Taastuvenergia toetus

Taastuvenergia toetust makstakse elektrituruseaduse (ELTS) § 59 lõike 2², 2⁴ ja 2⁵ ning § 59⁴, 59⁵ ja 59⁶ alusel.

Alates 01.01.2021 rajatud tootmisseadmetele makstakse taastuvenergia toetust üksnes juhul, kui tootmisseadmega on võidetud vähempakkumine, vähempakkumiste kohta leiate rohkem infot siit https://elering.ee/taastuvenergia-vahempakkumine.

Toetust makstakse alates kuupäevast, mil võrguettevõtja poolt nõuetele vastavaks tunnistatud tootmisseade andis esimest korda elektrienergiat võrku või otseliini.

Toetust makstakse kuni 12 aastat alates toetusperioodi algusest.

Taastuvenergia toetuse määr on 5,37 s/kWh ehk 0,0537 eurot kilovatt-tunni kohta. 

Tõhusa koostootmise toetuse määr on 3,2 s/kWh ehk 0,032 eurot kilovatt-tunni kohta. 

Vastavalt elektrituruseaduse § 59¹ lg 2 p 4 ei maksta toetust negatiivse börsihinnaga tundide ajal.

Toetusalune elektrienergia kogus arvutatakse tootmisseadmega seotud kõikide liitumispunktide lõikes saldeeritud tunniandmete alusel (võrku antud elektrienergia miinus võrgust võetud elektrienergia igas tunnis).

Toetust makstakse maksimaalselt igas tunnis selle tootmisvõimsuse ulatuses, mille võrguettevõtja on tunnistanud võrgueeskirja nõuetekohaseks ja mille osas tootmisseade on registreeritud toetuse saajaks.

Taotlus toetuse saamiseks tuleb esitada 7. kuupäevaks ja toetus makstakse taotluses näidatud pangakontole 21. kuupäeval või sellele järgneval tööpäeval.
Toetuse minimaalne väljamakse on 5 eurot ehk toetuse taotlust saab esitada, kui toetuse summaks on kogunenud vähemalt 5 eurot.

Andmed makstud toetuste kohta kütuse liigi kaupa avaldatakse Eleringi veebilehel ja toetuse saajate kaupa Rahandusministeeriumi hallatavas riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris.

Tootmisseadme (tootmisseadmeks loetakse ühe liitumispunkti taga olevaid seadmeid ja mooduleid)  või tootja andmete muutumisel, sh. tootmisseadme võimsuse muutumisel, mõõteskeemi muutumisel, tootmisseadmega seotud võrgulepingu andmete muutumisel, salvestusseadme kasutamisel või muudel sellistel juhtudel peab tootja saatma sellekohase info viivitamata e-postile resupport@elering.ee.

Elering on ELTS § 59¹ lg 3 alusel kehtestanud elektrienergia päritolu selgitamiseks vajalikud andmed, kui elektrienergia päritolu ja kogust ei ole võimalik üheselt määrata, elektritootjatele toetuste maksmise korra lisas 2.

Toetuse maksmine alates 1.07.2020 tootmist alustanud tootmisseadmetele

1.07.2020 jõustus elektrituruseaduse muudatus, millega sätestati taastuvenergiast elektri tootmise tegevusabi andmine kuni 50 kW elektrilise võimsusega tootmisseadmetele Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 alusel grupierandina antava riigiabina. Seaduse järgi kehtivad sellele abile vastava määruse tingimused. Alates 01.07.2020 nõuetekohase tootmisseadmega esimest korda elektrienergiat võrku või otseliini andnud tootjad kvalifitseeruvad grupierandi alusel antava riigiabi toetusskeemi. 

Elektrituruseaduses toodud toetuse määr on 5,37 s/kWh kohta ja toetusperiood on 12 aastat eeldusel, et tootmisseade vastab EL nr 651/2014 määruse järgmistele tingimustele:

1. „Maksimaalne tasuvusmäär, mida kasutatakse tasandatud kulude arvutamisel, ei tohi ületada asjakohast vahetustehingute intressimäära pluss 100 baaspunkti suurune preemia. Asjakohane vahetustehingute intressimäär on abi andmise vääringu vahetustehingute intressimäär tähtaja puhul, mis kajastab abi saava käitise amortisatsiooniperioodi“ (määruse artikkel 43 punkt 6). Tulenevalt eelnevast on projekti lubatud tasuvusmääraks  1% seisuga 31. detsember 2020.
2. „Abi antakse ainult seni, kuni käitis on täielikult amortiseeritud vastavalt üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele. Varem saadud investeeringuteks ettenähtud abi tuleb tegevusabist lahutada“ (määruse artikkel 43 punkt 7). 

