Liigu edasi põhisisu juurde

Kolmanda energiapaketi eesmärgiks on Euroopa ühise turumudeli väljatöötamine, mis tõhustaks konkurentsi ning suurendaks läbipaistvust, mis on vajalik uute investeeringuotsuste tegemiseks, et tagada jätkuv süsteemi varustuskindlus. Ühtne turumudel hõlmab nelja erineval ajaperioodil töötavat alam-mudelit, mis on reguleeritud kolme erineva võrgueeskirjaga.

Ülepiiriline elektrikaubandus.png

Võrgueeskirjade kohaselt on turuosalistele kasutada erinevad võimalused nii kauplemiseks kui ka riskide maandamiseks. Kui järgmise päeva turul kaubeldakse eelkõige füüsilise energiaga, siis näiteks finantsteenuste turul pakutavad tooted on eelkõige ette nähtud turuosaliste riskide maandamiseks. Oluline on märkida, et võrgueeskirjad ei käsitle kauplemist kolmandate riikidega (nagu Venemaa ja Valgevene).

Elering kui süsteemihaldur vastutab piiriüleste ülekandevõimsuste jaotamise eest ning teeb seda vastavalt Euroopa Liidu määrustele ja Eesti elektrituruseadusele. Piiriüleste ülekandevõimsuste jaotamise põhimõtted on reguleeritud ELi määrusega nr 714/2009 ja 2015/1222 (CACM) võrgueeskirjaga.

Süsteemihalduri kohustus on tagada ülekandevõimsuste jaotamisel süsteemi varustuskindlus. Vastavalt Eesti võrgueeskirjale lubab süsteemihaldur elektrienergia importi teistest elektrisüsteemidest ja eksporti teistesse elektrisüsteemidesse ning samuti transiiti põhivõrguettevõtja elektrivõrgu kaudu sellisel määral ning tingimustel, mis otseselt ei kahjusta riigi elektrisüsteemi, ei tekita lisapiiranguid elektri sisetarbimisele ega halvenda riigi elektrisüsteemi tarbijate varustuskindlust ja elektrienergia kvaliteeti.

Kuna elektrisüsteemid on seotud ka teiste riikide süsteemidega, siis parima tulemuse saavutamiseks peavad süsteemihaldurid tegema koostööd juba pikaajaliste plaanide koostamisel nii regionaalselt kui ka üle Euroopa. Eesti elektrisüsteem on ühendatud Soome, Venemaa ja Lätiga ning tänu ühendustele ja rakendatavatele jaotuspõhimõtetele on teiste riikide turuosalistele loodud võimalus kaubelda Eestis ning Eesti turuosalistel võimalus kaubelda naabersüsteemides.

Piiriülese võimsuse arvutamine toimub võrgu füüsikaliste ja elektriliste näitajate põhjal. Euroopas kasutatakse koordineeritud netoülekandevõimsuse põhist (CNTC) ja voopõhist (flow-based) meetodit. CNTC meetodi puhul määratletakse eelnevalt omavahel külgnevate pakkumispiirkondade vaheline maksimaalne võimalik ülekandevõimsus. Voopõhise meetodi puhul võetakse arvesse iga võrguelemendi andmed maatriksina. Pakkumispiirkondade vahelist energiaülekannet hakkavad piirama kriitilised võrguelemendid ja elektrienergia ülekandmise jaotustegurid (st milliseid liine pidi füüsiline elektrivoog jaotub). Balti riikides ja Põhjamaades kasutatakse CNTC meetodit, mida kirjeldatakse üksikasjalikumalt järgmises jaotises Ülekandevõimsuste jaotamine Eestis.

