Liigu edasi põhisisu juurde

Elering pälvis vastutustundliku ettevõtluse kuldmärgise

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum tunnustas 2021 maikuus Eleringi Vastutustundliku Ettevõtluse Kuldtaseme sertifikaadi omanikuks. Samasuguse tunnustuse pävis Elering ka eelneval perioodil aastal 2019.

Eesti kõige põhjalikuma vastutustundliku ettevõtluse hindamise indeksi märgistega tunnustatakse Eestis tegutsevaid ettevõtteid, kes hoolivad end ümbritsevast keskkonnast, aga soovivad ka panustada ühiskonda rohkemaga, kui seadus seda neilt nõuaks.

Loe pikemalt vastutustundliku ettevõtluse märgisest ja tänavustest märgisaajatest

kuldmärgis

25. septembril 2015 võeti ÜRO tippkohtumisel vastu ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja tegevuskava aastani 2030.

Loe säästva arengu eesmärkidest lähemalt

sdg

Vaata, kuidas Elering panustab ÜRO kestlike eesmärkide saavutamisse:

Tervis ja heaolu

 

Toetame tervislikke eluviise

Toetame lisaks spordikompensatsioonile ka töötajate initsiatiivi osaleda erinevatel spordiüritustel ning viime läbi juhendatud kontori tervisevõimlemist.

Kõik töötajad läbivad tervisekontroli keskmiselt iga kahe aasta järel.

Tagame kaugtöö jaoks vajalikud töövahendid ning tööohutusvahendite kättesaadavuse. Võimaldame täiendavat puhkust ja paindlikku töökorraldust ning mitmeid töötajate lisasoodustusi.  

kvaliteetne haridus

Elering toetab töö ja õppimise ühendamist ning innustab spetsialiste erialasele ja isiklikule arengule

Eleringi inimeste juhtimise ja personalivaldkonna tegevusi suunab Eleringi inimeste juhtimise poliitika. Poliitika fookus on lähtekohtadel, mis toetavad ühte viiest Eleringi strateegilisest eesmärgist – pühendunud töötajad. 

Hariduse omandajatele ja edasiõppijatele võimaldab Elering paindlikku töökorraldust ning täiendavaid õppepuhkuse päevi.

Igal aastal anname välja Eleringi stipendiumit ja pakume tudengitele võimalust teostada Eleringis praktikat. Stipendiumiprogrammi raames saavad toetust Eesti ülikoolides õppivad bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tudengid energeetikaga seotud aktuaalsete teemade uurimiseks. 

Praktikaprogrammis saavad osaleda reaalteaduste tudengid, kes on omandanud oma õppevaldkonna põhiteadmised ja soovivad end teostada energeetikas. Praktika koosneb tutvustavatest seminaridest ja väljasõitudest Eleringi objektidele (alajaamad, gaasi- ja mõõtejaamad). Lisaks tutvustatakse õpilastele ja tudengitele Eleringi töövarjutamise raames ning koolides läbi viidavate informatiivsete tundide kaudu.

Toetame ka töötajate keeleõpet (enim soovituks on inglise keel).

Elering võimaldab töötajal osaleda ametikoha põhiülesannete täitmiseks vajalikel teadmiste ja/või oskuste täiendamistel. Koolituste planeerimise aluseks on ettevõtte eesmärgid, koostöövestlustel otsese juhiga kokkulepitu ja töötajale kavandatud tööalane arenguplaan.

Lisaks erialase pädevuse loomisele ja hoidmisele suunatud koolitustele, pakume ka muid, üldiste kompetentside kasvatamiseks vajalikke koolitusi alates kaasaegsetest masinõppe tehnikatest ja tehisintellektist kuni ajajuhtimise metoodikateni. Fookuses on IT ja energeetika kompetentside ühendamine, teadmuse jagamine ettevõtte sees. Organisatsioonisisese teadmuse paremaks levitamiseks toimuvad seminarireeded, kus ettevõttesisesed ja -välised esinejad tutvustavad oma valdkonna aktuaalseid või huvipakkuvaid teemasid.

Üle aasta viime läbi ka talendiprogrammi Eleringi Akadeemia, mis on arenguprogramm Eleringi spetsialistidele, kes soovivad laiendada oma teadmisi ning panustada ja kaasa rääkida Eleringi ja Eesti energiasüsteemi tuleviku teemadel ning omavad motivatsiooni ja valmisolekut olla Eleringis muutuste eestvedajaks.

Juhtide arengu toetamiseks viime iga aastaselt läbi keskastme juhtidele suunatud koolitusi, koostööpäevi ja strateegiaseminare. Kaasava ja inimeste arengule ning tugevustele suunatud juhtimiskultuuri hoidmiseks oleme kokku leppinud Eleringi juhtimise põhimõtete hea tava.

sooline võrdõiguslikkus


Meie jaoks on oluline tagada, et kedagi ei diskrimineeritaks tema ea, soo, usu, päritolu, puude, seksuaalse sättumuse, perekonnaseisu või muude asjaolude tõttu.

Võttes arvesse meeskonna mitmekesisust, on eriti oluline järgida võrdse kohtlemise printsiipi nii töötajate värbamisel kui juhtimisel.

Sooline jaotus on Eleringis suuresti ettevõtte valdkonna spetsiifikast tulenev. Eleringi töötajaskonnast ja juhtivatest töötajatest on veerand naised. Ettevõtte kolmeliikmelise juhatuse koosseisus on üks naine.

jätkusuutlik energia

Töötame selle nimel, et tagada juurdepääs taskukohasele, usaldusväärsele, jätkusuutlikule ja kaasaegsele energiale.

Me usume, et sotsiaalmajanduslikult odavaima energia saab tagada vaid tõhusalt toimiv läbipaistev regionaalne energiaturg, mis tugineb töökindlal ja targal energiavõrgul. Meie visioon on tagada elektri- ja gaasi varustuskindlus kliimaneutraalsel moel ja digitaalsete tööriistade toel.

Elering vaatleb varustuskindlust süsteemselt nelja niinimetatud varustuskindluse samba lõikes: süsteemipiisavus, võrgupiisavus, süsteemi töökindlus ja küberturvalisus. Kõrge varustuskindluse taseme tagamiseks on oluline kõigi nelja varustuskindluse samba üheaegne tugev täitmine.

tööhõive ja majanduskasv

Eleringi kõige suuremaks kapitaliks missiooni igapäevasel elluviimisel ja visiooni saavutamisel on meie inimesed ja nende teadmised ning oskused.

Eleringis töötas 2020. aasta lõpu seisuga 240 inimest. Töötajate keskmine tööstaaž on veidi üle 13 aasta ning keskmine vanus 43 eluaastat. Töötajaskonnast pea kolmveerandi moodustavad mehed. Eleringi iseloomustab madal tööjõu voolavus, vabatahtlik voolavus oli 2020. aastal 2,4% (2019. aastal 4,8%). Madal tööjõu voolavus on Eleringi põhitegevuseks vajaliku kõrge kompetentsitaseme hoidmiseks strateegiliselt oluline näitaja. Selle taseme hoidmiseks on oluline olla töötajatega heas dialoogis, et mõista paremini nende ootusi ja kaasata neid organisatsiooni arendamisse.

Töötajate valikul on oluline, et ka uued töötajad kannaksid Eleringi peamisi väärtusi, milleks on vastutustunne, pühendumus ja avatus. Uute töötajate sujuvamaks liitumiseks tähtsustame läbimõeldud sisselamise ja arendustegevuste korraldust. Sisseelamisprogrammi kestus on orienteeruvalt kaks kuud. Programmi vältel kohtub uus töötaja erinevate üksuste esindajatega ning saab ülevaate ettevõtte tegevusvaldkondadest ning üksuste tööst, ettevõtte väärtustest, kultuurist ning Eleringi rollist ja vastutusest ühiskonnas. Mentorlus ja juhendamine on osa ettevõtte kultuurist.

Iga omaniku ootus on, et ettevõttesse paigutatud kapital looks eesmärgipäraselt väärtust. Jälgime lisandväärtust, mis luuakse majandusliku lisandväärtuse metoodika EVA alusel. Meie eesmärgiks on tagada elektri- ja gaasihind, mis toetab Eesti majanduse konkurentsivõimet.

