Harku-Lihula-Sindi liin

Kaasrahastatud Euroopa Liidu poolt

 

 

Rajatava Harku–Lihula–Sindi 330/110-kV kõrgepinge õhuliini näol on tegu ühe suurima siseriikliku taristuprojektiga. Uus liin ehitatakse valdavalt kaheahelalisena, millel paigaldatakse ühistele mastidele 330-kV ja 110-kV ahelad ning kiudoptiline piksekaitsetross. Kaks erineva pingega liiniahelat hakkab paiknema ühistel mastidel, et vähendada liini kaitsevööndi pindala ja seeläbi maaomanikele kaasnevaid piiranguid. Uus Harku–Lihula–Sindi õhuliin on ligikaudu 170 kilomeetrit pikk ja läbib kolme maakonda.

  • Tellijad: Harju maavalitsus, Lääne maavalitsus, Pärnu maavalitsus
  • Finantseerija: Elering AS
  • Teemaplaneeringu koostaja: Ramboll Eesti AS / Ramboll Finland OY (Skepast&Puhkim OÜ)
  • Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviija: Maves AS
  • Liini tehnilise projekti koostaja: Ramboll Eesti AS / Rambøll Danmark A/S (Skepast&Puhkim OÜ)

Teemaplaneering

Harju, Lääne ja Pärnu maavanemad kehtestasid Harku-Lihula-Sindi kõrgepingeliini teemaplaneeringu 2016. aasta sügisel. Planeerimisprotsess kestis kokku üle viie aasta, mille jooksul toimus arvukalt arutelusid kohalike elanike ja huvitatud osapooltega. Kehtestatud planeeringu seletuskirjade ja joonistega on võimalik tutvuda maakondade kaupa.

Harju maakond      

Planeeringu seletuskiri

Põhijoonis

Planeeringu lahendus Saue vallas

Planeeringu lahendus Kernu vallas

Planeeringu lahendus Nissi vallas

Planeeringu lahendus Harku vallas

Lääne maakond

Planeeringu seletuskiri

Põhijoonis

Planeeringu lahendus Lääne-Nigula vallas

Planeeringu lahendus Kullamaa vallas

Planeeringu lahendus Martna vallas

Planeeringu lahendus Lihula vallas

Pärnu maakond

Planeeringu seletuskiri

Põhijoonis                             

Planeeringu lahendus Sauga vallas

Planeeringu lahendus Koonga vallas

Planeeringu lahendus Audru vallas

 

Keskkonnamõju strateegiline hindamine

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärk on aidata kaasa keskkonnakaalutluste integreerimisele koostatavasse planeeringusse. KSH läbiviimise tulemusena selgitakse teemaplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnev mõju looduskeskkonnale ning sotsiaalsele, kultuurilisele ja majanduskeskkonnale. Mõju hindamise tulemusena esitatakse olulise negatiivse keskkonnamõju vältimise või vähendamise võimalused ning antakse soovitused eelistatuima trassivariandi valikuks.

Manused:

Kilingi-Nõmme – Riia liin

Kaasrahastatud Euroopa Liitu poolt

 

 

Rajatav Kilingi-Nõmme – Riia 330-kV kõrgepinge õhuliin algab Kilingi-Nõmme alajaamast ja kulgeb Eesti poolel Läti piirini. Sealt kuni Riia TEC II elektrijaamani ehitab liini välja Läti põhivõrgu haldaja. Eesti poolele jääva liinilõigu pikkus on ligikaudu 14 kilomeetrit ja see läbib Saarde ja Abja valda.

Planeeringu tellijad: Pärnu maavalitsus, Viljandi maavalitsus

Finantseerija: Elering AS

Teemaplaneeringu koostaja: Ramboll Eesti AS (Skepast&Puhkim OÜ)

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviija: Ramboll Eesti AS (Skepast&Puhkim OÜ)

 

Teemaplaneering

Pärnu ja Viljandi maavanemad kehtestasid Kilingi-Nõmme – Riia kõrgepingeliini teemaplaneeringu 2015. aastal. Kehtestatud planeeringu seletuskirjade ja joonistega on võimalik tutvuda maakondade kaupa.

 

Pärnu maakond

Planeeringu seletuskiri

Põhijoonis

Planeeringu lahendus Saarde vallas

 

Viljandi maakond

Planeeringu seletuskiri

Põhijoonis

Planeeringu lahendus Abja vallas

 

Keskkonnamõju strateegiline hindamine

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärk on aidata kaasa keskkonnakaalutluste integreerimisele koostatavasse planeeringusse. KSH läbiviimise tulemusena selgitakse teemaplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnev mõju looduskeskkonnale ning sotsiaalsele, kultuurilisele ja majanduskeskkonnale. Mõju hindamise tulemusena esitatakse olulise negatiivse keskkonnamõju vältimise või vähendamise võimalused ning antakse soovitused eelistatuima trassivariandi valikuks.

 

Manused:

Pressiteated

Eesti–Läti kolmas ühendus tagab suurema varustuskindluse ning elektrituru tõhusa toimimise Balti riikide sees, aga samuti Balti riikide ning Põhjamaade ja teiste Euroopa Liidu riikide vahel.

Elektriliini ehitusel on ka oluline julgeolekupoliitiline tähendus Eestile ja teistele Baltimaadele – ülekandeliini olemasolu on tehniliseks eeltingimuseks, mis võimaldab Eestil koos teiste Balti riikidega lülituda sünkroontööle Euroopa elektrivõrkudega ning ühtlasi desünkroniseerida Baltimaad Venemaa elektrisüsteemist.

Uus 330-kV õhuliin likvideerib „pudelikaela“ Eesti-Läti piiril, tõstes ülekandevõimsust kuni 600 MW võrra. Lisaks loob õhuliin võimalused uute elektritootjate liitmiseks elektri ülekandevõrguga Lääne-Eestis.

Euroopa Komisjon otsustas 2015. aastal toetada Eesti–Läti uue elektriühenduse ehitust 112 miljoni euroga. Toetus katab 65 protsenti projekti planeeritavast 172 miljoni euro suurusest kogumaksumusest. Omafinantseeringu osa rahastab Elering ülekandevõimsuse oksjonitulu arvelt. Seega ei mõjuta liini ehitus ülekandeteenuse tariifi. Ühendus koosneb Harku–Lihula–Sindi ja Kilingi-Nõmme – Riia liinist ning valmib kava järgi 2020. aastal.

Pressiteateid saad lugeda siit

 

Eesti-Läti kolmas ühendus
Eesti-Läti kolmas ühendus

 

 

Videod

Eesti–Läti kolmanda elektriühenduse ehitus. Ehitusperiood 2018–2020:

 

Linnumarkerite paigaldus HLS 330/110-kV õhuliinile aprillis 2020

Elering paigaldab Harku–Lihula–Sindi õhuliinile lindude kaitseks 10 000 liini- ehk linnumarkerit, mis paiknevad lindude peamistel rändeteedel ja elupaikades. Tegemist on esimese nii ulatusliku markerite paigaldusega Eestis. Enamasti on markerid jõgede ja ojade piirkonnas. Kokku on markerid pea 20 liinilõigul ligi 40 kilomeetri ulatuses. Harku–Lihula–Sindi liin koos linnumarkeritega valmib kava järgi 2020. aasta lõpuks ja on osaks Eesti–Läti kolmandast elektriühendusest.

Vaata videot:

 

Harku-Lihula-Sindi 330/110-kV õhuliini ehitus 2019. maikuus