Liigu edasi põhisisu juurde

Majandusminister Taavi Aas kohtus kolmapäeval Eleringis ettevõtte juhatusega ja sai ülevaate Eleringi tegevustest tagamaks Eesti elektri varustuskindlus nii täna kui tulevikus.

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi selgitusel koosneb varustuskindluse tagamise kava kolmest suurest tegevussuunast: esiteks, Eesti varustuskindluse standardi väljatöötamine ning varustuskindluse analüüs koostöös Euroopa teiste „eleringidega“; teiseks, elektrisüsteemi ühendamine Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga ning kolmandaks kodumaise elektrivõrgu talitluskindluse tagamine, et elekter jõuaks tarbijateni igas olukorras.

"Rohepööre energeetikas tähendab taastuvenergia järjest kasvavat rolli ning juhitaval režiimil töötavate elektrijaamade positsiooni muutumist. Selle muutuse läbiviimiseks on vaja kindlust, et varustuskindlus on igal ajahetkel tagatud ja olemas on mehhanismid, kuidas seda tagada. Seetõttu on Eleringi roll varustuskindluse hindamisel ning turuosalistele adekvaatsete signaalide pakkumisel järjest tähtsam," ütles Aas.

Varustuskindluse standardi ettevalmistuste raames läbi viidud uuring soovitab lubada Eestis üheksal tunnil aastas olukorda, kus elektri pakkumine ei kata turupõhiselt täies ulatuses nõudlust ning süsteemi tasakaalustamiseks peab sekkuma süsteemihaldur. Euroopa kontekstis on selline standard tavapärane, selgitas Veskimägi. Sotsiaalmajanduslikult oleks absoluutse tasakaalu nõude täitmine ühiskonnale kallim kui väikese tasakaalustamatuse talumine üksikutel tundidel. See ei tähenda, et nendel tundidel oleks häireid tarbijate varustamisel elektriga. Elering viis läbi uuringu koostöös Konkurentsiametiga, standardi kehtestab Vabariigi Valitsus.

Ettevalmistused sünkroniseerimiseks kulgevad plaanipäraselt. Käimas on hanked Narva piirkonnast algavate ja Tartu ning Valga kaudu Lätti suunduvate transiitliinide uuendamiseks ning samuti hange sünkroonkompensaatorite rajamiseks. Esimeste hangete võitjad selguvad juba lähiajal ning sünkroniseerimiseks oluline Eesti-Läti kolmas elektriühendus valmib täies ulatuses juba selle aasta lõpuks.

Sünkroniseerimise ettevalmistuste käigus tuleb Balti süsteemihalduritel maandada süsteemne risk, mille kõige rängemaks väljenduseks oleks eraldumine eraldi Baltimaade sünkroonalasse juba enne sünkroniseerimist Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.

Sünkroniseerimine tähendab ühtlasi märgatavaid muudatusi elektriturul. Olemasolevate elektriturgude kõrvale tekivad uued turud ja tooted, mis suurendavad kohalike elektritootjate võimalusi elektri müügiks, parandades seeläbi eeldusi investeerimiseks uutesse tootmisvõimsustesse. Uute turgude loomise avaliku konsultatsiooni käivitab Elering lähiajal.

Kodumaise ülekandevõrgu talitluskindluse tõstmisel on olulised investeeringud liinide ja alajaamade tehnilise seisukorra parandamisse ning õhuliinide kaitsevööndite järjepidev hooldus. Senise töö tulemuslikkust peegeldab rikete arvu selge langustrend viimastel aastatel.

Et leida elektrivõrgu arendamisel optimaalseimaid lahendusi, mis võtaksid arvesse lõpptarbija vajadusi ning vähimat ühiskondlikku kulu, alustas Elering 2019. aasta teises pooles koostöös jaotusvõrguettevõtetega elektrivõrgu pikaajalise arenguplaani koostamist aastateks 2020-2035. Selleks analüüsib Elering koos jaotusvõrkudega piirkondlikke arengulahendusi. Ühiselt koostatakse sotsiaalmajanduslikult kogu Eesti vaates parimad plaanid võrgu arendamiseks koos vastavate investeerimiskavadega.

Varustuskindluse standardi uuringuga saab tutvuda Eleringi kodulehel.

 

Majandusminister Eleringis  08 2020

 

Majandusminister Eleringis 08 2020_2

Seotud teemad

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Lihtlehekülg Uudis Book page Hooldustööd Konsultatsioon Kontaktid