Elektri- ja gaasivõrgu süsteemihaldurina saame panustada elektri ja gaasi hinda kolme parameetri kaudu:
1) Läänemereäärsete riikidega sama elektrihinna tagamiseks peavad piiriülesed võimsused olema maksimaalselt töös;
2) Õhuke elektrivõrk-viie aasta asendusinvesteeringud on väiksemad kui järgmise viie aasta reguleeritud varade kulum. Samuti võimalikult suur välisrahastuse kaasamine investeeringute tegemisel;
3) Toimiva turukorralduse ja –platvormide arendamine, mis soodustaksid võimalikult suurt konkurentsi ning tagaksid paljude osalistega konkurentsituru.

tööstus, uuendus ja taristu

2020. aastal oli ülekandevõrgu 10 aasta keskmine andmata energia viimaste aastate madalaimal, 136 megavatt-tunni tasemel ja andmata jäänud energia ulatus vaid 10,3 megavatt-tunnini.

Gaasisüsteemis on põhivõrgus andmata jäänud energia 0 megavatt-tunni tasemel ning meie eesmärgiks on saavutatud taset hoida.

Varustuskindluse kõrgetasemelisuse saavutamine on võimalik tänu õigetele hooldus- ja investeerimisotsustele. Üha enam võtame kasutusele uusi lahendusi, et opereerimis-, hooldus- ja investeerimisotsused põhineksid rohkem üksikseadmete seisundi põhisel informatsioonil ning selle mõjul tervikvõrgule. Uuendame ja arendame katkematult nii siseriiklikke kui rahvusvahelisi elektri- ja gaasiühendusi. Nt Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise projekti Eesti tegevuste üks olulisi teetähiseid oli Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse pingestamine 2020. aasta detsembris ja ühenduse andmine turu käsutusse 1. jaanuaril 2021. Sellega lisandus kahe riigi vahele ülekandevõimsust ligikaudu 600 megavatti. Uus ühendus parandab oluliselt varustuskindlust, kuna tugevnenud on põhja-lõunasuunalised elektriühendused, samuti Eesti-sisene võrk Lääne-Eestis. Selle elektriühenduse valmimine võimaldab 2021. aastal teostada järgmisi vajalikke tugevdusi, sealhulgas renoveerida Narva piirkonnast algavad ning Tartu ja Valga kaudu Lätti suunduvad ülekandeliinid. 2020. aastal viisime läbi hanked ja sõlmisime Balti-Tartu ja Tartu-Valmiera liinide renoveerimistööde lepingud.

ebavõrdsuse vähendamine

Elering tegutseb töökeskkonna parandamisega püsivalt, kogudes ideid ja vajadusi jooksvalt ning samuti kaks korda aastas toimuvate koostöövestluste kaudu.

Ettevõttes on loodud kõik võimalused, et erivajadustega inimesed saaksid võrdväärselt töökeskkonnas hakkama (liftid, mugavad sisenemised tubadesse). Kõikidele kontoritöötajatele on loodud avarad, valgusküllased ja hea sisekliimaga kaasaegsed töökohad. Liinidel töötavatel inimestel on spetsiifilised riided, mugavad lisaruumid pesemiseks ja riietumiseks ning riiete kuivatamiseks. Kontoris on võimalik kasutada eraldumist võimaldavaid töökohti, ergonoomilisi laudu ja toole.

Eleringil süsteemihaldurina on vastavalt elektrituruseadusele süsteemivastutus ehk kohustus tagada igal ajahetkel elektrisüsteemi varustuskindlus ja bilanss. Süsteemihaldur teostab oma õigusi ja täidab kohustusi võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes. Elering on võrdse kohtlemise tagamiseks kehtestanud sisekorrad ning tulenevalt siseriiklikest ja Euroopa Liidu õigusaktidest, sealhulgas võrgueeskirjadest, koostanud mitmesugused tüüptingimused, metoodikad ja muud reeglid, mis on avaldatud ettevõtte veebilehel ja kinnitatud Konkurentsiameti poolt.

jätkusuutlikud linnad ja asumid

Varustuskindlus

Varustuskindluse väärtusahel koosneb neljast sambast: süsteemi töökindlus, võrgupiisavus, süsteemipiisavus ning küberturvalisus. Antud komponentide tõhusaks juhtimiseks oleme seadnud endale 2025. aasta vaates eesmärgiks tagada hästi töötav elektri ja gaasi põhivõrk.

Kliimapoliitikast tulenevalt saavutab elekter energiakandjana üha olulisemat rolli. Energiasüsteemi lisandub üha rohkem nii tootmis- kui tarbimisseadmeid, samuti lisandub energiasüsteemi uusi osalisi, mis omakorda muudab süsteemi haldamise, juhtimise ja kaitsmise üha keerulisemaks. Sellest tulenevalt nõuab antud strateegilise eesmärgi täitmine uute tehnoloogiate ning targemate ja efektiivsemate lahenduste kasutamist.

Elektrisüsteemis on meie sihiks hoida andmata jäänud elektrienergia kümne aasta keskmine tase langustrendis. 2025. aastaks soovime selle näitaja viia põhivõrgus allapoole 120 megavatt-tunnise taseme aastas.

Energiahind

Oluline on tagada olemasolevate piiriüleste võimsuste võimalikult kõrge kasutatavus, et Eesti hinnapiirkonnas oleks Läänemere-äärsete riikidega sama elektri ja gaasihind. Jälgime, et suudaksime pudelikaela tundidel hoida võimsused võimalikult suurel protsendil tundidest töös. On hea tõdeda, et oleme suutnud koostöös Soome elektrisüsteemihalduriga hoida alalisvooluühenduste töökindluse kõrgel tasemel. 2020. aasta EstLink 1 tehniline valmisolek oli 97,4% ja EstLink 2 tehniline valmisolek 97,5% ning seejuures üle 30% ajast töötasid ühendused maksimumvõimsusel.

Teine oluline aspekt on muuta elektrivõrk nii öelda õhemaks ja hoida sellega ülekandevõrgu tariifi kontrolli all. 2020. aastal tegime analüüsid Eesti elektrivõrkude optimaalse arengukava koostamiseks, et leida kogu elektrivõrku (nii ülekande- kui jaotusvõrku) silmas pidades ühiskonna jaoks sotsiaalmajanduslikult parimad lahendused. Investeeringute optimeerimise positiivseks näiteks on asjaolu, et oleme suutnud sünkroniseerimise projekti sisuliselt arendada selliselt, et sünkroniseerimiseks vajalikud investeeringud ei too kaasa elektri võrgutariifi tõusu. Elering rahastab ehitust kolmveerandi ulatuses Euroopa Ühendamise Rahastust ja veerandi osas ülekoormustulufondist. Kokku läheb Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga sünkroniseerimise projekt Eestile maksma ligikaudu 300 miljonit eurot, millest suurema osa katab Euroopa Liidu kaasfinantseering.

Nii 2020. aasta kui ka 2019. aasta taotlusvoorus saime Euroopa Komisjonilt maksimaalse võimaliku toetusmäära 75% ulatuses. Omafinantseeringuks kasutame ülekandevõimsuste oksjonitulu ning seega ei koorma sünkroniseerimise investeeringud meie elektritarbijat.

 

säästev tootmine ja tarbimine

Elering ise ei tooda, vaid kannab energiat üle. Selle käigus on võimalik oht keskkonnareostuseks ning selle riski maandamiseks toimub ülekandevõrgu pidev seire ja ennetavate tegevuste kavandamine ja rakendamine.

Tegevused alajaamades

Eleringi alajaamades võivad keskkonnareostust põhjustada trafodest lekkida võivad õlid, kemikaalid ning ohtlikud jäätmed (peamiselt akupatareid). Võimalik keskkonnaoht võib tekkida ka alajaamades olevatest trafodest õliproovide ning akupatareide elektrolüüdi proovide võtmisel, mille käigus võib keskkonda sattuda väike kogus ohtlikku ainet. Samuti võib ohuks olla elegaasi ehk SF6 (kui ühe võimsama kasvuhoonegaasi, mis on 23 500 korda võimsam kui 1 CO2 molekul) leke.