  • Euroopa süsteemihaldurite ühine ettepanek järgmise päeva püsikindluse kinnitusaja määramiseks sätestab, mis hetkest on järgmise-päeva turule antavad võimsused kindlad.
  • Euroopa ühise võrgumudeli metoodika on ENTSO-E piirkonna regulaatorite poolt heakskiidetud dokument, mis käsitleb ühise võrgumudeli loomise põhimõtteid.
  • Ühise tootmis- ja koormusandmete esitamise metoodika on ENTSO-E piirkonna regulaatorite poolt heakskiidetud dokument, mis käsitleb põhivõrguettevõtte klientide poolt esitatavate ühise võrgumudeli rakendamiseks vajalike tootmis- ja koormusandmete kategooriaid ja põhimõtteid.

Metoodikad võimaldavad põhivõrguettevõtetel täita Komisjoni Määrust (EL) 2015/1222, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised.

 

Avalik konsultatsioon Balti koordineeritud võimsusarvutusala elektri ülekandevõimsuste arvutamise metoodika ettepaneku osas

Elering AS koos teiste Balti koordineeritud võimsusarvutusala süsteemihalduritega avas ENTSO-E vahendusel avaliku konsultatsiooni elektri ülekandevõimsuste arvutamise metoodika ettepaneku üle. Ettepanek käsitleb vastavalt määruse 1222/2015 artiklile 20 lahendust nii järgmise päeva kui päevasisese turu jaoks.

Konsultatsioon on avatud 11. augustist kuni 11. septembrini 2017. aastal. Dokumendid ja täpsem informatsioon konsultatsioonil osalemiseks ENTSO-E veebilehel.

Eesti - Soome

Eesti ja Soome elektrisüsteeme ühendavad alalisvoolu merekaablid EstLink 1 ja EstLink 2. 2013. aasta novembris allkirjastasid Elering ja Fingrid Soome ja Eesti vahelise ühenduse kasutamise ja hooldamise lepingu, kus on määratletud kahe riigi vahelise ülekandevõimsuse arvutamise ja jaotamise põhimõtted ning metoodika. Lepingujärgselt tegutsevad süsteemihaldurid (edaspidi TSO-d (Transmission System Operators)) järgmiste põhimõtete järgi:

  • Bruto ülekandevõimsus TTC (vaata ka tehnilised piirangud) kahe süsteemi vahel on TSO-de poolt ühiselt määratletud mõlemal pool ühendust. Ühenduse ülekandevõimsuse määratlemisel kahe süsteemi vahel arvutatakse võimsus mõlema TSO poolt arvutiprogrammide abil, kasutades koordineeritud võrkude mudelit. Kui arvutatud väärtused on erinevad, kasutatakse neist madalamat, et tagada süsteemide stabiilsus. Eesmärk on turu käsutusse anda võimalikult kõrgeim ülekandevõimsus, võttes arvesse võrgukadusid ning katkestusi. Edastamisvõimsus arvutatakse võrgu iga režiimi kohta.
  • Estlink 1 nimivõimsus on 350 MW mõlemal suunal. Talvisel ajal on võimalik kasutada täiendavat 15 MW temperatuurist sõltuvat ülekoormusvõimsust. Estlink 2 nimivõimsus on 650 MW. Ühenduste kadude ostmine kaablite mõlemas otsas annab turule 16 MW lisavõimsust. Estlink 1 ja Estlink 2 neto ülekandevõimsus (NTC) määratakse kindlaks Eestis ja Soomes kehtivaid võrgu konfiguratsiooni ja piiranguid arvesse võttes. Kui tulenevalt võrgu konfiguratsioonist ja piirangutest ei ole vajadust ülekandevõimsuse varule (TRM), kasutatakse mõlemal suunal neto ülekandevõimsuse (NTC) väärtusteks bruto ülekandevõimsust (TTC).
  • Ühendustele rakendub 600 MW piirang (ramping). See tähendab, et võimsusvoog ei tohi muutuda rohkem kui 600 MW ühes tunnis. Tegemist ei ole EstLinkidest tingitud tehnilise piiranguga, vaid eelpool mainitud piirang on vajalik Põhjamaade sünkroonala elektrisüsteemide töökindla talitluse tagamiseks.
  • TSO-d garanteerivad kogu pakkumispiirkondade vahelise NTC andmise Nord Poolile Elspot päev-ette kaubanduseks. Peale Elspot päev-ette kaubandust kasutamata jäänud saadaolev ülekandevõimsus pakutakse Elbas päevasisesele turule. Elbase võimsust võivad mõjutada muudatused prognoosides ja hooldusplaanides ning katkestustes, mis võivad Elbase võimsust nii kasvatada kui alandada. Võimsuste uuendamine toimub automaatselt, kui Elbasil on poolte vahel toimunud piiriülene kaubandus. Ülekoormuse esinedes eraldab turu jaotamine dünaamiliselt Elbase turupiirkonnad. Muudatused Elbase võimsuses tehakse ilma turuteadet (UMM- urgent market message) saatmata, välja arvatud juhul, kui võimsus on häirete tõttu null.

