Liigu edasi põhisisu juurde

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) 2017/1938 kirjeldatakse valemiga N-1 gaasitaristu tehnilisest võimsusest tulenevat suutlikkust rahuldada suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häire korral arvutuspiirkonnas gaasi kogunõudlus erandlikult suure gaasinõudlusega päeval, mida esineb statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul:

 Valem N miinus ühe arvutamiseks, mis kirjeldab suutlikkust rahuldada suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häire korral arvutuspiirkonnas gaasi kogunõudlus erandlikult suure gaasinõudlusega päeval, mida esineb statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul

EPm – kõikide süsteemi sisendpunktide võimsus (mln m3/päevas)
Pm – sisemaine tootmisvõimsus (mln m3/päevas)
Sm – sisemaiste gaasihoidlate tarnitav kogus (mln m3/päevas)
LNGm – sisemaiste veeldatud maagaasi terminalide tarnitav võimsus (mln m3/päevas)
Im– suurima võrguelemendi läbilaskevõime (mln m3/päevas)
Dmax – gaasi päevane kogunõudlus arvestuspiirkonnas erandlikult suure gaasinõudlusega päeval, mis esineb statistilise tõenäosuse kohaselt üks kord iga 20 aasta jooksul (mln m3/päevas)

 

Eesti gaasiülekandevõrk on ühendatud Venemaa ülekandevõrguga Värskas ja Narvas ning Läti ülekandevõrguga Karksis. 2020.a. valminud Balticconnector lisas Eestile ühenduse Soome ülekandevõrguga. Seoses sellega paranes ka oluliselt Eesti gaasisüsteemi N-1 kriteerium: Eesti gaasiülekandevõrgu suurima läbilaskevõimega võrguelement on uus Karksi gaasimõõtejaam võimsusega 10 mln m3/päevas. Aastal 2022 olid sisendvõimsused järgmiste võimsustega:

EPm = 24,7 mln m³/päevas
Pm = 0 mln m³/päevas
Sm = 0 mln m³/päevas
LNGm = 0 mln m³/päevas
Im = 10 mln m³/päevas
Dmax = 6.7 mln m³/päevas (2006. a)

Arvutus käik N miinus üks arvutuses, tulemus 219,4 protsenti.

 

Aastal 2022, tulenevalt geopoliitilisest olukorras, on Eesti otsustanud loobuda Vene gaasitarnetest. Lisaks sellele ehitati 2022 aastal Paldiski GMJ juurde võimekus vastu võtta LNG ujuvterminalist gaasi Eesti võrku. Narva ja Värska punkt loetakse alates 2023. aastast võrdseks nulliga. Paldiski punktiga lisandus tehnilist võimsust aastasse 2023 7,7 mln m³/päevas. Tulenevalt nendest muutustest on muutunud ka N-1 olukord:


EPm = 25,4 mln m³/päevas
Pm = 0 mln m³/päevas
Sm = 0 mln m³/päevas
LNGm = 0 mln m³/päevas
Im = 10 mln m³/päevas
Dmax = 6.7 mln m³/päevas (2006. a)

Arvutuskäik muutunud N miinus üks parameetritega, tulemus 229,8 protsenti.

 

Allolev tabel 3 annab ülevaate piiripunktide läbilaskevõimetest eri tingimustel ja sellest sõltuvalt vastavusest N-1 kriteeriumile. Tabelist on näha, et arvutades N-1 kriteeriumit eri tingimustel, võib hinnang varustuskindlusele olla erinev. 2022.a. lisandunud võimekus kasutada ujuvat LNG terminali Eesti gaasivõrku gaasi sisestamisel kompenseerib Narva ja Värska punkti sulgemisest tulnud varustuskindluse vähenemise.

 

Tabel 3 Eesti gaasiülekandevõrgu piiripunktide läbilaskevõime ja N-1 kriteeriumi hinnang 2023

Eesti gaasiülekandevõrgu piiripunktide läbilaskevõime ja N-1 kriteeriumi hinnang 2023