Alajaamade rekonstrueerimise käigus renoveeriti 2020. aastal võimaliku keskkonna mõju vähendamiseks olemasolevad trafode õlikogumissüsteemid ja paigaldati uued õlipüüdurid Risti, Väike-Maarja, Abja ja Lihula alajaamades.

Töötavate alajaamade seadmed võivad tekitada ümbruskonda häirivat müra. Alajaamaseadmetest põhjustatud müra mõõtmised teostati 2020. aastal Kohila ja Tsirguliina alajaamades. Mõõtmise tulemused piirväärtuste ületamist ei näidanud ning vajadus täiendavate meetmete rakendamiseks müraleviku piiramiseks seal puudub.

Tegevused gaasivõrgus

2020. aastal teostasime ülekande gaasivõrgus mitmeid investeeringuid, mis suurendasid gaasivõrgu ohutust ja parandasid keskkonna üldist seisundit. Vahetasime välja Väike-Maarja, Viljandi ja Tartu gaasijaamade küttesüsteemide katlad ökonoomsemate ehk kondensatsiooni põhimõttel töötavate maagaasikatelde vastu. Asendasime uute torudega 700 meetrit amortiseerunud gaasitorusid. Ehitasime välja Värska ja Lokuta liinikraanisõlmede kraanide kaugjuhtimise, mis tagab gaasitorustike kiirema ja ohutuma opereerimise ja kaotab lülituste teostamiseks kohapeale sõitmise vajaduse, mille võrra vähendame keskkonnajälge. Samuti vahetasime välja kümme torustiku katoodjaama, mis asendati väiksema energiatarbimisega automaatse töötsükliga jaamadega. Koos jaamade kaughaldusega kadus vajadus igakuiseks kohapeale sõitmiseks ja reguleerimiste teostamiseks.

Liinihooldustööd

Uue Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliinide ehitusega seoses demonteerisime eelmisel aastal õhuliine 83 km ulatuses. Lisaks demonteerisime 2020. aastal 22 km merekaableid, utiliseerisime 73 masti ja jalandit ning demonteerisime ja utiliseerisime 7,7 km õhuliini juhtmeid ning 35 km piksekaitsetrosse.

 

Tarbimisvalikute osas oleme teinud viimasel aastal ESG plaani osana järgmised muudatused:

- Tarnijate suunal lisasime hanketingimustesse ehitusprügi sorteerimise juhendi töövõtjatele, et täiendavalt kindlustada ehitusest tulenevate jäätmete õige käitlemine.

- 2020. aastal tegime ka mitmeid parendusi ettevõttesiseste tarbimisvalikute osas nagu prügi liigiti sorteerimine ja ühekordsete toodete ja plastiku vähendamine. ESG tegevusplaani osana paigaldasime ettevõtte parklasse elektri- ja pistikhübriidautode laadimistaristu, et soodustada vähese heitega sõidukite kasutust töötajate tööle ja koju liikumiseks. Samuti soodustame kodu ja töö vahel liikumiseks kergliiklusvahendite kasutamist.

 

kliimamuutused

Eleringi kliimapoliitika eesmärk on tagada Eesti varustuskindlus kliimaneutraalsel viisil, et saavutada kliimaneutraalsele majandusele üleminekul Eleringi strateegilised eesmärgid.

Moodustasime eelmisel aastal kliimapoliitika juhtrühma, et töötada välja Eleringi kliimapoliitika põhimõtted ning koordineerida ja korraldada ettevõtteüleselt ettevõtte kliimapoliitika eesmärkide elluviimist ja saavutamist. Meie eesmärk on olla kliimaneutraalse energiasüsteemi eestvedaja ja muuta Elering kliimaneutraalseks 2030. aastaks, kannustatuna soovist näidata ühiskonnas eeskuju ja võimaldada klientidele kliimaneutraalne energia ning olla silmapaistev tööandja.

2020. aastal kaardistasime Eleringi kasvuhoonegaaside jalajälje. Jalajälje hindamiseks kasutame üldtunnustatud metoodikat („GHG Protocol Corporate Acconting and Reporting Standardning“) ning vähendamisel arvestame nii otseseid meetmeid kui ka mõju kompenseerivaid tegevusi. 2021. aastal töötame välja Eleringi süsiniku jalajälje vähendamise meetmed ja alustame nende rakendamisega. Järgnevate aastate jooksul töötame selle nimel, et Eleringi poolt kasutatav elekter, gaas, küte ja mootorikütused oleksid pärit taastuvatest allikatest või kaetud taastuvenergia päritolutunnistustega. Nõudluse suurendamiseks taastuvenergia vastu kasvatame tarbijate teadlikkust, kasutades digitaalseid lahendusi.

Selleks, et muuta Eesti elektrisüsteem tootmisvõimsustele atraktiivseks ning aidata kaasa Euroopa ja Eesti kliima- kui ka energiapoliitika eesmärkide täitmisele, oleme alustanud rahvusvaheliselt Läänemere avamere energiavõrgu arendamise initsiatiivi (Baltic Offshore Grid Initiative, BOGI) vedamist eesmärgiga arendada maismaa- ja merevõrku üheks tervikuks, et tugevdada riikidevahelisi ühendusi, anda riikidele võimalus arendada avamere taastuvenergia tootmist ning tagada merel toodetud energia jõudmine Eesti tarbijateni. Läänemere energiavõrk on Läänemere äärseid riike ning meres paiknevaid tuuleparke ühendav energiavõrgustik, mis aitab saavutada kliima- ja energiapoliitika eesmärke kulutõhusalt ja tagades seeläbi ka energia varustuskindlust. Läänemere energiavõrk loob eeldused merel taastuvenergia suuremahuliseks tootmiseks, mis omakorda suurendab Eestis pikaajalist varustuskindlust ja elavdab Eesti majandust, samuti parandab Eesti konkurentsivõimet turupõhise ja kliimaneutraalse energiatootmise arendamise kohana. Arendades suuremahulist roheenergeetikat merel ning võttes arvesse elu- ja looduskeskkonnast tulenevaid ning riigikaitselisi piiranguid Eesti maismaal, on otstarbekas arendada just Läänemere energiavõrku, et saavutada seatud kliimaneutraalsuse eesmärgid nii Läänemere äärsetes riikides kui ka Euroopas.

2021. aastal viime läbi taastuvenergia Eesti elektrisüsteemi liitmise mahu uuringu, kus teeme kindlaks võrgu piirangud ja meetmed nende piirangute elimineerimiseks.

 

ookeanid ja mereressursid

Näeme, et Eesti üks suurimaid potentsiaale ja ressursse suuremahuliseks taastuvenergia tootmisvõimsuse tekkeks on meretuuleparkidel.

Täna on üheks meretuuleparkide potentsiaali kasutuselevõtu väljakutseks kindlasti merel paiknevate taastuvenergia tootmisvõimsuste liitmine energiavõrku. 2020. aasta lõpus sõlmisime Läänemere-äärsete põhivõrguettevõtjatega (edaspidi ka TSO) ühiste kavatsuste kokkuleppe Läänemere merevõrgu initsiatiivi algatamiseks. Koostöö eesmärk on välja töötada Läänemere energiavõrgu kontseptsioon ja läbi viia teostatavuse eelanalüüsid.

Seoses Eesti ja Läti riikide vahel sõlmitud ühiste kavatsuste kokkuleppega, oleme 2020. aastal alustanud koostöös Läti TSO-ga esmaste analüüside läbiviimist Eesti-Läti merevõrgu ühisprojekti - ELWIND arendamiseks.

Elering opereerib ülepiiriliste mereühendustena Balticconnectori gaasitoru ja EstLink 1 ja 2 elektriühendusi Soome lahes. Ühendused on ehitatud nii, et on ümbritsevale merele ohutud ning ehitus- ja hooldustööd tehakse, järgides selleks kõiki asjakohaseid ja kehtivaid keskkonnanõudeid.

