Elering andis ülevaate sünkroniseerimise suurprojekti edenemisest 

Täna toimunud sünkroniseerimise ümarlaual andis Elering elektrituruosalistele ja teistele avaliku ja erasektori organisatsioonidele laiapõhjalise ülevaate veebruari alguses toimuva Mandri-Euroopa sagedusalaga ühinemise suurprojekti hetkeseisust. 
 

Suur samm tähendab olulist muutust elektrisüsteemis, kus Balti riigid hakkavad süsteemi toimimiseks vajalikku sagedust täies mahus ise kontrollima. 

Eleringi juht Kalle Kilk tõi välja, et energiajulgeoleku mõttes on Eesti ja Balti riikide energiasüsteemide Venemaa võrgust lahtiühendamine ja Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumine võrreldava mõjuga samm NATO ja EL-ga ühinemisega.  

„Kümne aasta pikkune teekond on olnud märkimisväärne pingutus kogu Eleringi meeskonnale ja ligi 80 ettevõttele, kes on aidanud uut taristut ehitada. Kuid mitte ainult- paljude partneritega koostöös on üles ehitatud ka täiesti uus turukorraldus,“ rõhutas Kilk.  

Viimastel aastatel on suuresti Euroopa Liidu kaasrahastuse toel Eestis 350 miljoni euro eest ehitatud ja rekonstrueeritud kõik põhjast lõunasse kulgevad piiriülesed kõrgepingeliinid ja ehitatud kolm sageduse hoidmiseks tarvilikku sünkroonkompensaatorit nii, et see ei ole tõstnud tarbijate makstavat võrgutasu. Täiendavalt jätkub elektrisüsteemi juhtimissüsteemide ja IT-süsteemide uuendamine. 

Mastaapse suurprojekti vältel on Elering suutnud püsida ajakavas ja eelarves. Lisaks toodi tulenevalt pingelisest geopoliitilisest olukorrast ja hoolimata kitsast ajagraafikust koos Läti ja Leedu süsteemihalduritega projekti lõpptähtaeg ligi aasta aega varasemaks. 

Eleringi juht tõi ümarlaual olulise teemana välja, et Eesti on nüüd küll valmis suureks muutuseks, kuid see on siiski uus olukord. „Peame olema valmis ise hakkama saama sageduse ja süsteemi stabiilsuse tagamisega. Seega on kõigil vastutus, eriti elutähtsate teenuste osutajatel, üle vaadata tegevusplaanid võimalikeks kriisiolukordadeks, mis peaks olema rutiinne protsess,“ pani Kalle Kilk südamele.  

Sünkroniseerimise oodatav mõju elektri lõpphinnale on piiratud, jäädes paari protsendi juurde ja tuleneb eeskätt iseseisvalt sageduse hoidmise vajadusest ja sagedusreservide hoidmisest.  Samas pakub uus olukord kohalikele elektritootjatele ja energiasektorile uusi ärivõimalusi uute reserviturgude näol, mida turuosalised on juba kaua oodanud.  

Peale sünkroniseerimist vastab Balti riikide elektrisüsteem Mandri-Euroopa süsteemi ja kehtivate standardite nõuetele. Kõik tootmisseadmed on võrguga liitudes läbinud katsetused, mis tagab nende toimimise erinevate võrgusündmuste korral. Sageduse kvaliteedi osas on vana ja uus sagedusala võrdväärsed  ja elektriseadmetele sünkroniseerimisel mõju ei ole. Ühest sagedusalast teise üleminek on erakordne samm, samas on see tehniliselt lahendatud nii, et elektritarbija seda igapäevaelus kõige tõenäolisemalt ei märkagi.