50 MW. Lubatavad vahetusenergia kõrvalekalded planeeritust on 30 MWh tunnis ning 300 MWh ööpäevas.
Vahetusvõimsuse kõrvalekalle üle või alla 50 MW on lubatud 15 minutit enne ja pärast täistundi vaid juhul, kui planeeritud bilansi saldo erineb kahel vastaval järjestikustel kauplemisperioodil enam kui 80 MW.
Süsteemi ööpäevane koormusgraafik planeeritakse ja kinnitatakse süsteemihalduri poolt eelmise päeva kella 17:00ks.
Koormusgraafiku planeerimiseks esitavad bilansihaldurid süsteemihaldurile igapäevaselt järgmised algandmed: - bilansihaldurite halduspiirkonna tarbimise prognoos;
- bilansihaldurite määratud elektrienergia tarned teistele turuosalistele ja välispartneritele;
- bilansihaldurite halduspiirkonnas olevate genereerivate üksuste tootmine.
Planeerimise algandmed, mida ühiselt nimetatakse bilansiplaaniks esitatakse bilansihalduri poolt süsteemihaldurile vastavalt Elektrienergia bilansilepingu tüüptingimustes sätestatud tähtaegadele.
Võimsusreservide hoidmine
Võimsuse reserve hoitakse süsteemis juhuks, kui võimusbilansi hoidmisega tekib raskusi – olgu see siis avariilise genereerimise vähenemise, võrguhäirete või ootamatult muutunud tarbimise võimsuse tõttu.
Üldiselt lähtutakse reservide hoidmisel põhimõttest, et nii võrgu- kui elektrijaamade seadmete avariide tagajärgede likvideerimiseks vajaliku võimsuse olemasolu tagab Eleringi juhtimiskeskus ning selle kulud kaetakse ülekandetariifist.
Tarbimise ebatäpsuse jaoks vajalik reserv tagatakse bilansihaldurite poolt (kuigi ettenähtud osa olemasolu kontrollib Eleringi juhtimiskeskus). Sellega kaasnevad kulud katavad samuti bilansihaldurid.
Pinge reguleerimine
Pinge ja reaktiivvõimsuse bilansi reguleerimisega tagab Eleringi juhtimiskeskus kogu põhivõrgu ulatuses lubatava pingetaseme ja energia ülekandel tekkivate kadude seisukohast optimaalse talitluse.
Pingetaseme paremaks hoidmiseks ja lisakadude tekkimise vähendamiseks on eelistatud võimalikult minimaalne reaktiivvõimsuse vahetus erineval pingeastmel võrkude, võrguga ühendatud tarbijate, erinevate võrgu geograafiliste regioonide ning naabersüsteemide vahel.
Võrgust väljuva või võrku siseneva reaktiivvõimsuse tasustamisel lähtutakse põhimõttest, et kui reaktiivvõimsuse voog on võrguettevõtja jaoks juhitamatu, siis maksab selle põhjustaja võrguettevõtjale iga liitumispunkti läbinud kVarh eest.
Kui aga võrguettevõtja saab kasutada reaktiivvõimsust enda võrgu pinge reguleerimiseks, siis maksab selle eest omakorda võrguettevõtja. Viimane moodus on kasutusel näiteks selliste põhivõrguga liitunud elektrijaamade puhul, mis võimaldavad süsteemile küllaldases ulatuses pingetoetust.
|