Sisemaiste mereühendustena haldame Väikese ja Suure väina merekaableid. Alates 2015. aastast on suuremate projektidena paigaldatud Suurde väina kaks uut merekaablit ning üks kaasaegne merekaabel on rajatud ka Väikesesse väina. Enne uute 110-kilovoldiste merekaablite ehitust oli Suures väinas kokku kuus 35-kilovoldist merekaablit. Nüüdseks on Elering seoses uute kaablite valmimisega merest välja võtnud kolm nõukogudeaegset ja amortiseerunud kaablit. Ka ülejäänud kolm vana kaablit on kavas järgnevatel aastatel merest eemaldada. Kaasaegsed merekaablid on vanadest keskkonnasõbralikumad, kuna õlis immutatud paberi asemel on neis kasutusel polüeteenisolatsioon.

maa ökosüsteemid

Elering jälgib eesmärkide elluviimisel keskkonnahoiu- ja taastamise põhimõtteid ja konkreetsed tegevused on toodud ka ESG plaanis.

„Suurlinnad kaablisse“ projekti raames oleme 2021. aastal viimas maakaablitesse eluea lõpetanud õhuliinid Veskimetsa- Volta ja Veskimetsa-Kopli, Harku-Veskimetsa, Harku-Kadaka ja Veskimetsa-Kadaka, nii et linnaruumist kaovad õhuliinid ja mastid ning vabanevaid liinikoridore saab linn kasutada elanike elukeskkonda parandavateks ettevõtmisteks. Õhuliinide asendamine on osaks Eleringi suurprojektist, mille käigus vabanevad Tallinna linna tiheasustusega alad ülekandevõrgu vananenud õhuliinidest. 2021. esimeses kvartalis on käimas liinide ja mastide teisaldamine Mustamäel Mustjõe asumis Veskimetsa - Põhja-Tallinn suunal ja Õismäel ning Astangu piirkonnas Veskimetsa - Harku suunal. Varasemalt on Elering õhuliinid maakaabliga asendanud ka Siili piirkonnas Mustamäel ja Vuti tänava piirkonnas Kristiines.

Õhuliinide maakaablitesse viimise tööde käigus taastatakse haljastus kogu mahus ja istutatakse täiendavalt puid ja põõsaid. Nt Veskimetsa ja Kopli alajaamade ning Veskimetsa ja Volta alajaamade vahel kulgevate 110 kilovoldi kõrgepinge õhuliinide asendamisel maakaablitega 2020. a. istutati ligi 150 puud lisaks likvideeritud haljastuse taastamisele. Kaabelliini teekonda planeerides on oluliseks tähelepanukohaks lähedale jäävate puude kaitsmine ja vajadusel muudame trassi või kaevekohtade asukohti.

Liinikaitsevööndite hooldustöödel eelistame puittaimestiku pinnalt freesimist tööle, kus raidmed jäetakse ühtlase kihina maha. Kaitsevööndite pinnalt freesimine  annab liinialuste korrastatuma välimuse ning omakorda väheneb raidmete ladustamisest tingitud tuleoht ning suureneb maaomanike rahulolu. Samas pikendab see võsalõikuse intervalli - kui võsa lõigatakse keskmiselt kolme kuni viie aastase intervalliga, siis freesitud pinnasega pikeneb see nelja kuni kuue aastani sõltuvalt pinnase kasvueripärast.

Eleringi üldine põhimõte on kõikide investeeringute puhul arvestada võimaliku mõjuga elusloodusele ja antud ala ökosüsteemile, mistõttu teeme näiteks lindude seiret ja paigaldame vajadusel õhuliinide märgistamiseks liinimarkereid. 2020. aastal teostasime koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga kompleksuuringu Väikese väina tammil kulgevate elektrikõrgepingeliinide mõju kohta linnustikule, eemaldasime Väinatammilt ühe õhuliini ja korrastasime alles jääva liini, millele paigaldati ka liinimarkerid vastavalt läbiviidud uuringu soovitustele. Lindude ohutust tagavad liinimarkerid paigaldati ka uuele Harku-Lihula-Sindi liinile, mis on osa Eesti–Läti kolmandast elektriühendusest. Väikese väina tammile esmalt alles jäänud õhuliini osas võtsime vastu otsuse viia see samuti merekaablisse ning lisasime teise merekaabli rajamise ettevõtte investeeringute eelarvesse. Peale kaabli paigaldamist on võimalik Väinatammi allesjäänud õhuliin lindude rändeteelt eemaldada, nii et see neid enam mingil moel ei ohusta.

Ehitus- ja hooldustööde planeerimisel otsime lahendusi arvestada nii palju kui võimalik elusloodusega – nii kohandati eelmise aasta kevadel toimunud Suure väina teise merekaabli paigaldustööde graafik vastavalt linnurahu perioodile ning „Suurlinnad kaablisse“ projekti graafik kimalaste elupaiga kaitsmiseks.

Eleringi tellimusel püstitati 2020. aastal Harku-Lihula-Sindi 330/110 kilovoldise kõrgepingeliini ühe nurgamastina Kuistlema rabasse Risti aleviku lähedal Eesti esimene kõrgepingeliini disainmast „Soorebane“ . Disainmasti loomise eesmärk oli saada asukohta nii arhitektuurselt kui funktsionaalselt sobivaim lahendus, mis aitab tehnitsistlikku elektriliini sobitada looduskeskkonda ja tõsta Eesti inimeste teadlikkust elektrisüsteemi rollist kaasaegses ühiskonnas. Disainmasti kunstilise lahenduse leidmiseks korraldas Elering koostöös Eesti Arhitektide Liiduga 2016. aastal Eestis esimese omataolise ideekonkursi. Rahvusvahelise konkursi žürii valis 15 osaleja esitatud

18 ideelahenduse hulgast võitjaks töö „Soorebane“, mille autoriteks on Part OÜ arhitektid Sille Pihlak ja Siim Tuksam. Sarnaseid looduskeskkonda sobituvaid maste plaanime lähiaastatel Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise projekti raame püstitada lisaks veel kaks - üks Tartu ja teine Mustvee lähistele.

kaasavad instiutsioonid

Elering on pühendunud ühingujuhtimise heade tavade järgimisele ning soovime selles valdkonnas pidevalt edasi areneda. Peame seda eelduseks oma strateegiliste eesmärkide saavutamisel ja organisatsioonikultuuri kujundamisel.

Eleringi ühingu juhtimine põhineb Äriseadustikul, Riigivaraseadusel, Eleringi põhikirjal ning Heal Ühingujuhtimise Taval (HÜT), mis on koostatud Finantsinspektsiooni ja OMX Tallinna Väärtpaberibörsi poolt. Ühingu juhtimise tava ja toimimine on Eleringis ellu viidud nii, et kõik töötajad tegutseksid Ühingu eesmärkide saavutamise nimel. Täpsem aruanne vastavusest HÜT-ile aastal 2020 on toodud Eleringi kodulehel https://elering.ee/investorile#tab2.

Eleringi jaoks on oluline, et kõik tema töötajad ning juhid järgiksid kõrgeimaid eetikastandardeid. On oluline, et meie tegevus oleks läbipaistev ning järgiks kõiki seadusi ja eetikanorme. Ettevõttes on kehtestatud nii eetikakoodeks kui korruptsiooni ennetamise ja huvide konflikti vältimise juhendmaterjal. Samuti viiakse töötajate seas läbi perioodilisi koolitusi. Elering on äriühing, kus on lubamatu mistahes kujul või vormil esinev korruptsioon. Eleringi nõukogu on kinnitanud  korruptsioonivastase tegevuse poliitika, mis keskendubki eelkõige korruptsiooni ennetusele. Lisaks korruptsioonivastase tegevuse poliitikale on ühingu üheksas erinevas korras sätteid eesmärgiga vältida korruptsiooniohu teket.

üleilmne koostöö

Elering on mitme rahvusvahelise organisatsiooni liige ja teeb tihedat koostööd ümbritsevate põhivõrguettevõtetega, et teadvustada ja saavutada Eesti visiooni nii taristu arendamises kui kliimaeesmärkide saavutamises.

2020. aasta lõpus sõlmisime Läänemere-äärsete põhivõrguettevõtjatega ühiste kavatsuste kokkuleppe Läänemere merevõrgu initsiatiivi algatamiseks. Elering on ka järgmiste rahvusvaheliste ühingute liige või partner: Euroopa elektri põhivõrguettevõtete võrgustiku (ENTSO-E - European Network of Transmission System Operators for Electricity) liige, gaasi põhivõrguettevõtete võrgustiku (ENTSO-G) partner, elektrisüsteemide arengusse panustava ühingu CIGRE liige, European Clean Hydrogen Alliance'i ja European Hydrogen Backbone’i liige, mereinfrastruktuuri remondiühenduse PRSI Pool liige ning toetab töötajaid tehnoloogia edendamise ühingu IEEE liikmeks olemisel. Elering on samuti paljude rahvusvaheliste töögruppide liige (Regionaalse gaasituru koordinatsioonigrupp, Regionaalse rohegaaside koordinatsioonigrupp, Balti vesiniku koordinatsioonigrupp).