Grupierandi alusel antava riigiabi toetusskeemi kuuluvate tootmisseadmete kasumlikkuse hindamise kohta leiate rohkem infot siit https://elering.ee/taastuvenergia-toetus#tab1 .

Toetuse maksmine alates 1.01.2019-30.06.2020 tootmist alustanud tootmisseadmetele

Kuni 50 kW elektrilise võimsusega tootmisseadmega tootjatel, kelle tootmisseade on võrguettevõtja poolt nõuetekohaseks tunnistatuna alustanud tootmist vahemikus 1.01.2019 kuni 30.06,2020, on võimalik taotleda ELTS § 59 lõikes 2⁵ nimetatud taastuvenergia toetust vähese tähtsusega abina (VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel. Vähese tähtsusega abi kogusumma ühe toetuse saaja kohta võib olla kolme aasta jooksul kuni 200 000 eurot ja abi jääki saab kontrollida riiklikus vähese tähtsusega abi registris. 

Elektrituruseaduse § 59 lg 2⁵ alusel toetust saavale tootmisseadmele võimsuse lisamine

Kui tootmisseadmele* makstakse toetust elektrituruseaduse § 59 lg 2⁵ alusel, siis tootmisseadme võimsus koos lisandunud võimsusega ei tohi ületada 50 kW. Kui tootmisseadme võimsus ületab 50 kW, siis ei vasta tootmisseade toetuse saamise tingimustele ning tootjal puudub õigus saada toetust hetkest, mil toimus võimsuse suurendamine
Kui tootmisseadme võimsus koos lisandunud võimsusega jääb alla 50 kW, siis ei ole tootmisseadmele võimsuse lisamine keelatud kuni 50 kW piiri saavutamiseni. Lisandunud võimsusega toodetud elektrienergia eest toetust ei maksta ja toetust makstakse proportsionaalselt toetusskeemis oleva tootmisseadme võimsuse ulatuses.

Muul alustel toetust saavale tootmisseadmele võimsuse lisamine

Tootmisseadme* võimsus koos lisandunud võimsusega ei tohi ületada elektrituruseaduses vastava toetusmeetme kohta ette nähtud tootmisseadme ülempiiri, kuna siis ei vasta tootmisseade  toetuse saamise tingimustele ning tootjal puudub õigus saada toetust hetkest, mil toimus võimuse suurendamine.
Kui tootmisseadme võimsus koos lisandunud võimsusega jääb elektrituruseaduses ettenähtud võimsuse piiridesse, siis ei ole tootmisseadmele võimsuse lisamine keelatud, kuid kuna toetusskeem on lõppenud, siis lisandunud võimsusega toodetud elektrienergia eest toetust ei maksta, sel juhul makstakse toetust proportsionaalselt toetusskeemis oleva võimsuse ulatuses.

Tootmisseadmele võimsuse lisamisel tuleb tootjal sellest toetuse maksjat koheselt teavitada e-postil resupport@elering.ee, lisades kirjale uue võrguettevõtjaga sõlmitud võrgulepingu, kuhu on märgitud tootmisseadme uus võimsus. Samuti tuleb tootjal toetuse maksjat koheselt teavitada, kui tootmisseadme juurde on lisatud salvestusseadmeid.

*õigusaktide mõistes loetakse tootmisseadmeks ühe liitumispunkti taga olevaid seadmeid ja mooduleid.

Toetus on tootmisseadmepõhine. Tootmisseadme omaniku ehk tootja vahetumine ei too kaasa muutusi toetusperioodi alguse ja lõpu osas.