 

Eesti - Läti

Balti riikide süsteemihaldurid AS „Augstsprieguma tīkls”, AS Elering and AB Litgrid leppisid 11. novembril 2015. kokku Balti riigi siseste piiride ja piiridel kolmandate riikidega ülekandevõimsuste arvutamise ja jaotamise reeglid („Terms, Conditions and Methodologies on Cross-Zonal Capacity Calculation, Provision and Allocation within the Baltic States and with the 3rd Countries”), mis hakkasid kehtima 01.01.2016. Reeglite kohaselt arvutatakse võimsus ühenduse ülekandevõimsuse määratlemisel kahe süsteemi vahel mõlema TSO poolt arvutiprogrammide abil, kasutades CNTC meetodit. Kui arvutatud väärtused on erinevad, kasutatakse neist madalamat, et tagada süsteemide stabiilsus. TSO-d garanteerivad kogu pakkumispiirkondade vahelise NTC andmise Nord Poolile järgmise päeva kaubanduseks. Järgmise päeva kaubandust kasutamata jäänud saadaolev ülekandevõimsus pakutakse päevasisesele turule.

 

Eesti - Venemaa

11. novembril 2015 uuendatud reeglite kohaselt saavad Venemaa ja Valgevene riikide elektrimüüjad Eesti-Venemaa, Läti-Venemaa, Leedu-Valgevene ja Leedu-Kaliningradi ühenduste kaudu elektrit Balti riikidesse müüa vaid Nord Pool elektribörsi vahendusel. Kogu kolmandatest riikidest pärit elektri suunab Nord Pool vastavalt Balti süsteemihaldurite kokkulepitud metoodikale Nord Pooli hinnapiirkonda Leedu-Valgevene piiril „Elspot“ järgmise päeva kaubanduseks. Eesti - Venemaa ja Läti - Venemaa piirile kaubanduslikku võimsust ei anta. Samuti ei toimu kolmandate riikide piiril päevasisest kauplemist.

 

Euroopa Liidu määrus 1719/2016 (FCA) näeb ette instrumendid pikaajaliseks ülekandevõimsuse jaotamiseks, mille eesmärgiks on ülekandevõimsuse puudujäägist tuleneva piirkondade vahelise hinnariski maandamine. Süsteemihaldur on kohustatud instrumente pakkuma, kui riiklikud reguleerivad asutused (Eestis Konkurentsiamet) on oma otsusega hinnanud nende vajalikkust.

Konkurentsiameti tegi koostöös Soome ja Läti regulaatoriga 17.05.2017 otsuse Eesti piiridel pakutavate pikaajalise võimsuse jaotamise (riskimaandusinstrumentide) kohta, milles otsustas:

  1. Elering ei pea välja andma pikaajalisi ülekandeõigusi või tegema kättesaadavaks muid pikaajalisi piirkonnaüleseid riskimaandamistooteid Eesti- Soome piiril.
  2. Elering ei pea lisaks PTR-L riskimaandamise instrumendi pakkumisele Eesti- Läti piiril välja andma täiendavaid pikaajalisi ülekandeõigusi või tegema kättesaadavaks muid pikaajalisi piirkonnaüleseid riskimaandamistooteid Eesti- Läti piiril.