Tervis ja heaolu

 

Toetame tervislikke eluviise

Toetame lisaks spordikompensatsioonile ka töötajate initsiatiivi osaleda erinevatel spordiüritustel ning viime läbi juhendatud kontori tervisevõimlemist.

Kõik töötajad läbivad tervisekontroli keskmiselt iga kahe aasta järel.

Tagame kaugtöö jaoks vajalikud töövahendid ning tööohutusvahendite kättesaadavuse. Võimaldame täiendavat puhkust ja paindlikku töökorraldust ning mitmeid töötajate lisasoodustusi.  

kvaliteetne haridus

Elering toetab töö ja õppimise ühendamist ning innustab spetsialiste erialasele ja isiklikule arengule

Eleringi inimeste juhtimise ja personalivaldkonna tegevusi suunab Eleringi inimeste juhtimise poliitika. Poliitika fookus on lähtekohtadel, mis toetavad ühte viiest Eleringi strateegilisest eesmärgist – pühendunud töötajad. 

Hariduse omandajatele ja edasiõppijatele võimaldab Elering paindlikku töökorraldust ning täiendavaid õppepuhkuse päevi.

Igal aastal anname välja Eleringi stipendiumit ja pakume tudengitele võimalust teostada Eleringis praktikat. Stipendiumiprogrammi raames saavad toetust Eesti ülikoolides õppivad bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tudengid energeetikaga seotud aktuaalsete teemade uurimiseks. 

Praktikaprogrammis saavad osaleda reaalteaduste tudengid, kes on omandanud oma õppevaldkonna põhiteadmised ja soovivad end teostada energeetikas. Praktika koosneb tutvustavatest seminaridest ja väljasõitudest Eleringi objektidele (alajaamad, gaasi- ja mõõtejaamad). Lisaks tutvustatakse õpilastele ja tudengitele Eleringi töövarjutamise raames ning koolides läbi viidavate informatiivsete tundide kaudu.

Toetame ka töötajate keeleõpet (enim soovituks on inglise keel).

Elering võimaldab töötajal osaleda ametikoha põhiülesannete täitmiseks vajalikel teadmiste ja/või oskuste täiendamistel. Koolituste planeerimise aluseks on ettevõtte eesmärgid, koostöövestlustel otsese juhiga kokkulepitu ja töötajale kavandatud tööalane arenguplaan.

Lisaks erialase pädevuse loomisele ja hoidmisele suunatud koolitustele, pakume ka muid, üldiste kompetentside kasvatamiseks vajalikke koolitusi alates kaasaegsetest masinõppe tehnikatest ja tehisintellektist kuni ajajuhtimise metoodikateni. Fookuses on IT ja energeetika kompetentside ühendamine, teadmuse jagamine ettevõtte sees. Organisatsioonisisese teadmuse paremaks levitamiseks toimuvad seminarireeded, kus ettevõttesisesed ja -välised esinejad tutvustavad oma valdkonna aktuaalseid või huvipakkuvaid teemasid.

Üle aasta viime läbi ka talendiprogrammi Eleringi Akadeemia, mis on arenguprogramm Eleringi spetsialistidele, kes soovivad laiendada oma teadmisi ning panustada ja kaasa rääkida Eleringi ja Eesti energiasüsteemi tuleviku teemadel ning omavad motivatsiooni ja valmisolekut olla Eleringis muutuste eestvedajaks.

Juhtide arengu toetamiseks viime iga aastaselt läbi keskastme juhtidele suunatud koolitusi, koostööpäevi ja strateegiaseminare. Kaasava ja inimeste arengule ning tugevustele suunatud juhtimiskultuuri hoidmiseks oleme kokku leppinud Eleringi juhtimise põhimõtete hea tava.

sooline võrdõiguslikkus


Meie jaoks on oluline tagada, et kedagi ei diskrimineeritaks tema ea, soo, usu, päritolu, puude, seksuaalse sättumuse, perekonnaseisu või muude asjaolude tõttu.

Võttes arvesse meeskonna mitmekesisust, on eriti oluline järgida võrdse kohtlemise printsiipi nii töötajate värbamisel kui juhtimisel.

Sooline jaotus on Eleringis suuresti ettevõtte valdkonna spetsiifikast tulenev. Eleringi töötajaskonnast ja juhtivatest töötajatest on veerand naised. Ettevõtte kolmeliikmelise juhatuse koosseisus on üks naine.

jätkusuutlik energia

Töötame selle nimel, et tagada juurdepääs taskukohasele, usaldusväärsele, jätkusuutlikule ja kaasaegsele energiale.

Me usume, et sotsiaalmajanduslikult odavaima energia saab tagada vaid tõhusalt toimiv läbipaistev regionaalne energiaturg, mis tugineb töökindlal ja targal energiavõrgul. Meie visioon on tagada elektri- ja gaasi varustuskindlus kliimaneutraalsel moel ja digitaalsete tööriistade toel.

Elering vaatleb varustuskindlust süsteemselt nelja niinimetatud varustuskindluse samba lõikes: süsteemipiisavus, võrgupiisavus, süsteemi töökindlus ja küberturvalisus. Kõrge varustuskindluse taseme tagamiseks on oluline kõigi nelja varustuskindluse samba üheaegne tugev täitmine.

tööhõive ja majanduskasv

Eleringi kõige suuremaks kapitaliks missiooni igapäevasel elluviimisel ja visiooni saavutamisel on meie inimesed ja nende teadmised ning oskused.

Eleringis töötas 2020. aasta lõpu seisuga 240 inimest. Töötajate keskmine tööstaaž on veidi üle 13 aasta ning keskmine vanus 43 eluaastat. Töötajaskonnast pea kolmveerandi moodustavad mehed. Eleringi iseloomustab madal tööjõu voolavus, vabatahtlik voolavus oli 2020. aastal 2,4% (2019. aastal 4,8%). Madal tööjõu voolavus on Eleringi põhitegevuseks vajaliku kõrge kompetentsitaseme hoidmiseks strateegiliselt oluline näitaja. Selle taseme hoidmiseks on oluline olla töötajatega heas dialoogis, et mõista paremini nende ootusi ja kaasata neid organisatsiooni arendamisse.

Töötajate valikul on oluline, et ka uued töötajad kannaksid Eleringi peamisi väärtusi, milleks on vastutustunne, pühendumus ja avatus. Uute töötajate sujuvamaks liitumiseks tähtsustame läbimõeldud sisselamise ja arendustegevuste korraldust. Sisseelamisprogrammi kestus on orienteeruvalt kaks kuud. Programmi vältel kohtub uus töötaja erinevate üksuste esindajatega ning saab ülevaate ettevõtte tegevusvaldkondadest ning üksuste tööst, ettevõtte väärtustest, kultuurist ning Eleringi rollist ja vastutusest ühiskonnas. Mentorlus ja juhendamine on osa ettevõtte kultuurist.

Iga omaniku ootus on, et ettevõttesse paigutatud kapital looks eesmärgipäraselt väärtust. Jälgime lisandväärtust, mis luuakse majandusliku lisandväärtuse metoodika EVA alusel. Meie eesmärgiks on tagada elektri- ja gaasihind, mis toetab Eesti majanduse konkurentsivõimet.

Elektri- ja gaasivõrgu süsteemihaldurina saame panustada elektri ja gaasi hinda kolme parameetri kaudu:
1) Läänemereäärsete riikidega sama elektrihinna tagamiseks peavad piiriülesed võimsused olema maksimaalselt töös;
2) Õhuke elektrivõrk-viie aasta asendusinvesteeringud on väiksemad kui järgmise viie aasta reguleeritud varade kulum. Samuti võimalikult suur välisrahastuse kaasamine investeeringute tegemisel;
3) Toimiva turukorralduse ja –platvormide arendamine, mis soodustaksid võimalikult suurt konkurentsi ning tagaksid paljude osalistega konkurentsituru.

tööstus, uuendus ja taristu

2020. aastal oli ülekandevõrgu 10 aasta keskmine andmata energia viimaste aastate madalaimal, 136 megavatt-tunni tasemel ja andmata jäänud energia ulatus vaid 10,3 megavatt-tunnini.

