Sünkroniseerimine Mandri-Euroopaga

Sünkroniseerimise pressiteated

Sünkroniseerimisest meedias

Sünkroniseerimise KKK

Hetkeolukord

Balti riikide elektrisüsteem on osa Venemaa ühendatud elektrisüsteemist, mis kujutab endast  geopoliitilist ja energiajulgeoleku alast riski. Seda seetõttu, et Venemaa kontrollib meie elektrisüsteemi ühte olulisimat parameetrit – sagedust ja seeläbi on  idanaabril võimekus mõjutada elektrisüsteemi toimimist Balti riikides. 

Miks sünkroniseeritakse

Esiteks maandab üleminek sünkroontööle Mandri-Euroopa sagedusalaga riski, et sõltuvust Venemaa energiasüsteemist ja sagedusalast võidaks meie vastu ära kasutada. Teiseks on Balti riigid poliitiliselt ja sotsiaalmajanduslikult  osaks Lääne-Euroopast, sestap on igati loogiline, et ka elektrisüsteem on osa Mandri-Euroopa sagedusalast. Nii vähenevad süsteemi juhtimisega seotud riskid ja paraneb Eesti inimeste ja ettevõtete energiaturvalisus. 

Lisaks energiajulgeolekule parandab Eesti suurem ühendatus ka siinse majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Sünkroniseerimise käigus tekivad nimelt olemasolevate elektriturgude kõrvale uued turud ja tooted, mis suurendavad kohalike elektritootjate võimalusi elektri müügiks.  

 Sünkroniseerimisest lühidalt:

Kuidas sünkroniseerimine toimub?

Riskide maandamiseks ja turu laiendamiseks oleme alustanud tegevusi, et ühendada Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemid Venemaa omast lahti ning liituda hiljemalt 2025. aasta alguses Mandri-Euroopa elektrivõrgu ning vastava sagedusalaga. Kuna sünkroniseerimine on kolme Balti riigi ja Poola ühine jõupingutus, siis on oluline, et vajaminevad projektid valmiksid kõikides riikides  vastavalt kokkulepitud ajakavale.  Sünkroniseerimisega seotud tegevused on Eleringi  jaoks äärmiselt kõrge prioriteediga, et tagada kõikide projektide õigeaegne valmimine. 

Sünkroniseerimise käigus tugevdavad Balti riigid oma elektrivõrke ja omavahelisi ühendusi. Elering rekonstrueerib võimsad 330-kilovoldised elektriliinid, mis algavad Narva piirkonnast  ja suunduvad Valga lähistel Lätti. Sarnased tugevdused tehakse ka Läti ja Leedu elektrisüsteemides. 

Sageduse stabiilsuse tagamiseks rajatakse süsteemi inertsi lisavad sünkroonkompensaatorid, uuendatakse elektrisüsteemi, IT süsteeme ja olemasolevate alalisvooluühenduste juhtimise süsteeme. 

Lisaks uuele taristule ja süsteemidele paraneb sünkroniseerimise raames Balti riikide juhtimiskeskuste koostalitusvõime ja lisandub täiendav oskusteave elektrivõrgu sõltumatuks juhtimiseks. 

Projekti rahastamine

Sünkroniseerimine läheb Balti riikidele ja Poolale kokku maksma ligikaudu 1,6 miljardit eurot, millest Eesti osa on 298 miljonit eurot. Investeeringud jagunevad kolme etappi ning Euroopa Komisjoni seatud kõrge prioriteetsuse tõttu rahastatakse projekte maksimaalse 75% ulatuses Connecting Europe Facility (CEF) vahenditest. Ülejäänud 25% vajaminevatest investeeringutest tagatakse Eestis Ülekoormustulu Fondist (ÜKT). 

Esimese rahastusetapi investeeringute kogumaht Balti riikides on ligikaudu 430 miljonit eurot. Eestis rekonstrueeritakse esimese faasi raames sisemaiseid elektrivõrke ning ehitatakse üks sünkroonkompensaator. Sarnaselt Eestile parandatakse sisemaiseid võrguühendusi ning ehitatakse sünkroonkompensaatorid ka Lätis ja Leedus. 

Balti riikides ja Poolas on investeeringute teise etapi maht ligikaudu 700 miljonit eurot, mis hõlmab Eestis kahe sünkroonkompensaatori rajamist. Investeeringutega finantseeritakse sünkroonkompensaatorite rajamist ka teistesse Balti riikidesse ning alalisvooluühenduse ehitamist Leedu ja Poola vahele koos vajalike võrgutugevdustega. 

Kolmanda faasi investeeringute kogumaht on Balti riikides ja Poolas 230 miljonit eurot. Eestis on kolmanda faasi investeeringuobjektideks juhtimiskeskuse IT-, juhtimis,- ja seiresüsteemide uuendamine, EstLink 1 ja 2 merekaablite juhtimis- ja kontrollsüsteemide uuendused ning alajaamade toimepidevuse tõstmine. Teistes Balti riikides ja Poolas tehakse kolmanda faasi investeeringutega kõrgepingeliinide rekonstrueerimisi, alajaamade edasiarendusi, ehitatakse Lätti akupõhised energiasalvestussüsteemid ning uuendatakse IT süsteeme. 

Eestis finantseeritakse sünkroniseerimise raames kokku ligikaudu 30 investeeringuobjekti. 