Piirkondade vaheline hinnarisk on osa laiemast elektrihinna muutumise riskist ja tuleneb eelkõige sellest, et hinnapiirkondade vahel ei ole piisavalt ülekandevõimsust, mis tähendab, et eri piirkondades on erinev elektri hind. Eesti ja Läti süsteemihaldurid Elering ja AS "Augstsprieguma tīkls" pakuvad limiteeritud PTR-e Eesti ja Läti vahelisele ülekandevõimsusele suunal Eestist Lätti. Eesti ja Soome ning Eesti ja Venemaa piiridele süsteemihaldurid pikaajalisi ülepiirilise ülekanderiski maandamise instrumente ei paku.

Alates 2014. aasta jaanuarist on oksjonikorraldajana tegutsenud Elering, pakkudes, väljastades ja müües Limiteeritud PTR-e aasta-, kvartali- ja kuuoksjonitel.

Alates 30. novembrist 2016 aastal asub Elering AS ja AS "Augstsprieguma tīkls" kahepoolse lepingu alusel oksjonikorraldajana tegutsema AS "Augstsprieguma tīkls".

Täiendav info Limiteeritud PTR-ide oksjonite tingimuste, kalendri ja tulemuste koha on kättesaadav aastapõhiselt kõrvaloleva rippmenüü vahendusel ja AS "Augstsprieguma tīkls" veebilehel.

 

 

 

Eesti ja Läti süsteemihaldurid Elering ja Augstsprieguma tīkls (AST) on kokku leppinud seni kasutusel olnud Limiteeritud PTR - ide reeglite asendamises üle -euroopaliste piiriülese võimsuse jaotamise harmoniseeritud reeglitega (Harmonised Allocation Rules - EU HAR) ning Eesti - Läti piiriüleste reeglite jaoks on loodud piirkondlik lisa (Regional Annex). Mõlemad dokumendid on saanud heakskiidu Eesti ja Läti regulaatoritelt.

Reeglid ja vajalikud vormid on leitavad allolevatest failidest:

Limiteeritud PTR-ide 2016. aasta oksjonitulemused:

 

Limiteeritud PTR-ide oksjon 2015

Oksjonite toimumise ajagraafik, võimsused ja tulemused esitatakse Eleringi veebilehel ning oksjonite korraldamise põhimõtted on toodud dokumendis PTR-Limited Auction Rulebook_2015.

Oksjonite läbiviimise kalender

Limiteeritud PTR-ide oksjonil osalejate nimekiri

Limiteeritud PTR-ide 2015. aasta oksjonitulemused

Turule kauplemiseks antav ülekandevõimsus Eesti ja Läti piiril ei vähenenud ning see anti 100% Nord Poolile jaotamiseks.

 

Limiteeritud PTR-ide oksjon 2014

Oksjonite toimumise ajagraafik, võimsused ja tulemused esitatakse Eleringi veebilehel ning oksjonite korraldamise põhimõtted on toodud dokumendis PTR-Limited Auction Rulebook_2014.

Oksjonite läbiviimise kalender

Limiteeritud PTR-ide oksjonil osalejate nimekiri

Limiteeritud PTR-ide 2014. aasta oksjonitulemused

Turule kauplemiseks antav ülekandevõimsus Eesti ja Läti piiril ei vähenenud ning see anti 100% Nord Poolile jaotamiseks.

 

2010-2013 toimunud oksjonid

Aastatel 2010-2013 toimunud explicit oksjonite tulemused

 

Euroopa põhivõrguettevõtjate vahel on sõlmitud leping „Interim ITC Clearing and Settlement Agreement“, mis võimaldab lepingu liikmesriikide turuosalistel kaubelda omavahel ilma piiriületustasudeta.