Gaasisüsteemis on põhivõrgus andmata jäänud energia 0 megavatt-tunni tasemel ning meie eesmärgiks on saavutatud taset hoida.

Varustuskindluse kõrgetasemelisuse saavutamine on võimalik tänu õigetele hooldus- ja investeerimisotsustele. Üha enam võtame kasutusele uusi lahendusi, et opereerimis-, hooldus- ja investeerimisotsused põhineksid rohkem üksikseadmete seisundi põhisel informatsioonil ning selle mõjul tervikvõrgule. Uuendame ja arendame katkematult nii siseriiklikke kui rahvusvahelisi elektri- ja gaasiühendusi. Nt Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise projekti Eesti tegevuste üks olulisi teetähiseid oli Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse pingestamine 2020. aasta detsembris ja ühenduse andmine turu käsutusse 1. jaanuaril 2021. Sellega lisandus kahe riigi vahele ülekandevõimsust ligikaudu 600 megavatti. Uus ühendus parandab oluliselt varustuskindlust, kuna tugevnenud on põhja-lõunasuunalised elektriühendused, samuti Eesti-sisene võrk Lääne-Eestis. Selle elektriühenduse valmimine võimaldab 2021. aastal teostada järgmisi vajalikke tugevdusi, sealhulgas renoveerida Narva piirkonnast algavad ning Tartu ja Valga kaudu Lätti suunduvad ülekandeliinid. 2020. aastal viisime läbi hanked ja sõlmisime Balti-Tartu ja Tartu-Valmiera liinide renoveerimistööde lepingud.

ebavõrdsuse vähendamine

Elering tegutseb töökeskkonna parandamisega püsivalt, kogudes ideid ja vajadusi jooksvalt ning samuti kaks korda aastas toimuvate koostöövestluste kaudu.

Ettevõttes on loodud kõik võimalused, et erivajadustega inimesed saaksid võrdväärselt töökeskkonnas hakkama (liftid, mugavad sisenemised tubadesse). Kõikidele kontoritöötajatele on loodud avarad, valgusküllased ja hea sisekliimaga kaasaegsed töökohad. Liinidel töötavatel inimestel on spetsiifilised riided, mugavad lisaruumid pesemiseks ja riietumiseks ning riiete kuivatamiseks. Kontoris on võimalik kasutada eraldumist võimaldavaid töökohti, ergonoomilisi laudu ja toole.

Eleringil süsteemihaldurina on vastavalt elektrituruseadusele süsteemivastutus ehk kohustus tagada igal ajahetkel elektrisüsteemi varustuskindlus ja bilanss. Süsteemihaldur teostab oma õigusi ja täidab kohustusi võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes. Elering on võrdse kohtlemise tagamiseks kehtestanud sisekorrad ning tulenevalt siseriiklikest ja Euroopa Liidu õigusaktidest, sealhulgas võrgueeskirjadest, koostanud mitmesugused tüüptingimused, metoodikad ja muud reeglid, mis on avaldatud ettevõtte veebilehel ja kinnitatud Konkurentsiameti poolt.

jätkusuutlikud linnad ja asumid

Varustuskindlus

Varustuskindluse väärtusahel koosneb neljast sambast: süsteemi töökindlus, võrgupiisavus, süsteemipiisavus ning küberturvalisus. Antud komponentide tõhusaks juhtimiseks oleme seadnud endale 2025. aasta vaates eesmärgiks tagada hästi töötav elektri ja gaasi põhivõrk.

Kliimapoliitikast tulenevalt saavutab elekter energiakandjana üha olulisemat rolli. Energiasüsteemi lisandub üha rohkem nii tootmis- kui tarbimisseadmeid, samuti lisandub energiasüsteemi uusi osalisi, mis omakorda muudab süsteemi haldamise, juhtimise ja kaitsmise üha keerulisemaks. Sellest tulenevalt nõuab antud strateegilise eesmärgi täitmine uute tehnoloogiate ning targemate ja efektiivsemate lahenduste kasutamist.

Elektrisüsteemis on meie sihiks hoida andmata jäänud elektrienergia kümne aasta keskmine tase langustrendis. 2025. aastaks soovime selle näitaja viia põhivõrgus allapoole 120 megavatt-tunnise taseme aastas.

Energiahind

Oluline on tagada olemasolevate piiriüleste võimsuste võimalikult kõrge kasutatavus, et Eesti hinnapiirkonnas oleks Läänemere-äärsete riikidega sama elektri ja gaasihind. Jälgime, et suudaksime pudelikaela tundidel hoida võimsused võimalikult suurel protsendil tundidest töös. On hea tõdeda, et oleme suutnud koostöös Soome elektrisüsteemihalduriga hoida alalisvooluühenduste töökindluse kõrgel tasemel. 2020. aasta EstLink 1 tehniline valmisolek oli 97,4% ja EstLink 2 tehniline valmisolek 97,5% ning seejuures üle 30% ajast töötasid ühendused maksimumvõimsusel.

Teine oluline aspekt on muuta elektrivõrk nii öelda õhemaks ja hoida sellega ülekandevõrgu tariifi kontrolli all. 2020. aastal tegime analüüsid Eesti elektrivõrkude optimaalse arengukava koostamiseks, et leida kogu elektrivõrku (nii ülekande- kui jaotusvõrku) silmas pidades ühiskonna jaoks sotsiaalmajanduslikult parimad lahendused. Investeeringute optimeerimise positiivseks näiteks on asjaolu, et oleme suutnud sünkroniseerimise projekti sisuliselt arendada selliselt, et sünkroniseerimiseks vajalikud investeeringud ei too kaasa elektri võrgutariifi tõusu. Elering rahastab ehitust kolmveerandi ulatuses Euroopa Ühendamise Rahastust ja veerandi osas ülekoormustulufondist. Kokku läheb Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga sünkroniseerimise projekt Eestile maksma ligikaudu 300 miljonit eurot, millest suurema osa katab Euroopa Liidu kaasfinantseering.

Nii 2020. aasta kui ka 2019. aasta taotlusvoorus saime Euroopa Komisjonilt maksimaalse võimaliku toetusmäära 75% ulatuses. Omafinantseeringuks kasutame ülekandevõimsuste oksjonitulu ning seega ei koorma sünkroniseerimise investeeringud meie elektritarbijat.

 

säästev tootmine ja tarbimine

Elering ise ei tooda, vaid kannab energiat üle. Selle käigus on võimalik oht keskkonnareostuseks ning selle riski maandamiseks toimub ülekandevõrgu pidev seire ja ennetavate tegevuste kavandamine ja rakendamine.

Tegevused alajaamades

Eleringi alajaamades võivad keskkonnareostust põhjustada trafodest lekkida võivad õlid, kemikaalid ning ohtlikud jäätmed (peamiselt akupatareid). Võimalik keskkonnaoht võib tekkida ka alajaamades olevatest trafodest õliproovide ning akupatareide elektrolüüdi proovide võtmisel, mille käigus võib keskkonda sattuda väike kogus ohtlikku ainet. Samuti võib ohuks olla elegaasi ehk SF6 (kui ühe võimsama kasvuhoonegaasi, mis on 23 500 korda võimsam kui 1 CO2 molekul) leke.

Alajaamade rekonstrueerimise käigus renoveeriti 2020. aastal võimaliku keskkonna mõju vähendamiseks olemasolevad trafode õlikogumissüsteemid ja paigaldati uued õlipüüdurid Risti, Väike-Maarja, Abja ja Lihula alajaamades.

Töötavate alajaamade seadmed võivad tekitada ümbruskonda häirivat müra. Alajaamaseadmetest põhjustatud müra mõõtmised teostati 2020. aastal Kohila ja Tsirguliina alajaamades. Mõõtmise tulemused piirväärtuste ületamist ei näidanud ning vajadus täiendavate meetmete rakendamiseks müraleviku piiramiseks seal puudub.

