Euroopa Liidu Taastekava projektid

RRF ehk EU Recovery and Resilience Facility (eesti keeles Euroopa Liidu Taastekava) näeb ette erinevate valdkondade toetamist majandust elavdavate ning kliimaeesmärke täita aitavate investeeringute elluviimiseks.

Komisjoni terviklik Euroopa majanduse taastekava sätestab, kuidas hoogustada Euroopa majandust, edendada rohe- ja digipööret ning muuta majandus tulevaste põlvkondade jaoks õiglasemaks, vastupidavamaks ja jätkusuutlikumaks.

RRF projektid on kaasrahastatud Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kinnitas 5.10.2021 Eesti taaste- ja vastupidavuskava toetuse raames 30 miljoni eurose rahastuse Eleringi võrgu arendamiseks. Kliimaministeerium eraldas Eleringile septembris 2023 täiendavad 6,2 miljonit eurot RRF vahendeid, tuues toetuse kogusummaks 36,2 miljonit eurot. RRF investeeringutoetus antakse põhivõrguettevõtjale tagastamatu abina. Kuna tagastamatu abi ei lähe võrgutasude arvestusse, siis väheneb surve võrgutasude tõusuks.

Elering analüüsis, millised investeeringud võiksid kõige efektiivsemal moel eelnimetatud eesmärke saavutada. Analüüsi tulemusena otsustati RRF toetust kasutada kahe põhilise eesmärgi täitmiseks:

1. hõlbustada kliimaneutraalsele elektritootmisele üleminekut, lähtudes Eesti 2035 strateegiast

Selleks suurendatakse 110-330 kV võrgus olemasolevate õhuliinide läbilaskevõimet ning seotakse 110 kV võrk tugevamini 330 kV transiitvõrguga, et vähendada riikidevaheliste võimsusvoogude mõju läbi kohaliku 110 kV elektrivõrgu, mille mõjul ummistatakse võimalused kohalikel tootjatel täiendavaid võimsusi ühendada.

Sealhulgas tuleb 330 kV võrgus tugevdada ühendust Lääne- ja Ida-Eesti vahel. Selle raames rekonstrueeritakse täies pikkuses läbilaskevõime suurendamiseks 330 kV Kiisa-Paide õhuliin L357 ning osaliselt tõstetakse ühistele mastidele 110 kV õhuliin Paide-Rapla L187.  Viru - Paide 330 kV õhuliin L356 demonteeritakse Viru alajaamast kuni tulevase Mustvee alajaamani ning Mustvee alajaamast kuni Paide alajaamani rekonstrueeritakse olemasolev õhuliin (liinikoridor väheneb umbes 85 km) ehk Viru-Paide liini asemel tekib Mustvee-Paide liin. Mustvee-Paide  liini rajamisel kasutatakse ühisriputuse võimalust 110 kV liiniga Mustvee-Kantküla.

Samuti ehitatakse Lihulasse uus 330/110 kV alajaam. Uue alajaama abil lühenevad lääne piirkonna 110 kV liinide pikkused, tänu millele vähenevad pingelangudest põhjustatud negatiivsed mõjud ja kaod, suureneb varustuskindlus ning 330 ja 110 kV võrgu seotus. Uue 330 kV alajaamaga väheneb põhja-lõuna suunaliste transiitvoogude mõju läbi Lääne-Eesti 110 kV võrgu, lisaks on planeeritava alajaama abil võimalik luua  lahutuspunkte transiitvoogude täielikuks elimineerimiseks, eriti nõrgematel liinidel.

2. tõsta võrkude tormikindlust

Selleks suurendatakse Saaremaa ja Muhu varustuskindlust, rekonstrueerides mandrilt saari toitvad liinid Lihula alajaamast Rõuste ja Virtsu alajaamani ning Rõustest rajatakse L170 Lihula-Virtsu liinini uus 110 kV õhuliinilõik ehk tekib kolme otsaga Lihula-Rõuste-Virtsu 110 kV õhuliin.

Samuti tuleb Muhul rajada Võiküla-Orissaare paralleelliin eraldi mastidele, kuna Saaremaad, Hiiumaad ja osaliselt Muhut toitvad liinid on hetkel ühistel mastidel ehk masti purunemise korral katkeks täielikult toide mandriga.

Sikassaare piirkonna varustuskindluse tõstmiseks rajatakse eraldi mastidele ka Sikassaare alajaama suunduvad liinid.

Keskkonnamõjude vähendamiseks ja ilmastikukindluse tõstmiseks on vajalik viia kaablisse üle Väikese väina tammi kulgev õhuliinilõik. Olemasolev üle Väinatammi kulgev õhuliin läbib lindude rändekoridori ning kuna liin kulgeb üle mere, siis on sellel tavapärasest suurem jäiteoht ja avatus tuultele.

Lisaks tõstetakse läbilaskevõime suurendamiseks Lääne-Eesti ja saarte  piirkonnas olemasolevate 110 kV liinide gabariite ehk suurendatakse maapinna ja juhtme vahelist kaugust.

RRF projektide tegevused Eleringis algasid 2021. aastal. Esimesel aastal toimusid renoveerimise ettevalmistustööd, sealhulgas projekteerimine, hangete avalikustamine ning vajalike menetluste algatamine. Ehitustöödega alustati 2022. aastal ning viimaste tööde lõpptähtaeg on 2026. aasta juuli.