|
Eesti elektrisüsteem ühendab omavahel Eestis paiknevad elektrijaamad, võrguettevõtjad ning elektritarbijad. Eesti elektrisüsteem omakorda kuulub suurde sünkroonselt töötavasse ühendsüsteemi BRELL, mille moodustavad Eestiga vahelduvvooluliine pidi ühendatud naaberriigid Läti ja Venemaa ning omakorda nende naabrid Leedu ja Valgevene. Alates 2006.a lõpust on Eesti ja Soome vahel ka alalisvooluühendus tänu merekaablile Estlink, mis omab sümboolset tähendust Balti riikide ning Põhjamaade elektrisüsteemide ühendajana.
Elektrisüsteemi põhivõrgu osa Eestis koosneb: - 1540 kilomeetrist 330kV liinidest
- 184 kilomeetrist 220kV liinidest
- 3476 kilomeetrist 110kV liinidest
- 61 kilomeetrist 35kV liinidest
- 151 alajaamast
Kolme 330kV liiniga on Eesti ühendatud Venemaaga (2 liini läheb Narvast St. Peterburgi ja Kingiseppa ning 1 liin Tartust Pihkvasse), Läti elektrisüsteemiga ühendab meid kaks 330kV liini (üks on Tartu ja Valmiera, teine Tsirguliina ning Valmiera vahel). Soomega ühendab Eestit Harku-Espoo 150kV alalisvoolukaabel. Eesti elektrisüsteemi kaardi leiab aadressilt http://www.elering.ee/index.php?id=178
Elering toimib Eesti elektrisüsteemi süsteemioperaatorina, kelle ülesandeks planeerida talitlust ja juhtida süsteemi selliselt, et alati on tagatud võrgu ohutu ja töökindel toimimine. Elektrienergia ülekande võimaldamise kõrval on Eleringi ülesandeks ka bilansihaldus, mille eesmärgiks on süsteemi bilansi tagamine igal ajahetkel.
Hetkeseisuga on energiatarbimise tipp Eestis 1555 MW (20.01.2006 17-18 vahel), alates 1966ndast aastast on tarbimismaksimum kasvanud üle 3 korra:
Elektrienergia tarbimine Eestis on suurusjärgus 7,6 TWh aastas.
Eesti elektrisüsteemis on installeeritud netotootmisvõimsus 2362 MW. Tegelik võimalik netogenereerimine on aga väiksem, sõltudes tootmisseadmete remontidest ja avariidest ning tootmise võimalikkusest sõltuvalt tuule- ja hüdroressursside olemasolust. Põhivõrguga on liitunud 2009 aasta juunikuuks - 108,3 MW tuuleparke. Põhjalikum ülevaade tootmise kohta on iga aasta alguses koostatavas tootmisvõimuste piisavuse aruandes, mille leiab aadressilt http://www.elering.ee/index.php?id=546
Elektrienergia ülekandmine põhjustab võrgus kadusid, mille katmiseks ostab Elering elektrienergiat Narva Elektrijaamadest. Kadude suurus sõltub paljudest teguritest nagu üle kantud energia kogus, piiriülese energiakaubanduse suunad, võimsusvoogude jagunemine ühendenergiasüsteemis ja sellest põhjustatud transiit, ilmatingimused (õhuniiskus, sademed). Eelmisel majandusaastal (aprill 2008 – märts 2009) moodustasid kaod 3,2% kogu võrku antud elektrienergia kogusest. | 2008ma | 2007ma | 2006ma | 2005ma | 2004ma | Kogu võrku antud elektrienergia, GWh | 12 370 | 12 037 | 9 821 | 10 062 | 9 881 | Eesti oma tarbimiseks üle kantud energia, GWh | 7 591 | 7 630 | 7 313 | 7 088 | 6 814 | Võrgukaod, GWh | 396 | 369 | 296 | 289 | 284 | Võrgukadude protsent, % | 3.20% | 3.07% | 3.02% | 2.87% | 2.87% |
Süsteemi ühtsus ja töövõime peavad häiringute korral võrgus säilima, samuti peab süsteemi talitlus olema staatiliselt ja dünaamiliselt stabiilne. Selleks kavandatakse süsteemi talitlust ja arengut selliselt, et kõik võimalikud avariid analüüsitakse läbi ennetavalt ja sellest lähtuvalt otsustatakse võrgu elementide remontide lubatavus ning süsteemi impordi- ja ekspordivõime.
Võimsused, mida on maksimaalselt võimalik importida ja eksportida, sõltuvad ühelt poolt liinide termilisest läbilaskevõimest ja teiselt poolt režiimiarvutuste käigus välja selgitatud süsteemi stabiilsuse piirist, kumb neist kahest on väiksem, määrab lõpliku piirangu.
Süsteemile seatud piirangud nädalate kaupa asuvad aadressil http://www.elering.ee/index.php?id=558
Elektrisüsteemi sageduse hoidmise huvides peavad igal ajahetkel elektrienergia tootmine ja tarbimine olema tasakaalus. Ettevalmistused bilansi hoidmiseks järgmisel päeval tehakse igapäevaselt. Selleks kogutakse kokku süsteemi bilansiplaaniks kõigi turuosaliste tootmisplaanid, prognoositud tarbimise ja planeeritud kauplemise. Saadud plaani põhjal jälgitakse ja juhitakse elektrisüsteemi talitlust. Juhuks, kui tegelik tarbimine ja tootmine peaksid liialt erinema planeeritud suurustest või kui peaks avariiliselt välja lülituma mõni generaator, on eelnevalt loodud võimalused süsteemi bilansi tasakaalu taastamiseks – selleks sõlmitakse lepingud reguleerimisvõimsuste ja avariireservi võimsuste kasutamiseks.
|