Tegevused gaasivõrgus

2020. aastal teostasime ülekande gaasivõrgus mitmeid investeeringuid, mis suurendasid gaasivõrgu ohutust ja parandasid keskkonna üldist seisundit. Vahetasime välja Väike-Maarja, Viljandi ja Tartu gaasijaamade küttesüsteemide katlad ökonoomsemate ehk kondensatsiooni põhimõttel töötavate maagaasikatelde vastu. Asendasime uute torudega 700 meetrit amortiseerunud gaasitorusid. Ehitasime välja Värska ja Lokuta liinikraanisõlmede kraanide kaugjuhtimise, mis tagab gaasitorustike kiirema ja ohutuma opereerimise ja kaotab lülituste teostamiseks kohapeale sõitmise vajaduse, mille võrra vähendame keskkonnajälge. Samuti vahetasime välja kümme torustiku katoodjaama, mis asendati väiksema energiatarbimisega automaatse töötsükliga jaamadega. Koos jaamade kaughaldusega kadus vajadus igakuiseks kohapeale sõitmiseks ja reguleerimiste teostamiseks.

Liinihooldustööd

Uue Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliinide ehitusega seoses demonteerisime eelmisel aastal õhuliine 83 km ulatuses. Lisaks demonteerisime 2020. aastal 22 km merekaableid, utiliseerisime 73 masti ja jalandit ning demonteerisime ja utiliseerisime 7,7 km õhuliini juhtmeid ning 35 km piksekaitsetrosse.

 

Tarbimisvalikute osas oleme teinud viimasel aastal ESG plaani osana järgmised muudatused:

- Tarnijate suunal lisasime hanketingimustesse ehitusprügi sorteerimise juhendi töövõtjatele, et täiendavalt kindlustada ehitusest tulenevate jäätmete õige käitlemine.

- 2020. aastal tegime ka mitmeid parendusi ettevõttesiseste tarbimisvalikute osas nagu prügi liigiti sorteerimine ja ühekordsete toodete ja plastiku vähendamine. ESG tegevusplaani osana paigaldasime ettevõtte parklasse elektri- ja pistikhübriidautode laadimistaristu, et soodustada vähese heitega sõidukite kasutust töötajate tööle ja koju liikumiseks. Samuti soodustame kodu ja töö vahel liikumiseks kergliiklusvahendite kasutamist.

 

kliimamuutused

Eleringi kliimapoliitika eesmärk on tagada Eesti varustuskindlus kliimaneutraalsel viisil, et saavutada kliimaneutraalsele majandusele üleminekul Eleringi strateegilised eesmärgid.

Moodustasime eelmisel aastal kliimapoliitika juhtrühma, et töötada välja Eleringi kliimapoliitika põhimõtted ning koordineerida ja korraldada ettevõtteüleselt ettevõtte kliimapoliitika eesmärkide elluviimist ja saavutamist. Meie eesmärk on olla kliimaneutraalse energiasüsteemi eestvedaja ja muuta Elering kliimaneutraalseks 2030. aastaks, kannustatuna soovist näidata ühiskonnas eeskuju ja võimaldada klientidele kliimaneutraalne energia ning olla silmapaistev tööandja.

2020. aastal kaardistasime Eleringi kasvuhoonegaaside jalajälje. Jalajälje hindamiseks kasutame üldtunnustatud metoodikat („GHG Protocol Corporate Acconting and Reporting Standardning“) ning vähendamisel arvestame nii otseseid meetmeid kui ka mõju kompenseerivaid tegevusi. 2021. aastal töötame välja Eleringi süsiniku jalajälje vähendamise meetmed ja alustame nende rakendamisega. Järgnevate aastate jooksul töötame selle nimel, et Eleringi poolt kasutatav elekter, gaas, küte ja mootorikütused oleksid pärit taastuvatest allikatest või kaetud taastuvenergia päritolutunnistustega. Nõudluse suurendamiseks taastuvenergia vastu kasvatame tarbijate teadlikkust, kasutades digitaalseid lahendusi.

Selleks, et muuta Eesti elektrisüsteem tootmisvõimsustele atraktiivseks ning aidata kaasa Euroopa ja Eesti kliima- kui ka energiapoliitika eesmärkide täitmisele, oleme alustanud rahvusvaheliselt Läänemere avamere energiavõrgu arendamise initsiatiivi (Baltic Offshore Grid Initiative, BOGI) vedamist eesmärgiga arendada maismaa- ja merevõrku üheks tervikuks, et tugevdada riikidevahelisi ühendusi, anda riikidele võimalus arendada avamere taastuvenergia tootmist ning tagada merel toodetud energia jõudmine Eesti tarbijateni. Läänemere energiavõrk on Läänemere äärseid riike ning meres paiknevaid tuuleparke ühendav energiavõrgustik, mis aitab saavutada kliima- ja energiapoliitika eesmärke kulutõhusalt ja tagades seeläbi ka energia varustuskindlust. Läänemere energiavõrk loob eeldused merel taastuvenergia suuremahuliseks tootmiseks, mis omakorda suurendab Eestis pikaajalist varustuskindlust ja elavdab Eesti majandust, samuti parandab Eesti konkurentsivõimet turupõhise ja kliimaneutraalse energiatootmise arendamise kohana. Arendades suuremahulist roheenergeetikat merel ning võttes arvesse elu- ja looduskeskkonnast tulenevaid ning riigikaitselisi piiranguid Eesti maismaal, on otstarbekas arendada just Läänemere energiavõrku, et saavutada seatud kliimaneutraalsuse eesmärgid nii Läänemere äärsetes riikides kui ka Euroopas.

2021. aastal viime läbi taastuvenergia Eesti elektrisüsteemi liitmise mahu uuringu, kus teeme kindlaks võrgu piirangud ja meetmed nende piirangute elimineerimiseks.

 

ookeanid ja mereressursid

Näeme, et Eesti üks suurimaid potentsiaale ja ressursse suuremahuliseks taastuvenergia tootmisvõimsuse tekkeks on meretuuleparkidel.

Täna on üheks meretuuleparkide potentsiaali kasutuselevõtu väljakutseks kindlasti merel paiknevate taastuvenergia tootmisvõimsuste liitmine energiavõrku. 2020. aasta lõpus sõlmisime Läänemere-äärsete põhivõrguettevõtjatega (edaspidi ka TSO) ühiste kavatsuste kokkuleppe Läänemere merevõrgu initsiatiivi algatamiseks. Koostöö eesmärk on välja töötada Läänemere energiavõrgu kontseptsioon ja läbi viia teostatavuse eelanalüüsid.

Seoses Eesti ja Läti riikide vahel sõlmitud ühiste kavatsuste kokkuleppega, oleme 2020. aastal alustanud koostöös Läti TSO-ga esmaste analüüside läbiviimist Eesti-Läti merevõrgu ühisprojekti - ELWIND arendamiseks.

Elering opereerib ülepiiriliste mereühendustena Balticconnectori gaasitoru ja EstLink 1 ja 2 elektriühendusi Soome lahes. Ühendused on ehitatud nii, et on ümbritsevale merele ohutud ning ehitus- ja hooldustööd tehakse, järgides selleks kõiki asjakohaseid ja kehtivaid keskkonnanõudeid.

Sisemaiste mereühendustena haldame Väikese ja Suure väina merekaableid. Alates 2015. aastast on suuremate projektidena paigaldatud Suurde väina kaks uut merekaablit ning üks kaasaegne merekaabel on rajatud ka Väikesesse väina. Enne uute 110-kilovoldiste merekaablite ehitust oli Suures väinas kokku kuus 35-kilovoldist merekaablit. Nüüdseks on Elering seoses uute kaablite valmimisega merest välja võtnud kolm nõukogudeaegset ja amortiseerunud kaablit. Ka ülejäänud kolm vana kaablit on kavas järgnevatel aastatel merest eemaldada. Kaasaegsed merekaablid on vanadest keskkonnasõbralikumad, kuna õlis immutatud paberi asemel on neis kasutusel polüeteenisolatsioon.

maa ökosüsteemid

Elering jälgib eesmärkide elluviimisel keskkonnahoiu- ja taastamise põhimõtteid ja konkreetsed tegevused on toodud ka ESG plaanis.