ITC liikmesmaa on riik, mille põhivõrguettevõtja on liitunud ITC lepinguga. Perimeetrimaa on riik, millel on ühine piir Eesti Vabariigiga ning mille põhivõrguettevõtja ei ole liitunud ITC lepinguga. Eesti suhtes on perimeetrimaaks Vene Föderatsioon.

Perimeetritasu on tasu, mis tuleb maksta tarnetelt perimeetrimaade turuosalistega vastavalt ITC lepingule.

Perimeetritasu maksumuseks 2017. aastal on 0,5 EUR/MWh.

Perimeetritasu maksavad bilansihaldurid.

Elering kui süsteemihaldur vastutab piiriüleste ülekandevõimsuste jaotamise eest ning teeb seda vastavalt Euroopa Liidu määrustele ja Eesti elektrituruseadusele. Piiriüleste ülekandevõimsuste jaotamise põhimõtted on reguleeritud ELi määrusega nr 714/2009 ja 2015/1222 (CACM) võrgueeskirjaga.

Süsteemihalduri kohustus on tagada ülekandevõimsuste jaotamisel süsteemi varustuskindlus. Vastavalt Eesti võrgueeskirjale lubab süsteemihaldur elektrienergia importi teistest elektrisüsteemidest ja eksporti teistesse elektrisüsteemidesse ning samuti transiiti põhivõrguettevõtja elektrivõrgu kaudu sellisel määral ning tingimustel, mis otseselt ei kahjusta riigi elektrisüsteemi, ei tekita lisapiiranguid elektri sisetarbimisele ega halvenda riigi elektrisüsteemi tarbijate varustuskindlust ja elektrienergia kvaliteeti.

Kuna elektrisüsteemid on seotud ka teiste riikide süsteemidega, siis parima tulemuse saavutamiseks peavad süsteemihaldurid tegema koostööd juba pikaajaliste plaanide koostamisel nii regionaalselt kui ka üle Euroopa. Eesti elektrisüsteem on ühendatud Soome, Venemaa ja Lätiga ning tänu ühendustele ja rakendatavatele jaotuspõhimõtetele on teiste riikide turuosalistele loodud võimalus kaubelda Eestis ning Eesti turuosalistel võimalus kaubelda naabersüsteemides.

Piiriülese võimsuse arvutamine toimub võrgu füüsikaliste ja elektriliste näitajate põhjal. Euroopas kasutatakse koordineeritud netoülekandevõimsuse põhist (CNTC) ja voopõhist (flow-based) meetodit. CNTC meetodi puhul määratletakse eelnevalt omavahel külgnevate pakkumispiirkondade vaheline maksimaalne võimalik ülekandevõimsus. Voopõhise meetodi puhul võetakse arvesse iga võrguelemendi andmed maatriksina. Pakkumispiirkondade vahelist energiaülekannet hakkavad piirama kriitilised võrguelemendid ja elektrienergia ülekandmise jaotustegurid (st milliseid liine pidi füüsiline elektrivoog jaotub). Balti riikides ja Põhjamaades kasutatakse CNTC meetodit, mida kirjeldatakse üksikasjalikumalt järgmises jaotises Ülekandevõimsuste jaotamine Eestis.

  • Euroopa süsteemihaldurite ühine ettepanek järgmise päeva püsikindluse kinnitusaja määramiseks sätestab, mis hetkest on järgmise-päeva turule antavad võimsused kindlad.
  • Euroopa ühise võrgumudeli metoodika on ENTSO-E piirkonna regulaatorite poolt heakskiidetud dokument, mis käsitleb ühise võrgumudeli loomise põhimõtteid.
  • Ühise tootmis- ja koormusandmete esitamise metoodika on ENTSO-E piirkonna regulaatorite poolt heakskiidetud dokument, mis käsitleb põhivõrguettevõtte klientide poolt esitatavate ühise võrgumudeli rakendamiseks vajalike tootmis- ja koormusandmete kategooriaid ja põhimõtteid.

Metoodikad võimaldavad põhivõrguettevõtetel täita Komisjoni Määrust (EL) 2015/1222, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised.