Tootmisseadme omanikuvahetuse korral palume saata e-postile resupport@elering.ee :

• Uue omaniku nimele sõlmitud võrguleping.
• Kinnituskiri tootmisseadme omanikuvahetuse kohta, mis on allkirjastatud nii eelmise kui ka uue omaniku poolt ( kinnituskirja vorm lisatud ka lehekülje alla manustesse).
• Uue omaniku poolt täidetud ja allkirjastatud toetuse taotlus/kinnitus.

Elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 59 lg 2 p 1, lg 2⁵ ja § 108 lg 1 kohaselt on kuni 50 kW võimsusega tootmisseadmete omanikel õigus saada taastuvenergia tegevustoetust.

2020. aasta juunikuus võeti vastu seadusemuudatus, mis jõustus 1.07.2020 ning ELTS § 59 lg 2⁶ kohaselt on eelnevalt nimetatud toetuse puhul tegemist riigiabiga grupierandi (GBER) määruse artikli 43 tähenduses ning selle andmisel järgitakse samas määruses sätestatut. GBER määruse artikli 43 lõige 6 sätestab isikule antavale abile ülempiiri ja lähtuvalt GBER määruse artiklist 43, tuleb abi andmisel veenduda, et antav abi oleks kooskõlas määruses sätestatuga.

Eeltoodust tulenevalt on KPMG Eleringi tellimusel välja töötanud metoodika projektide kasumlikkuse arvestamiseks (Lisa A), viinud tulenevalt metoodikast läbi tootmisüksuste sektoripõhise analüüsi (Lisa B) ning Elering kui tegevustoetuste maksja ja riigiabi andja on välja töötanud rakenduskava (Lisa C), mille abil tagada projektide vastavus grupierandi määruses kehtestatud kasumlikkuse ülempiirile. Dokumentatsiooni juurde kuulub hindamismudel (Lisa D) vajadusel projektide individuaalse hindamise läbiviimiseks.

Elering viis oktoobris 2021 ja veebruaris 2022 läbi avaliku konsultatsiooni turuosalistega ning saadud tagasiside alusel täiustati kasumlikkuse arvestamise metoodikat ja sellega seotud dokumente. Eelnimetatud dokumendid ning turuosaliste esitatud küsimustele ja ettepanekutele antud tagasiside on kättesaadavad alljärgnevates manustes.

Elering AS otsustas 07.07.2022. a otsusega :

1.    Tuvastada, et elektrituruseaduse § 59 lg 2⁵ alusel alla 50 kW elektrilise võimsusega ja 01.07.2020 või hiljem tootmist alustanud tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest antaval toetusel on ülempiir, millest tulenevalt välja makstav toetus eurodes megavatt-tunni kohta ei tohi ületada 12 aastase maksimaalse toetusperioodi vältel päikeseenergiast toodetud energia tasandatud kulude ja sama energialiigi turuhinna vahet.
2.    Tugineda elektrituruseaduse § 59 lg 2⁵ alusel alla 50 kW elektrilise võimsusega ja 01.07.2020 või hiljem tootmist alustanud tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest  antava toetuse ülempiiri välja arvutamisel kasumlikkuse hindamise metoodikale (päikeseenergia toetuse mudelanalüüsi metoodika ja sellega seotud dokumendid on lisatud manusesse).

Kokkuvõtvalt kuni 50 kW võimsusega päikeseenergiat kasutava tootmisseadme eest makstav toetus seatakse sõltuvusse muuhulgas elektri börsihinnast. Vastavalt Euroopa komisjoni määrusele (EL) nr 651/2014 (üldise grupierandi määrus) ei tohi toetus ületada tasandatud kulude ja sama energialiigi turuhinna vahet. Seetõttu võib toetuse periood kõrge elektrihinna tingimustes lõppeda enne 12 aasta möödumist, kui tootja arvestuslik tulu toetusest ja elektri turuhinnast ületab toodetud energia tasandatud kulud koos üldises grupierandi määruses lubatud kasumiga.

Elering AS kinnitas 31.01.2023. a otsusega Päikesejaamade kasumlikkuse hindamise rakenduskava lisa nr 2, sealhulgas korrigeeritud tasandatud kulude piirmäärad (LCOE koos maksimaalse tasuvusmääraga) ning rakenduskavas märgitud erandi, mil loetakse, et toetusalune tootmisseade piirmäärasid ei ületa, rakendamise tingimused.