„Suurlinnad kaablisse“ projekti raames oleme 2021. aastal viimas maakaablitesse eluea lõpetanud õhuliinid Veskimetsa- Volta ja Veskimetsa-Kopli, Harku-Veskimetsa, Harku-Kadaka ja Veskimetsa-Kadaka, nii et linnaruumist kaovad õhuliinid ja mastid ning vabanevaid liinikoridore saab linn kasutada elanike elukeskkonda parandavateks ettevõtmisteks. Õhuliinide asendamine on osaks Eleringi suurprojektist, mille käigus vabanevad Tallinna linna tiheasustusega alad ülekandevõrgu vananenud õhuliinidest. 2021. esimeses kvartalis on käimas liinide ja mastide teisaldamine Mustamäel Mustjõe asumis Veskimetsa - Põhja-Tallinn suunal ja Õismäel ning Astangu piirkonnas Veskimetsa - Harku suunal. Varasemalt on Elering õhuliinid maakaabliga asendanud ka Siili piirkonnas Mustamäel ja Vuti tänava piirkonnas Kristiines.

Õhuliinide maakaablitesse viimise tööde käigus taastatakse haljastus kogu mahus ja istutatakse täiendavalt puid ja põõsaid. Nt Veskimetsa ja Kopli alajaamade ning Veskimetsa ja Volta alajaamade vahel kulgevate 110 kilovoldi kõrgepinge õhuliinide asendamisel maakaablitega 2020. a. istutati ligi 150 puud lisaks likvideeritud haljastuse taastamisele. Kaabelliini teekonda planeerides on oluliseks tähelepanukohaks lähedale jäävate puude kaitsmine ja vajadusel muudame trassi või kaevekohtade asukohti.

Liinikaitsevööndite hooldustöödel eelistame puittaimestiku pinnalt freesimist tööle, kus raidmed jäetakse ühtlase kihina maha. Kaitsevööndite pinnalt freesimine  annab liinialuste korrastatuma välimuse ning omakorda väheneb raidmete ladustamisest tingitud tuleoht ning suureneb maaomanike rahulolu. Samas pikendab see võsalõikuse intervalli - kui võsa lõigatakse keskmiselt kolme kuni viie aastase intervalliga, siis freesitud pinnasega pikeneb see nelja kuni kuue aastani sõltuvalt pinnase kasvueripärast.

Eleringi üldine põhimõte on kõikide investeeringute puhul arvestada võimaliku mõjuga elusloodusele ja antud ala ökosüsteemile, mistõttu teeme näiteks lindude seiret ja paigaldame vajadusel õhuliinide märgistamiseks liinimarkereid. 2020. aastal teostasime koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga kompleksuuringu Väikese väina tammil kulgevate elektrikõrgepingeliinide mõju kohta linnustikule, eemaldasime Väinatammilt ühe õhuliini ja korrastasime alles jääva liini, millele paigaldati ka liinimarkerid vastavalt läbiviidud uuringu soovitustele. Lindude ohutust tagavad liinimarkerid paigaldati ka uuele Harku-Lihula-Sindi liinile, mis on osa Eesti–Läti kolmandast elektriühendusest. Väikese väina tammile esmalt alles jäänud õhuliini osas võtsime vastu otsuse viia see samuti merekaablisse ning lisasime teise merekaabli rajamise ettevõtte investeeringute eelarvesse. Peale kaabli paigaldamist on võimalik Väinatammi allesjäänud õhuliin lindude rändeteelt eemaldada, nii et see neid enam mingil moel ei ohusta.

Ehitus- ja hooldustööde planeerimisel otsime lahendusi arvestada nii palju kui võimalik elusloodusega – nii kohandati eelmise aasta kevadel toimunud Suure väina teise merekaabli paigaldustööde graafik vastavalt linnurahu perioodile ning „Suurlinnad kaablisse“ projekti graafik kimalaste elupaiga kaitsmiseks.

Eleringi tellimusel püstitati 2020. aastal Harku-Lihula-Sindi 330/110 kilovoldise kõrgepingeliini ühe nurgamastina Kuistlema rabasse Risti aleviku lähedal Eesti esimene kõrgepingeliini disainmast „Soorebane“ . Disainmasti loomise eesmärk oli saada asukohta nii arhitektuurselt kui funktsionaalselt sobivaim lahendus, mis aitab tehnitsistlikku elektriliini sobitada looduskeskkonda ja tõsta Eesti inimeste teadlikkust elektrisüsteemi rollist kaasaegses ühiskonnas. Disainmasti kunstilise lahenduse leidmiseks korraldas Elering koostöös Eesti Arhitektide Liiduga 2016. aastal Eestis esimese omataolise ideekonkursi. Rahvusvahelise konkursi žürii valis 15 osaleja esitatud

18 ideelahenduse hulgast võitjaks töö „Soorebane“, mille autoriteks on Part OÜ arhitektid Sille Pihlak ja Siim Tuksam. Sarnaseid looduskeskkonda sobituvaid maste plaanime lähiaastatel Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise projekti raame püstitada lisaks veel kaks - üks Tartu ja teine Mustvee lähistele.

kaasavad instiutsioonid

Elering on pühendunud ühingujuhtimise heade tavade järgimisele ning soovime selles valdkonnas pidevalt edasi areneda. Peame seda eelduseks oma strateegiliste eesmärkide saavutamisel ja organisatsioonikultuuri kujundamisel.

Eleringi ühingu juhtimine põhineb Äriseadustikul, Riigivaraseadusel, Eleringi põhikirjal ning Heal Ühingujuhtimise Taval (HÜT), mis on koostatud Finantsinspektsiooni ja OMX Tallinna Väärtpaberibörsi poolt. Ühingu juhtimise tava ja toimimine on Eleringis ellu viidud nii, et kõik töötajad tegutseksid Ühingu eesmärkide saavutamise nimel. Täpsem aruanne vastavusest HÜT-ile aastal 2020 on toodud Eleringi kodulehel https://elering.ee/investorile#tab2.

Eleringi jaoks on oluline, et kõik tema töötajad ning juhid järgiksid kõrgeimaid eetikastandardeid. On oluline, et meie tegevus oleks läbipaistev ning järgiks kõiki seadusi ja eetikanorme. Ettevõttes on kehtestatud nii eetikakoodeks kui korruptsiooni ennetamise ja huvide konflikti vältimise juhendmaterjal. Samuti viiakse töötajate seas läbi perioodilisi koolitusi. Elering on äriühing, kus on lubamatu mistahes kujul või vormil esinev korruptsioon. Eleringi nõukogu on kinnitanud  korruptsioonivastase tegevuse poliitika, mis keskendubki eelkõige korruptsiooni ennetusele. Lisaks korruptsioonivastase tegevuse poliitikale on ühingu üheksas erinevas korras sätteid eesmärgiga vältida korruptsiooniohu teket.

üleilmne koostöö

Elering on mitme rahvusvahelise organisatsiooni liige ja teeb tihedat koostööd ümbritsevate põhivõrguettevõtetega, et teadvustada ja saavutada Eesti visiooni nii taristu arendamises kui kliimaeesmärkide saavutamises.

2020. aasta lõpus sõlmisime Läänemere-äärsete põhivõrguettevõtjatega ühiste kavatsuste kokkuleppe Läänemere merevõrgu initsiatiivi algatamiseks. Elering on ka järgmiste rahvusvaheliste ühingute liige või partner: Euroopa elektri põhivõrguettevõtete võrgustiku (ENTSO-E - European Network of Transmission System Operators for Electricity) liige, gaasi põhivõrguettevõtete võrgustiku (ENTSO-G) partner, elektrisüsteemide arengusse panustava ühingu CIGRE liige, European Clean Hydrogen Alliance'i ja European Hydrogen Backbone’i liige, mereinfrastruktuuri remondiühenduse PRSI Pool liige ning toetab töötajaid tehnoloogia edendamise ühingu IEEE liikmeks olemisel. Elering on samuti paljude rahvusvaheliste töögruppide liige (Regionaalse gaasituru koordinatsioonigrupp, Regionaalse rohegaaside koordinatsioonigrupp, Balti vesiniku koordinatsioonigrupp).

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Lihtlehekülg Uudis Failid Kontaktid Book page Konsultatsioon Hooldustööd