 

Avalik konsultatsioon Balti koordineeritud võimsusarvutusala elektri ülekandevõimsuste arvutamise metoodika ettepaneku osas

Elering AS koos teiste Balti koordineeritud võimsusarvutusala süsteemihalduritega avas ENTSO-E vahendusel avaliku konsultatsiooni elektri ülekandevõimsuste arvutamise metoodika ettepaneku üle. Ettepanek käsitleb vastavalt määruse 1222/2015 artiklile 20 lahendust nii järgmise päeva kui päevasisese turu jaoks.

Konsultatsioon on avatud 11. augustist kuni 11. septembrini 2017. aastal. Dokumendid ja täpsem informatsioon konsultatsioonil osalemiseks ENTSO-E veebilehel.

Eesti - Soome

Eesti ja Soome elektrisüsteeme ühendavad alalisvoolu merekaablid EstLink 1 ja EstLink 2. 2013. aasta novembris allkirjastasid Elering ja Fingrid Soome ja Eesti vahelise ühenduse kasutamise ja hooldamise lepingu, kus on määratletud kahe riigi vahelise ülekandevõimsuse arvutamise ja jaotamise põhimõtted ning metoodika. Lepingujärgselt tegutsevad süsteemihaldurid (edaspidi TSO-d (Transmission System Operators)) järgmiste põhimõtete järgi:

  • Bruto ülekandevõimsus TTC (vaata ka tehnilised piirangud) kahe süsteemi vahel on TSO-de poolt ühiselt määratletud mõlemal pool ühendust. Ühenduse ülekandevõimsuse määratlemisel kahe süsteemi vahel arvutatakse võimsus mõlema TSO poolt arvutiprogrammide abil, kasutades koordineeritud võrkude mudelit. Kui arvutatud väärtused on erinevad, kasutatakse neist madalamat, et tagada süsteemide stabiilsus. Eesmärk on turu käsutusse anda võimalikult kõrgeim ülekandevõimsus, võttes arvesse võrgukadusid ning katkestusi. Edastamisvõimsus arvutatakse võrgu iga režiimi kohta.
  • Estlink 1 nimivõimsus on 350 MW mõlemal suunal. Talvisel ajal on võimalik kasutada täiendavat 15 MW temperatuurist sõltuvat ülekoormusvõimsust. Estlink 2 nimivõimsus on 650 MW. Ühenduste kadude ostmine kaablite mõlemas otsas annab turule 16 MW lisavõimsust. Estlink 1 ja Estlink 2 neto ülekandevõimsus (NTC) määratakse kindlaks Eestis ja Soomes kehtivaid võrgu konfiguratsiooni ja piiranguid arvesse võttes. Kui tulenevalt võrgu konfiguratsioonist ja piirangutest ei ole vajadust ülekandevõimsuse varule (TRM), kasutatakse mõlemal suunal neto ülekandevõimsuse (NTC) väärtusteks bruto ülekandevõimsust (TTC).
  • Ühendustele rakendub 600 MW piirang (ramping). See tähendab, et võimsusvoog ei tohi muutuda rohkem kui 600 MW ühes tunnis. Tegemist ei ole EstLinkidest tingitud tehnilise piiranguga, vaid eelpool mainitud piirang on vajalik Põhjamaade sünkroonala elektrisüsteemide töökindla talitluse tagamiseks.
  • TSO-d garanteerivad kogu pakkumispiirkondade vahelise NTC andmise Nord Poolile Elspot päev-ette kaubanduseks. Peale Elspot päev-ette kaubandust kasutamata jäänud saadaolev ülekandevõimsus pakutakse Elbas päevasisesele turule. Elbase võimsust võivad mõjutada muudatused prognoosides ja hooldusplaanides ning katkestustes, mis võivad Elbase võimsust nii kasvatada kui alandada. Võimsuste uuendamine toimub automaatselt, kui Elbasil on poolte vahel toimunud piiriülene kaubandus. Ülekoormuse esinedes eraldab turu jaotamine dünaamiliselt Elbase turupiirkonnad. Muudatused Elbase võimsuses tehakse ilma turuteadet (UMM- urgent market message) saatmata, välja arvatud juhul, kui võimsus on häirete tõttu null.

