Kristiina Toots, taastuvenergia analüütik
Hardi Koduvere, energiaturgude modelleerimise vanemanalüütik
- Eesti elektrijaamad tootsid 2026. aasta kolmandas kvartalis 1,1 teravatt-tundi elektrit, millest üle 82 protsendi tuli taastuvatest allikatest. Seejuures tootsid tuulepargid mullusega võrreldes viiendiku võrra rohkem.
- Samal ajal tarbiti Eestis 1,7 teravatt-tundi elektrit, millest impordiga kaeti 36 protsenti.
Nagu ka möödunud kvartalis, kaeti suur osa Eesti tarbimisest taastuvatest allikatest. Võrreldes aasta varasemaga on olukord elektriturul üsna sarnane, väikesed muutused on toimunud ülekandevõimsuste saadavuses ning kasutamises. Kuna tarbimine sel perioodil veel kõrgustesse ei ole jõudnud, ei omanud ka Euroopa oluliselt tõusnud maagaasi hind veel elektri hinnale suurt mõju. Tulevatel kuudel võib see aga oluliselt suuremat rolli mängida.
Eesti elektritarbimine oli teises kvartalis 1744 gigavatt-tundi. Tarbimine vähenes aastases võrdluses neli protsenti, kuid ületas kodumaist tootmist. Puudujääk kaeti impordiga ning kvartali kokkuvõttes oli Eesti netoimport 631 gigavatt-tundi ehk 36 protsenti tarbimisest (II kvartalis 34 protsenti).
Taastuvelekter kattis kolmandas kvartalis 53 protsenti Eesti elektritarbimisest. Kokku toodeti taastuvatest allikatest 917 gigavatt-tundi elektrit. Aasta varem oli taastuvelektri toodang 846 gigavatt-tundi, mis tähendab aastases võrdluses kaheksa protsendi võrra kasvu.
Eesti elektrijaamade kogutoodang oli kolmandas kvartalis 1113 gigavatt-tundi. Võrreldes 2025. aasta kolmanda kvartaliga suurenes kogutoodang 13 protsenti. Suurim mõjur oli mitte-taastuvatest allikatest toodetud elektri mahu märgatav kasv, millest tulenevalt langes taastuvelektri osakaal Eesti elektritoodangus 86 protsendilt 82 protsendini.
Suvele ja sügise algusele kohaselt andsid taastuvelektri toodangust suurima osa, 49 protsenti, päikeseelektrijaamad. Päikesest toodeti ja anti võrku 453 gigavatt-tundi elektrit, mis on samal tasemel 2025. aasta kolmanda kvartaliga.
Tuuleparkide toodang oli kolmandas kvartalis 278 gigavatt-tundi, mis tähendab 21 protsendist kasvu võrreldes aasta varasemaga ning tulenes parematest tuuleoludest. Tuuleenergia moodustas 30 protsenti taastuvelektri toodangust.
Biomassist, biogaasist ja jäätmetest toodeti kokku 181 gigavatt-tundi elektrit, mis moodustas 19 protsenti taastuvelektri toodangust. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas nende allikate toodang 13 protsenti. Hüdroenergia toodang oli teises kvartalis kuus gigavatt-tundi.
Mitte-taastuvatest allikatest toodeti teise kvartali jooksul ligi 196 gigavatt-tundi elektrit. See moodustas 18 protsenti Eesti elektritoodangust. Aasta varem oli mitte-taastuva ja muu tootmise maht 142 gigavatt-tundi, mis tähendab aastases võrdluses 39 protsendi võrra kasvu. Mullu suvel oli rivist väljas Auvere jaam ning ka teised Narva jaamad tootsid vähem.
Piiriülesed ühendused mõjutasid kvartali jooksul nii elektrisüsteemi toimimist kui ka turuolukorda. Eestist Lätti suunduv ülekandevõimsus oli kolmandas kvartalis ligikaudu sarnasel tasemel kui aasta varem, kuid suurenes reservide võimsusturu surve ülekandevõimsuste kasutamisele. Sellest lähtuvalt jäi Eesti-Läti piiril päev-ette energiaturu kasutusse umbes 7% vähem ülekandevõimsust kui aasta varem. Keskmine ülekandevõimsus Soomest Eestisse aga suurenes möödunud aasta sama perioodi võrdluses 18% võrra. Need kaks muudatust soosisid rohkematel tundidel pudelikaela tekkimist Soome piiri asemel Läti piiril.
Eesti elektribilanssi ja muid andmeid saab mugavalt vaadata Elering Live portaalist.
Elering on Eesti elektri- ja gaasisüsteemihaldur, kes vastutab energiasüsteemi toimimise eest. Selleks arendab Elering kõrgepinge- ja gaasivõrku ning tagab ühendused, mille kaudu energia liigub üle Eesti ja naaberriikide vahel. Energiasüsteemis tegutsevad Eleringi kõrval ka tootjad, müüjad, jaotusvõrguettevõtted, bilansi-, reguleerimis- ja agregeerimisteenuse pakkujad. Elering keskendub sellele, et energia jõuaks tootjatelt jaotusvõrguni kiiresti ja katkematult.