Lisainfo:
Vastavalt päikesejaamade kasumlikkuse hindamise rakenduskavale on päikeseenergia tootmisseadmed jagatud teostatud grupianalüüsi alusel nelja gruppi:

Grupp 1 – eraisikutest tarbijate tootmisseadmed
Grupp 2 -  ärihoonete või korteriühistute katustele paigaldatud tootmisseadmed
Grupp 3 -  ärihoonete kõrvale paigaldatud tootmisseadmed
Grupp 4 -  tootmisseadmed, millel puudub seos otsese tarbijaga

Infot, millisesse gruppi tootmisseade kuulub kuvatakse Eleringi taastuvenergia infosüsteemis aadressil green.elering.ee – „Seadmed“- „Muuda“ – „Grupp“.
Kui tootmisseade peaks kuuluma mõnda teise gruppi, siis palume sellest teada anda e-postil ressupport@elering.ee .

Päikesejaamade kasumlikkuse hindamise rakenduskava lisa 2 kohaselt rakenduskavas märgitud erandi rakendamiseks, mil loetakse, et toetusalune tootmisseade kasumlikkuse piirmäärasid ei ületa, peab tootja esitama e-postile  solar@elering.ee hiljemalt 31.12.2023 päikesejaamade kasumlikkuse hindamise rakenduskava lisa 2 punktis 2 nimetatud tingimustele vastava pikaajalise fikseeritud lepingu. Rohkem infot leiate siit https://elering.ee/taastuvenergia-toetus#tab1 .

Tootmisseadme registreerimiseks tuleb tootjal logida sisse Eleringi taastuvenergia infosüsteemi aadressil green.elering.ee ning täita registreerimise vorm.

Tootmisseadet saavad infosüsteemis registreerida võrgulepingu omanikud ja äriühingute puhul esindusõigust omavad juhatuse liikmed.

Peale registreerimist ja registreerimise kinnitamist näete Eleringi taastuvenergia infosüsteemis oma tootmisseadme ja toodangu andmeid.

Taastuvenergia toetuse taotlemine toimub green.elering.ee veebiaadressil asuva taastuvenergia infosüsteemi vahendusel. Toetust makstakse kalendrikuu kaupa.
Toetuse minimaalne väljamakse on 5 eurot, ehk siis toetuse taotlust saab esitada, kui toetuse summa on vähemalt 5 eurot.

Eraisikutel on võimalus ise seadistada soovitav toetuse väljamaksete sagedus ja miinimumsumma, sellisel juhul ei pea ise igakuiselt taotlust esitama.

1. Toetuskõlblikud tootmisseadmed peavad olema registreeritud Eleringi „Taastuvenergia infosüsteemis“, mis asub aadressil https://green.elering.ee.
2. Toetusaluse elektrienergia koguse ja toetuse summa eelneva kuu kohta arvestab infosüsteem iga kuu 4.-5. kuupäeval.
3. Infosüsteem genereerib tootjale tema tootmisseadme kohta taotluse eelvaate. Tootja esindaja peab esitama taotluse hiljemalt seitsmendaks (7.) kuupäevaks, mis tagab toetuse väljamakse sama kuu 21.  kuupäeval (või sellele järgneval tööpäeval). 
4. Tootja esindusõiguslik isik saab https://green.elering.ee infosüsteemis anda volituse raamatupidajale vm. toetuse taotluse esitamiseks (selleks tuleb infosüsteemi sisse logides vajutada lehekülje paremal üleval servas kuvatava tootja nimel, seejärel valida "Minu andmed"  ja "Volitatud kasutajad" ) .

Koostootmisjaamad ja tõhusa koostootmise toetuse saajad

Kehtivad üldjoontes samad nõuded, mis eelmainitud toetuse taotlemise puhul. Täiendavalt tuleb koostootmisjaamade puhul, mille kohta taotletakse tõhusa koostootmise või biomassist elektrienergia tootmise toetust, enne taotluse esitamist hiljemalt viiendaks (5.) kuupäevaks sisestada https://green.elering.ee infosüsteemis andmed eelmisel kalendrikuul või vastaval toetuse taotluse perioodil elektrienergia tootmiseks kasutatud kütuste kohta (s.o kasutatud kütuse nimetus, kogus ja alumine kütteväärtus, koostoodetud elektrienergia, koostoodetud kasuliku soojusenergia hulk ja kasutusviis ning kogu soojusenergia hulk). Jälgida tuleb, et taastuvenergia infosüsteemi oleks edastatud teave tootmisseadme elektrilise ja soojusliku nimikasuteguri kohta ning leitud arvutuslik primaarenergia sääst ja üldkasutegur.