Kasu turuosalistele 

Elektritootjatele ja -kauplejatele avab sünkroniseerimine suurema ja paindlikuma turu, mis võimaldab pakkuda uut tüüpi energiaturu tooteid ja teenuseid. Kuna rajatav Leedu-Poola merekaabel on mõeldud kaubanduslike elektrivoogude teenindamiseks, siis tekivad elektritootjatele uued ärivõimalused ning paraneb ekspordipotentsiaal. Olemasolevate kõrvale tekivad uued turud, mis suurendavad elektritootjate võimalust elektri müügiks. Kuna 2022. aasta seisuga on elektrikaubandus Venemaa ja Valgevenega lõppenud, siis on ligipääs uutele turgudele turuosaliste jaoks ka määrava tähtsusega.
 
Süsteemihaldurid toovad elektriturule uued tooted, mis annavad turuosalistele võimaluse uute teenuste pakkumiseks. Sellisteks teenusteks on näiteks sageduse hoidmise reservi teenus ja automaatne sageduse taastamise reserv. Süsteemihaldurid kaasavad uute toodete turuletoomisel turuosalisi, et vastata nende võimalustele ja ootustele.

Kasu tarbijale

Tarbijale tagab sünkroniseerimine eelkõige parema varustuskindluse, aga ka turvatunde, et kontroll energiasüsteemi üle on Eestil endal, mitte Venemaal. Täiendavalt on Euroopa Liidu investeeringutega võimalik rekonstrueerida amortiseerunud kõrgepingeliine, mille jaoks ei ole vaja kaasata lisavahendeid, mis tähendaksid võrgutasu tõstmist. Üleminek ühest sagedusalast teise toimub lõpptarbija jaoks märkamatult ning võrguteenuse kvaliteet ning toimepidevus paranevad. 

Mõju keskkonnale

Eesti on ühinenud süsinikuneutraalsuse eesmärgiga, mille sihiks on pidurdada üleilmset kliimamuutust. Seetõttu pole mõeldav panustada ühest käest kodumaal taastuvasse energiasse ja tarbida samal ajal teadmata keskkonnamõjuga kolmandatest riikidest pärit elektrit. Süsinikuheide ei vähene, kui see paisatakse õhku piiri taga. Sünkroniseerimine lõpetab võimaliku süsinikulekke riski ja parandab võimalust toota elektrit taastuvatest allikatest. 

Valmisolek erakorraliseks sünkroniseerimiseks

Balti riigid ja Poola on valmistunud olukorraks, kus desünkroniseerimine Venemaast võib toimuda erakorraliselt. Selleks on Elering leppinud Balti riikide ja Poola süsteemioperaatoritega kokku konkreetsed tegevused ja protokollid, kuidas võimalikult ohutult ja kiirelt Mandri-Euroopa sünkroonalaga liituda. Nii tagatakse tarbijatele varustuskindlus ning kaitstakse riikide julgeolekualaseid ja majanduslikke huve.  Seejuures toimuks erakorraline sünkroniseerimine lõpptarbija jaoks märkamatult tundide jooksul.

Lihtsustatult on desünkroniseerimise-sünkroniseerimise protsess järgmine: 

1. Balti riigid desünkroniseeritakse Venemaa ja Valgevene (IPS/UPS) sagedusalast, mille tulemusena ei kontrollita Balti riikide elektrisüsteemi inertsi ega sagedust Venemaalt. 
2. Balti riigid toimivad saartalitusena, mille jooksul tagatakse vajaminev inerts lokaalsete võimete ja vahenditega. 
3. Balti riigid sünkroniseeritakse Mandri-Euroopa sagedusalaga. 

Elering töötab järjepidevalt koostöös Läti, Leedu ja Poola partneritega, et tõsta valmisolekut erakorraliseks sünkroniseerimiseks. Selleks on läbiviidud järgnevad tegevused: 

• Alytuse alajaama Leedus on paigaldatud 400/330kV vahelduvvoolutrafod, mis tagavad tehnilise valmisoleku erakorraliseks sünkroniseerimiseks läbi LitPol lingi loetud tundide jooksul. 
• Põhjamaade süsteemioperaatoritega on sõlmitud kokkulepped sageduse toetuse saamiseks alalisvooluühenduste kaudu läbi EstLink 1, EstLink 2 ja NordBalt kaablite. 
• Teostatakse regulaarset süsteemioperaatorite juhtimiskeskuste väljaõpet olukorraks, kus toimub erakorraline desünkroniseerimine Venemaa ja Valgevene poolt. 
• On loodud juriidiline ja tehniline raamistik erakorraliseks sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopaga. 

Riskide maandamine

Sünkroniseerimise vaates on enamus kriitiliste infrastruktuuriprojektide ehitus- ja tarnelepingud sõlmitud ning tegevused alanud, mistõttu pole mitmed tarneahelate katkemisest või toorainete hinnakasvust tulenevad riskid realiseerunud või on nende mõju on olnud madal. Võimalike riskide realiseerimise tõenäosust ning mõju hinnatakse Eleringis järjepidevalt, et ennetada ja vähendada nendega kaasnevat negatiivset mõju projektide eelarvetele ja sünkroniseerimiseks vajalike tegevuste ajakavadele. 

Projektide ülevaade:

(uuendatud juunis 2023)