Eesti elektrisüsteem
Eesti elektrisüsteem

Eesti elektrisüsteem kuulub suurde sünkroonselt töötavasse Mandri-Euroopa sagedusalasse, mis ulatub Portugalist Eestini.. Eesti elektrisüsteemi naabriks Mandri-Euroopa sagedusalas on Läti elektrisüsteem, millega ühendab meid kolm 330 kV liini — Tartu-Valmiera õhuliin, Tsirguliina-Valmiera õhuliin ja 2021. aastal valminud kolmas ühendus, mille moodustavad Eesti territooriumil Harku-Lihula-Sindi 330/110-kilovoldine liin ning Kilingi-Nõmme–Riia 330-kilovoldise liini lõik Eesti-Läti piirini.
Alates eelmise kümnendi keskpaigast on Eesti järjest tihedamalt seotud Põhjamaade elektrisüsteemiga. Aastal 2006 valmis Eesti ja Soome vahel alalisvooluühendus EstLink 1, mis oli Eesti ja Baltimaade esimeseks ühenduseks Skandinaaviaga. Teine Eesti-Soome alalisvooluühendus EstLink 2 valmis 2014. aastal ning tõstis ülekandevõimsuse kahe riigi vahel 1000 megavatini.

Elering süsteemioperaatorina

Elering toimib Eesti elektrisüsteemi süsteemioperaatorina, mille ülesandeks on planeerida talitlust ja juhtida süsteemi selliselt, et alati on tagatud võrgu ohutu ja töökindel toimimine. Elektrienergia ülekande võimaldamise kõrval on Eleringi ülesandeks ka bilansihaldus, et tagada igal ajahetkel tarbimise ja tootmise tasakaal süsteemis.

Eesti kuulub Euroopa elektrisüsteemihaldureid koondavasse organisatsiooni ENTSO-E. Organisatsiooni ülesanne on muude tegevuste kõrval elektrituru ja -süsteemi toimimise läbipaistvuse suurendamine. Selleks loodud infosüsteem on leitav aadressil transparency.entsoe.eu.

ENTSO-E Põhja-Euroopa elektri ülekandesüsteemi kaardi vaatamiseks kliki järgneval pildil.

ENTSO

Põhja-Euroopa elektri ülekandesüsteem

Andmete arhiiv

Andmete arhiivis on leitavad kõik Eesti elektrisüsteemi puudutavad andmed alates 2003. aastast. Alates 2020. aastast on arhiivis toodud andmeid võimalik alla laadida ja  jooksvalt  jälgida Elering Live's.

Andmed aastate 2003-2009 kohta sisaldavad tootmise ja tarbimise andmeid SCADA-mõõtesüsteemist; piiriülestel liinidel mõõdetud andmed pärinevad kommertsmõõtesüsteemist (AMR).

Alates 2010. aastast on failides ära toodud Eesti elektrisüsteemi planeeritud ja tegelikud andmed.
Planeeritud andmed pärinevad lõplikest bilansiplaanidest ja sisaldavad seega ka bilansihaldurite päevasiseseid muudatusi. Võrdluseks on kõrvale pandud Eleringi juhtimis- ja seiresüsteemis SCADA fikseeritud tegelikud mõõtmised. SCADA süsteem salvestab oma arhiivi iga 5 minuti tagant eelmise 5 minuti keskmised mõõtmised, allpool olevates failides on iga tunni kohta leitud kõigi selle tunni 5 minuti keskmiste mõõtmiste keskmine.