Juhised otseliiniga tootjatele taastuvenergia toetuse saajaks registreerimiseks ja mõõteandmete edastamiseks

Otseliini mõiste

Võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses tootja või tarbija elektripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või teisele turuosalisele kas oma tarbeks kasutamiseks, edasimüügiks või edastamiseks; (Elektrituruseaduse (edaspidi: ELTS) § 3, lõige 20)

Liinivaldaja mõiste

Liinivaldaja on elektriettevõtja, kes kasutab elektrienergia edastamiseks otseliini või riigipiiri ületavat alalisvooluliini. (ELTS § 9)

Elering on ELTS §-s 59¹ lg 3 alusel kehtestanud, et toojal, kes soovib saada toetust otseliini vahendusel tarbijale edastatud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia eest, tuleb elektrienergia päritolu selgitamiseks esitada otseliini kasutava tootja taotlus taastuvenergia toetuse saajaks registreerimiseks (vastav vorm on lehekülje all manuses) e-posti aadressile resupport@elering.ee koos järgmiste lisadega:

1. Võrguettevõtja kirjalik nõusolek otseliini rajamise kohta oma teeninduspiirkonda;
2. Võrguettevõtja väljastatud kinnitus tootmisseadme nõuetekohasuse osas (Elektrilevi võrguklientidel sisaldub vastav kinnitus kuni 500 kW tootmisseadmete puhul võrgulepingus);
3. Kui tegemist on alates 2019. aastast tööd alustanud tootmisseadmega, siis tootja kinnituskiri selle kohta, et seade ei ole saanud investeeringutoetust;
4. Kui tegemist on üle 1 MW netovõimsusega tootmisseadmega, siis on vajalik Konkurentsiameti väljastatud tegevusluba elektrienergia tootmiseks;
5. Kui on tegemist üle 1 MW netovõimsusega tootmisseadmega, siis on täiendavalt tarvilik ka Konkurentsiameti ettevõtjale väljastatud tegevusluba otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks;
6. Tootja või tarbija elektripaigaldise võrguleping(ud), mille alusel tootmisseade on kaudses (või otseses) ühenduses elektrivõrguga;
7. Elektripaigaldise skeem  koos seletuskirjaga, mil viisil toimub elektrienergia edastamine lõpptarbijale (või võrku) ja kuidas on korraldatud elektrienergia mõõtmine;
8. Kui tootja ei ole võrgulepingu omanik tuleb esitada  võrgulepingu omaniku nõusolek tootmise võimaldamise osas (nõusoleku vorm on manusena lisatud allpool).
9. Pilt otseliini mõõteseadmest nii, et oleks näha CE märgis, arvesti number ja metroloogilise kontrolli tähis.

Toetuse saamise ja taastuvenergia tasu maksmise aluseks olevate mõõteandmete Andmelattu edastamiseks vajalikud tegevused:

1. Sõlmida liinivaldajana andmelao kasutamise leping
   1. Lepingu alus täita vajalike andmetega ning edastada allkirjastamata kujul Eleringi: kajali.kotsar@elering.ee
2. Registreerida otseliini mõõtepunktid andmelaos:
   1. Laadida „Mõõtepunktid“ lehel vastavalt juhendile üles otseliini mõõtepunkti info (link – ptk 6, lk 12)
3. Tagada nõuetekohane mõõteandmete edastus andmelattu (link – ptk 8, lk 19)

Liinivaldaja (ehk tootja, kes kasutab otseliini elektrienergia edastamiseks) kohustus tasuda taastuvenergia tasu:

1. Tootjal on õigus otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia eest saada taastuvenergia toetust ja liinivaldajal (ehk tootjal, kes kasutab otseliini elektrienergia edastamiseks) on kohustus otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia eest maksta taastuvenergia tasu.
   1. Samast kuupäevast, millest alates on tootjal õigus taastuvenergia toetust saada, on liinivaldajal kohustus otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia eest maksta taastuvenergia tasu.
   2. Eleringi poolt esitatava taastuvenergia tasu arve aluseks olev info tuleb liinivaldajal igakuiselt hiljemalt 5. kuupäevaks (tööpäevaks) saata vabas vormis e-postiaadressile resupport@elering.ee.
   3. Elering esitab saadud andmete põhjal (või õigeaegsete andmete puudumisel prognoosi alusel) liinivaldajale arve. Esitatud andmete korrigeerimine ja prognoosi korrektsioon tegelike andmete selgumisel on võimalik järgmise kuu andmete ja arvega koos.

Toetuse arvestamise algus otseliini edastatud elektrienergiale

Otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergiale hakatakse toetust arvestama kuupäevast, mil Konkurentsiamet on väljastanud tegevusloa üle 1 MW võimusega tootmisseadme otseliinile või kui tootja on esitanud e-postile resupport@elering.ee koos otseliini kasutava tootja taotlusega kõik vajalikud dokumendid otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia eest toetuse taotlemiseks ja Elering on saatnud tootja e-posti aadressile kinnituse otseliini registreerimise kohta green.elering.ee infosüsteemis. Kuni selleni arvestatakse taastuvenergia toetust ainult võrku edastatud elektrienergia eest.

Arvestuspõhimõtted otseliini kasutamise korral

ELTS § 58 lg 2 alusel elektrienergia kogus, mille eest makstakse toetust, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega ja arvesse võetakse võrku antud saldeeritud toodang ja otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia kogus. Kui otseliini mõõtmisseade ja võrgu mõõtmisseade asetsevad jadamisi, siis loetakse tarbimiseks otseliini mõõteseadmega mõõdetud elektrienergia kogus, millest on maha arvestatud samal tunnil võrku edastatud elektrienergia.

Nõuded otseliini arvestitele

Mõõtmisel kasutatavad arvestid peavad  vastama mõõtevahendite direktiivist tulenevatele nõuetele. Samuti määruse „Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele esitatavad nõuded“ nõuetele ja omama kehtivat taatlust vastavalt määrusele „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“.

Arvestite vastavuse eest vastutab liinivaldaja.

Väljavõte elektrienergia mõõtmise ja andmeedastuse aluseks olevatest õigusaktidest:

• ELTS § 58 lg 2 alusel see elektrienergia kogus,  mille kohta antakse ELTS §-s 58¹ nimetatud päritolutunnistus, samuti elektrienergia kogus, mille eest tervikuna või osaliselt makstakse §-s 59, 59⁴, 59⁵ või 59⁶ nimetatud toetust, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega ning selleks loetakse tootja elektrijaama kõikides liitumispunktides kokku kauplemisperioodi jooksul tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku antud saldeeritud toodang ja käesoleva seaduse kohase otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia kogus. ELTS §-s 108¹ nimetatud juhul määratakse elektrienergia kogus, mille eest makstakse toetust või mille kohta väljastatakse päritolutunnistus, kindlaks iga elektritootmiseks kasutatava elektripaigaldise põhiselt eraldi selleks ettenähtud kauglugemisseadmega.
• Elektrituru toimimise võrgueeskirja § 3  järgi toimub turuosaliste andmevahetus andmevahetusplatvormi kaudu (edaspidi AVP).
• Elektrituru toimimise võrgueeskirja § 7 põhjal edastab võrguettevõtja, liinivaldaja või suletud jaotusvõrgu valdaja AVP-le iga oma mõõtepunkti kohta järgmised andmed:

1. Elektrituru toimimise võrgueeskirja § 5 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed;
2. võrgulepingu, liinivaldaja või suletud jaotusvõrgu valdaja puhul võrgu kasutamise lepingu sõlminud turuosalise äriregistri kood või füüsilise isiku puhul isikukood;
3. andmete esmakordse esitamise korral avatud tarnija EIC-koodi (X-koodi);
4. tehnilised andmed;
5. muudatused varem edastatud andmetes;
6. tunnipõhised kahesuunalised mõõteandmed;

• Elektrituru toimimise võrgueeskirja § 6 lg 3 alusel võrguettevõtja, liinivaldaja, agregaator, suletud jaotusvõrgu valdaja, laadimispunkti operaator ja tootja esitab AVP-le iga päeva kella 10.00-ks eelmise päeva kohta esialgsed mõõteandmed iga oma mõõtepunkti kohta. Kontrollitud mõõteandmed eelmise kalendrikuu kohta esitatakse iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks.
  
