4.3. Planeeritud regiooni suurprojektid
Regioonis on valminud mitmed suurprojektid, mis on aidanud ühendada gaasisüsteeme ja suurendada vastustuskindlust.
Eesti ja Soome gaasi ülekandevõrke ühendava torustiku projekt Balticconnector koos Eesti-Läti gaasi ülekandevõimsuste tugevdamise projektiga on olnud vaieldamatu prioriteet Eesti gaasi ülekandevõrgu investeeringute hulgas. Projektide käigus on valminud 80 km merealust torustikku, kompressorjaamad, GMJ-d ja olemasoleva Karksi GMJ rekonstrueerimine.
2022. aastal valmisid Vene tarnete katkemisest ajendatult ujuva LNG terminali vastuvõtuks ühenduspunktid Paldiskis Eesti poolel ja Inkoos Soome poolel. Uued tarnekanalid ja gaasi liikumise suunad on regioonis tekitanud uued pudelikaelad.
Üheks pudelikaelaks on Soome ülekandetorustik Inkoo ümbruses, mille võimekus tõstetakse 105 GWh/D pealt 135 GWh/D-ni juba aastal 2023.
Läti ehitab oma ülekandetorustikke tugevama rõhuklassi peale, mis võimaldab suurendada gaasitarneid nii Eesti kui Leedu suunas 2023. aasta lõpuks. Nimetatud ELLI projekti kohta saab rohkem lugeda Läti süsteemihalduri Conexus Baltic Grid lehelt.10
Nagu eelpool kirjeldatud, on Poola ülekandevõrk ühendatud Euroopa gaasivõrguga ja otsene ühendus Balti riikide ülekandevõrkudega loodi 2021. aasta lõpus GIPL projektiga. GIPL ülekandetorustik anti turule kasutamiseks 2022. aasta keskel. GIPL võimsus Poolast Leetu on 27 TWh/aastas ning Leedust Poola 21 TWh/ aastas Leedust Poolasse.