18.01.2025 Juhatuse esimees Kalle KIlk sünkroniseerimisest
Intervjuu Postimehes 18.01.2025
Kolme nädala pärast, veebruari teisel laupäeval kell kaheksa hommikul lülitab Leedu põhivõrk välja esimese Königsbergi, praeguse nimega Kaliningradi viiva elektriliini.
Seejärel teise, mille järel Venemaa enklaav Poola ja Leedu külje all peab elektriga varustamisega ise hakkama saama. Pärast seda riburada pidi ülejäänud seitse liini, mis Balti riike Valgevene ja Venemaa elektrivõrguga seovad. Viimasena nihutavad Eleringi töötajad lülitit Narvas. 8. veebruari hommikul kell üheksa peaks elektronide liikumine üle kahe maailma piiri katkema.
Desünkroniseerimise ehk Venemaast lahti ühendamise pärast pole vaja osta küünlaid, gaasipliiti ega generaatorit. Küll aga võiks need majapidamises olla teistel põhjustel. Elekter võib ära minna suurte tormide pärast, kliima soojeneb ja sajud lähevad aina hullemaks. Teine oht on rohelised mehikesed ehk peenemas keeles hübriidsõda. Me ei tea, mis on järgmine sihtmärk ning elektrivõrgu kaudu on kõige lihtsam Eestit haavata. «Suure tõenäosusega läheb generaatorit vaja lumetormiga. Kas sünkroniseerime või mitte, selleks ei ole genekat vaja, ikka siis, kui kohalik elektriliin on katki,» ütles Eesti põhivõrgu Eleringi juht Kalle Kilk.
Tähtis nõuanne või isegi palve veebruari teisel nädalavahetusel on, et kõik majapidamised tarvitaks elektrit nii nagu tavaliselt.
Teine tähtis nõuanne või isegi palve veebruari teisel nädalavahetusel on, et kõik majapidamised tarvitaks elektrit nii, nagu tavaliselt. Kõige hullem on see, kui hirmu pärast elektriseadmed võrgust lahti ühendatakse. «Mida normaalsemalt ja ette ennustatavamalt inimesed ja ettevõtted käituvad, seda lihtsam on elektrivõrku juhtida,» kinnitas Kilk. «Elektrivõrgu juhtimine käib prognoosi järgi. Ennustame, kui palju on tarbimist, et samal ajal oleks nii palju ka tootmist.»
Pinget jagub
Balti riikide elektrivõrgu ühendamine Poola kaudu Kesk-Euroopaga pole ainult tehniline ülesanne. Pinge on suur, sest kui Eesti, Läti ja Leedu elektrikud peaksid ebaõnnestuma ega suuda hoida hea kvaliteediga elektrivarustust, tähendab see ka poliitilist läbikukkumist. Nii Eesti, Läti kui ka Leedu on võtnud Euroopa Komisjonilt sadadesse miljonitesse eurodesse küündivat abiraha ning lubanud, et saavad nabanööri läbilõikamise järel iseseisvalt hakkama.
Kuna Eesti põhivõrk katsetas iseseisva elektrivõrguna hakkama saamist viimati ligi 16 aastat tagasi, ei tea keegi, kas paberil hästi töötav süsteem ka päriselus toimib. Cooki saarte lipuga tanker lisas pinget, sest ankruga katki küntud elektrikaabel Estlink 2 pidi 8. ja 9. veebruaril Eesti elektrivõrgu sagedust toetama. Kusjuures kõige tähtsam ei olegi, kas elekter on olemas. Kõige olulisem on see, kas sagedus on õige, kas on piisavalt inertsi ja veel terve hulk teisi tehnilisi näitajaid, mis tagavad kvaliteetse elektrivarustuse.
Kõige hullem on see, et Balti riigid sõltuvad Põhjamaade merekaableist. Praeguse prognoosi järgi pole kolmes riigis piisavalt elektrijaamu, et talvel tuuletu pakaseajaga Soomest-Rootsist tuleva vooluta hakkama saada. Halvemal juhul tuleb tööstused seisma jätta, et kodud ja asutused vooluta ei jääks. Aga igaks juhuks lisan, et see on kõige hullem riskistsenaarium.
Kas Elering on sabotaaživõimalusega arvestanud? «Jah, muidugi. Oleme alajaamade ja muude objektide valvet tugevdanud, sest meid ümbritsev julgeolekukeskkond jääb püsima veel pikaks ajaks, see ei piirdu ainult talvega,» ütles Kilk.
Maismaal on väga tähtis valvata Eesti-Läti piiril kolme elektriliini. Väga suurt lõhkelaengut pole rohelisel mehikesel vaja, et mast kukuks. «Meil on plaanis neid jälgida, et aru saada, mis nende ümber toimub.»
Elektrivõrgu olulisi sõlmpunkte on ehitatud kindlamaks, lisatud valvesüsteeme. «Hiljuti moodustasime oma turvameeskonna, aga kasutame ka valvefirmasid. Meie turvameeskond monitoorib ja sõnastab põhimõtted, mille järgi valvefirmad tegutsevad. Mõned objektid on lühema reageerimisajaga, mõned pikemaga,» rääkis Kilk.
Kui vaja, siis Kaitseliit kaitseb meie taristut. Oleme nendega juba läbi viinud oluliste elektriliinide turvamise õppusi.
Eesti põhivõrgu Eleringi juht Kalle Kilk
«Kaitseliiduga sõlmisime koostöökokkuleppe. Kui vaja, siis Kaitseliit kaitseb meie taristut. Oleme nendega juba läbi viinud oluliste elektriliinide turvamise õppusi. Kaitseliidu ülesanne on ohu korral kohe reageerida. Kui ohutase tõuseb – natuke nüüd liialdan – võib lõpuks olla nii, et iga masti juures on püssiga mees,» ütles Kilk. «Praegu ei ole seda vaja, aga ohuolukorras miks mitte.»
Eleringil on valmis ka parandusvahendid. «Neid nimetatakse emergency restoration system’iks, mis kiiresti pannakse viga saanud masti kõrvale. Kui lõhkelaeng teeb oma paugu ära, siis mõne päevaga suudame sama liini töösse saada,» märkis Kilk.
Pärast Venemaa küljest lahti ühendamist peavad baltlased kuni pühapäeva õhtuni iseseisvalt hakkama saama. Seda nimetatakse saartalituskatseks, mille eesmärk on Euroopale näidata, et Eesti, Läti ja Leedu elektrivõrgud on töökorras.