  Liinivaldaja vastutab, et otseliini mõõtepunkti kaudu edastatud mõõteandmed oleksid sünkroonis võrgumõõtepunkti kaudu edastatud mõõteandmetega.

Elektrituruseaduse järgi on taastuvenergiast ja tõhusa koostootmise režiimis elektrit tootvatel tootjatel (edaspidi Tootja) alljärgnevad igakuised kohustused:

• 5. kuupäev (tööpäev) - Tootja hoolitseb selle eest, et põhivõrguettevõtjale on kättesaadavad tootmisseadmete kaupa andmed eelmise kalendrikuu kogu elektrienergia toodangu kohta ja selle kohta, kui palju ta tootis eelmise kalendrikuu jooksul elektrienergiat taastuvatest energiaallikatest või tõhusa koostootmise režiimil. Andmed esitatakse igatunniselt kaugloetavate arvestite kaudu elektroonselt Eleringi hallatavale andmevahetusplatvormile.
• 7. kuupäev (tööpäev) – Tootja esitab Taastuvenergia Infosüsteemi kaudu taotluse eelmisel kuul toodetud ja tunniti saldeeritud võrku antud elektrienergia eest toetuse saamiseks.
• 21. kuupäev (või sellele järgnev tööpäev) – Elering teostab toetuse taotluse alusel väljamakse.

Iga-aastased kohustused seoses taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetuste rahastamise lisakulu määramisega:

• 1. november - Tootjad saadavad Eleringile oma järgmise kalendriaasta toodangu prognoosi. Jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja saadavad Eleringile järgmise kalendriaasta osutatavate võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbimiseks edastatava elektrienergia koguse prognoosi.
• 1. detsember -  Elering avaldab järgmise kalendriaasta taastuvelektri ja tõhusa koostootmise toetuse rahastamise lisakulu kohta andmed oma kodulehel.

ÜLEVAADE TAASTUVENERGIA PROJEKTIDE HINDAMISE PÕHIMÕTETEST JA MENETLUSEST

Üldpõhimõtted:

1. Elektrituruseaduse (ELTS) § 59 lg 2³ sätestab Elering AS-ile põhivõrguettevõtjana kohustuse hinnata tootja taotluse alusel, kas tootja investeerimisprojekt vastab ELTS § 59 lg 2 nimetatud taastuvenergia toetuse saamise tingimustele.
2. ELTS § 59 lg 2 nimetatud toetus on riigiabi, mille täpsemad tingimused on sätestatud vastavas riigiabi otsuses ja Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistes. Investeerimisprojektide hindamisel lähtub Elering AS riigiabi otsusest, viidatud suunistest, ELTS-ist, haldusmenetluse seadusest ning Elering AS-i elektritootjatele toetuse maksmise korras toodust.
3. Elering AS allub riigiabi andmisel Euroopa Komisjoni järelevalvele.
4. Hinnangu andmine on haldusmenetlus, mille tulemusena annab Elering AS haldusakti lähtuvalt haldusmenetluse seadusele.
5. Taotluste menetlemiseks ja hinnangu andmiseks on Elering AS-is moodustatud juhatuse esimehe käskkirjaga vastavasisuline komisjon, kes kaasab oma töösse vajalikke eksperte (nt juriidilised ning majandus-, taastuvenergia- ja ehitusalased eksperdid). Ekspertide kaasamine sõltub vastava taotluse sisust. Komisjoni liikmed ja eksperdid taandavad ennast komisjoni tööst, kui esineb huvide konflikt või huvide konflikti oht.