 

Eesti - Läti

Balti riikide süsteemihaldurid AS „Augstsprieguma tīkls”, AS Elering and AB Litgrid leppisid 11. novembril 2015. kokku Balti riigi siseste piiride ja piiridel kolmandate riikidega ülekandevõimsuste arvutamise ja jaotamise reeglid („Terms, Conditions and Methodologies on Cross-Zonal Capacity Calculation, Provision and Allocation within the Baltic States and with the 3rd Countries”), mis hakkasid kehtima 01.01.2016. Reeglite kohaselt arvutatakse võimsus ühenduse ülekandevõimsuse määratlemisel kahe süsteemi vahel mõlema TSO poolt arvutiprogrammide abil, kasutades CNTC meetodit. Kui arvutatud väärtused on erinevad, kasutatakse neist madalamat, et tagada süsteemide stabiilsus. TSO-d garanteerivad kogu pakkumispiirkondade vahelise NTC andmise Nord Poolile järgmise päeva kaubanduseks. Järgmise päeva kaubandust kasutamata jäänud saadaolev ülekandevõimsus pakutakse päevasisesele turule.

 

Eesti - Venemaa

11. novembril 2015 uuendatud reeglite kohaselt saavad Venemaa ja Valgevene riikide elektrimüüjad Eesti-Venemaa, Läti-Venemaa, Leedu-Valgevene ja Leedu-Kaliningradi ühenduste kaudu elektrit Balti riikidesse müüa vaid Nord Pool elektribörsi vahendusel. Kogu kolmandatest riikidest pärit elektri suunab Nord Pool vastavalt Balti süsteemihaldurite kokkulepitud metoodikale Nord Pooli hinnapiirkonda Leedu-Valgevene piiril „Elspot“ järgmise päeva kaubanduseks. Eesti - Venemaa ja Läti - Venemaa piirile kaubanduslikku võimsust ei anta. Samuti ei toimu kolmandate riikide piiril päevasisest kauplemist.

 

Euroopa Liidu määrus 1719/2016 (FCA) näeb ette instrumendid pikaajaliseks ülekandevõimsuse jaotamiseks, mille eesmärgiks on ülekandevõimsuse puudujäägist tuleneva piirkondade vahelise hinnariski maandamine. Süsteemihaldur on kohustatud instrumente pakkuma, kui riiklikud reguleerivad asutused (Eestis Konkurentsiamet) on oma otsusega hinnanud nende vajalikkust.

Konkurentsiameti tegi koostöös Soome ja Läti regulaatoriga 17.05.2017 otsuse Eesti piiridel pakutavate pikaajalise võimsuse jaotamise (riskimaandusinstrumentide) kohta, milles otsustas:

  1. Elering ei pea välja andma pikaajalisi ülekandeõigusi või tegema kättesaadavaks muid pikaajalisi piirkonnaüleseid riskimaandamistooteid Eesti- Soome piiril.
  2. Elering ei pea lisaks PTR-L riskimaandamise instrumendi pakkumisele Eesti- Läti piiril välja andma täiendavaid pikaajalisi ülekandeõigusi või tegema kättesaadavaks muid pikaajalisi piirkonnaüleseid riskimaandamistooteid Eesti- Läti piiril.

Piirkondade vaheline hinnarisk on osa laiemast elektrihinna muutumise riskist ja tuleneb eelkõige sellest, et hinnapiirkondade vahel ei ole piisavalt ülekandevõimsust, mis tähendab, et eri piirkondades on erinev elektri hind. Eesti ja Läti süsteemihaldurid Elering ja AS "Augstsprieguma tīkls" pakuvad limiteeritud PTR-e Eesti ja Läti vahelisele ülekandevõimsusele suunal Eestist Lätti. Eesti ja Soome ning Eesti ja Venemaa piiridele süsteemihaldurid pikaajalisi ülepiirilise ülekanderiski maandamise instrumente ei paku.

