Liigu edasi põhisisu juurde

Vastavalt gaasituru toimimise põhimõtetele peab iga turuosaline tagama, et tema poolt võrku antud ja/või ostetud gaasikogus oleks igal kauplemisperioodil võrdne tema poolt võrgust võetud ja/või müüdud gaasikogusega.

Praktikas pole turuosalised iga gaasipäeva sees tarbimise ja tootmise tasakaalu võimelised tagama. Seepärast peab igal turuosalisel olema ühe tarnijaga leping, millega tagatakse puudujääva gaasi müük ja ülejääva gaasi ost ehk nõndanimetatud avatud tarne. Sellist avatud tarnijat, kellel on omakorda avatud tarne leping süsteemihalduriga, nimetatakse bilansihalduriks.

Elering vastutab süsteemihaldurina Eesti gaasisüsteemi bilansi tagamise ja bilansihaldurite bilansside selgitamise eest. Bilansihalduri ja süsteemihalduri vahelist avatud tarne lepingut nimetatakse bilansilepinguks, mille tüüptingimused on avalikud ja samad kõikidele bilansihalduritele. Bilansiteenus, mida selle lepingu alusel osutatakse, sisaldab bilansihalduse korda ning bilansigaasi ostu ja müügi tingimusi.

Bilansihaldusega seonduvat reguleerivad maagaasiseaduse § 11 – § 17.

Andmevahetus

Igapäevase andmevahetuse hõlbustamiseks ja bilansipiirkondade haldamiseks on gaasituru osalised (ka ettevõtted, mõõtepunktid jmt) kodeeritud nn EIC-koodidega. Kodeerimise protseduur on välja töötatud Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate ühenduse ENTSO-E poolt ja on kasutusel kogu Euroopas.

Maagaasiseaduse § 22 lõige 13 kohaselt on võrguettevõtja kohustatud esitama bilansihaldurile ja süsteemihaldurile mõõteandmed, mis on vajalikud bilansi selgitamiseks.

 

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Lihtlehekülg Book page Konsultatsioon Hooldustööd Uudis