Hinnangu andmise protsess:

1. Investeerimisprojektile hinnangu saamiseks peab taotleja esitama vastavasisulise taotluse lähtuvalt ELTS § 59 lg 2³ . Taotluses tuleb ära märkida taotluse alus (ELTS § 59 lg 2² ):
a. elektrienergia tootmise alustamine;
b. investeerimisprojekti puudutavate ehitustöödega alustamine;
c. kindla kohustuse võtmine tootmisseadme rajamiseks seadmete tellimiseks, või
d. mis tahes muu kohustuse võtmine, mis muudab selle investeerimisprojekti pöördumatuks; seejuures ei loeta investeerimisprojekti pöördumatuks muutvate kohustuste hulka tootmisseadmealuse kinnistu omandamist, lubade hankimist ega ettevalmistustöid.

2. Vastavasisulise taotluse saamisel registreeritakse taotlus Elering AS-i dokumendiregistris ning nimetatud kuupäevast hakkab kulgema ELTS § 59 lg 2³ sätestatud 90 päeva pikkune menetlusaeg. Taotluse menetlemise tähtaeg peatub, kui põhivõrguettevõtjale ei ole esitatud otsuse tegemiseks vajalikku teavet (näiteks järelpäringute esitamise aeg).

3. Pärast taotluse registreerimist teostab komisjon taotluse esmase kontrolli, analüüsides, kas formaalsed taotluse esitamise tingimused on täidetud – eelkõige esitatud investeerimisprojekti andmed, taotluse esitamise alus, tõendid taotluses esitatud asjaolude kohta.

4. Esitatud taotluses toodud informatsiooni hinnatakse 31.12.2016 kuupäeva seisuga. Lähtuvalt ELTS § 59 lg 2² hinnatakse investeerimisprojekte ning nende valmidusastet või nende suhtes pöördumatu kohustuse võtmist 31.12.2016 kuupäeva seisuga. Iga investeerimisprojekti hinnatakse vastava projekti asjaolude kohaselt.

5. Pärast esmast taotluse kontrolli otsustab Elering AS, kas taotluse menetlemiseks on vaja täiendavat informatsiooni. Täiendava informatsiooni saamiseks võib Elering AS esitada järelpäringu otse taotlejale või küsida informatsiooni kolmandatelt isikutelt (nt kohalikud omavalitsused, erinevad ametiasutused, Euroopa Komisjon jne). Lisaks kaasab komisjon vajadusel oma töösse väliseid eksperte. Ekspertide kaasamine võib olla vajalik näiteks ehitustööde mahu hindamiseks jne.

6. Taotlejal on õigus menetluse käigus vastuväidete esitamisele ja ärakuulamisele. Kui taotleja ise selleks soovi ei avalda, siis võib Elering AS esitada vastava soovi ise, et tagada kõikide asjaolude õige mõistmine. Juhul kui ärakuulamise käigus tuvastatakse täiendavaid asjaolusid, siis annab Elering AS taotlejale täiendava tähtaja vastavate tõendite esitamiseks. Nimetatud tähtajaks taotluse menetlemise aeg peatub.

7. Komisjon hindab esitatud taotlust ning tõendeid kogumis lähtudes riigiabi otsuses, Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistes ning ELTS-is ja teistes asjaomastes õigusaktides toodud tingimustest. Komisjon koostab vastava hinnangu otsuse projekti ning esitab selle Elering AS-i taastuvenergia talituse juhatajale otsuse tegemiseks.

8. Otsus edastatakse viivitamatult taotlejale. Otsus on konfidentsiaalne. Juhul kui Elering AS-ile esitatakse teabenõue otsuse väljastamiseks, siis palub Elering AS taotlejal enne otsuse väljastamist ärisaladusega seotud informatsioon otsuses ära märkida.

9. Taotlejal, kes ei nõustu Elering AS poolt antud otsusega, on õigus otsuse peale esitada vaie Elering AS-ile või kaebus halduskohtusse. Vaide esitamisel lahendab Elering AS vaide üldjuhul 10 päeva jooksul selle saamisest arvates (kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, siis võib vaide lahendamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra).

Taotluse esitamise ning menetlemise kohta täiendava informatsiooni saamiseks palume pöörduda Elering AS-i taastuvenergia talituse poole aadressil temenetlus@elering.ee.