Alates 2014. aasta jaanuarist on oksjonikorraldajana tegutsenud Elering, pakkudes, väljastades ja müües Limiteeritud PTR-e aasta-, kvartali- ja kuuoksjonitel.

Alates 30. novembrist 2016 aastal asub Elering AS ja AS "Augstsprieguma tīkls" kahepoolse lepingu alusel oksjonikorraldajana tegutsema AS "Augstsprieguma tīkls".

Täiendav info Limiteeritud PTR-ide oksjonite tingimuste, kalendri ja tulemuste koha on kättesaadav aastapõhiselt kõrvaloleva rippmenüü vahendusel ja AS "Augstsprieguma tīkls" veebilehel.

 

 

 

Eesti ja Läti süsteemihaldurid Elering ja Augstsprieguma tīkls (AST) on kokku leppinud seni kasutusel olnud Limiteeritud PTR - ide reeglite asendamises üle -euroopaliste piiriülese võimsuse jaotamise harmoniseeritud reeglitega (Harmonised Allocation Rules - EU HAR) ning Eesti - Läti piiriüleste reeglite jaoks on loodud piirkondlik lisa (Regional Annex). Mõlemad dokumendid on saanud heakskiidu Eesti ja Läti regulaatoritelt.

Reeglid ja vajalikud vormid on leitavad allolevatest failidest:

Limiteeritud PTR-ide 2016. aasta oksjonitulemused:

 

Limiteeritud PTR-ide oksjon 2015

Oksjonite toimumise ajagraafik, võimsused ja tulemused esitatakse Eleringi veebilehel ning oksjonite korraldamise põhimõtted on toodud dokumendis PTR-Limited Auction Rulebook_2015.

Oksjonite läbiviimise kalender

Limiteeritud PTR-ide oksjonil osalejate nimekiri

Limiteeritud PTR-ide 2015. aasta oksjonitulemused

Turule kauplemiseks antav ülekandevõimsus Eesti ja Läti piiril ei vähenenud ning see anti 100% Nord Poolile jaotamiseks.

 

Limiteeritud PTR-ide oksjon 2014

Oksjonite toimumise ajagraafik, võimsused ja tulemused esitatakse Eleringi veebilehel ning oksjonite korraldamise põhimõtted on toodud dokumendis PTR-Limited Auction Rulebook_2014.

Oksjonite läbiviimise kalender

Limiteeritud PTR-ide oksjonil osalejate nimekiri

Limiteeritud PTR-ide 2014. aasta oksjonitulemused

Turule kauplemiseks antav ülekandevõimsus Eesti ja Läti piiril ei vähenenud ning see anti 100% Nord Poolile jaotamiseks.

 

2010-2013 toimunud oksjonid

Aastatel 2010-2013 toimunud explicit oksjonite tulemused

 

Euroopa põhivõrguettevõtjate vahel on sõlmitud leping „Interim ITC Clearing and Settlement Agreement“, mis võimaldab lepingu liikmesriikide turuosalistel kaubelda omavahel ilma piiriületustasudeta.

ITC liikmesmaa on riik, mille põhivõrguettevõtja on liitunud ITC lepinguga. Perimeetrimaa on riik, millel on ühine piir Eesti Vabariigiga ning mille põhivõrguettevõtja ei ole liitunud ITC lepinguga. Eesti suhtes on perimeetrimaaks Vene Föderatsioon.

Perimeetritasu on tasu, mis tuleb maksta tarnetelt perimeetrimaade turuosalistega vastavalt ITC lepingule.

Perimeetritasu maksumuseks 2017. aastal on 0,5 EUR/MWh.

Perimeetritasu maksavad bilansihaldurid.

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Hooldustööd Uudis Lihtlehekülg