Eesti-Läti neljas elektriühendus
Eesti elektrisüsteemihaldur Elering esitas oktoobris 2023 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks. Planeeringuga selgitatakse välja, kas ja kuidas täpselt on mõistlik rajada Eesti-Läti neljanda elektriühenduse Eestis paiknev osa algusega Paidest läbi Muhu ja Saaremaa Sõrve poolsaareni.
Ülevaade ühenduse maismaaosast
Uus ühendus on planeeritud algama Paide alajaamast Kesk-Eestis. Rajada tuleb uued 330-kilovoldised liinid Paidest Lihula kaudu uue Ranniku alajaamani. Sealt tuleb jõuda liinidega Saaremaa läänerannikule, kust algab Läti-suunaline merekaabel. Eesti-Läti vaheline merekaabli trass valitakse planeeringuprotsessist eraldi hoonestusloaga.
Riigi eriplaneering koostatakse sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Enne uue elektriühenduse ehitamist uuritakse selle kasu ühiskonnale. Lisaks tehnilistele töödele tuleb hinnata ka mõju loodusele ja kohalikele inimestele. Ehitama hakatakse alles siis, kui on selge, et see ühendus on meie regioonile laiemalt vajalik. Riikidevaheliste elektriühenduste rajamiseks võib kuluda kümmekond aastat.
Miks on vajalik luua Eesti-Läti neljas ühendus?
Uue ühenduse läbi Saaremaa rajamise võimaluste väljaselgitamiseks on suunise andnud Eleringi omanik ehk kliimaminister. Loodav ühendus suurendab varustuskindlust ning loob võimalused suurema hulga taastuvenergia vastuvõtmiseks Lääne-Eesti võrku, aidates kaasa riigi kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele.
Kuhu ja mida ehitatakse?
Eesti-Läti neljanda elektriühenduse rajamiseks on peale saartel paiknevate uute liinide vaja leida ka liinikoridor uuele Paide ja Lihula vahelisele 330 kV õhuliinile, mis tagab 330- kilovoldises võrgus mandrisiseselt varustuskindluse.
Elektriühendus kavandatakse maismaal valdavalt 330 kV õhuliinidena. Kohtades, kus õhuliini pole võimalik kavandada, planeeritakse maakaabel. Merealal hakkab paiknema merekaabel. Samuti on vajalik kavandada ka alajaamad. Konkreetsed asukohad alajaamadele ja õhuliinide kulgemiste trassikoridorid on väljaselgitamisel riigi eriplaneeringuga. Oleme teinud planeeringuala ettepaneku piisavalt suurena, et oleks võimalik leida erinevate alternatiivide vahel parim võimalik asukoht. Planeerimisprotsessist on võimalik kõigil huvilistel osa võtta, sellest annab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teada peale planeeringu algatamist.
Projekti indikatiivne ajakava
Uue elektriühenduse planeerimine võtab aega mitmeid aastaid. Enne tehniliste töödega alustamist otsitakse liinile sobivaim asukoht ning hinnatakse mõju loodusele ja kohalikele inimestele ning ühiskonnale riigi eriplaneeringu käigus. Kui leitakse sobivad trassid ja ühenduse rajamine on majanduslikult mõistlik, siis enne ehitustöödega alustamist viiakse läbi veel projekteerimine, ehituslubade protsess ning sõlmitakse kõigi maaomanikega vastavad kasutusõiguslepingud. Füüsilised ehitustööd ei alga enne järgmist kümnendit. Ühendus on planeeritud valmima 2030ndate teises pooles.
Projekti rahastus
Juhul, kui Eesti-Läti neljanda elektriühenduse ehitus on majanduslikult mõistlik, taotleb Elering Euroopa Liidu rahastust, et ehitamise kulu ei mõjutaks tarbija makstavat võrgutasu. Euroopa Komisjon on lisanud Eesti-Läti neljanda projekti Euroopa ühishuvi projektide nimistusse, mis loob eeldused Euroopa Liidu toetuse kaasamiseks.
Kas ja kuidas saan protsessis kaasa rääkida?
Planeerimisprotsessist on võimalik kõigil huvilistel osa võtta. Planeeringu käigus kogutud info ja ettepanekud avalikustatakse ning selle üle toimuvad avalikud arutelud. Täpsemalt annab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kaasarääkimise võimalustest teada pärast riigi eriplaneeringu algatamist.
Ühenduse mereosa
Elering esitas 8. mail 2024 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) hoonestusloa taotluse Eesti-Läti neljanda elektriühenduse merekaabli rajamiseks. Uus ühendus suurendab oluliselt Eesti ja Läti vahel elektrienergia ülekandevõimsust ning aitab tugevdada varustuskindlust.
TTJA algatas 23. detsembril 2024 otsusega nr 1-7/24-422 hoonestusloa menetluse koos keskkonnamõju hindamise (KMH) protsessiga, mille raames hinnatakse ka võimalikke piiriüleseid mõjusid. KMH on kohustuslik, kuna tegevus võib kaasa tuua olulist keskkonnamõju, sh ulatuslikku merepõhja süvendamist ja võimalikku mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele.
Loe lähemalt hoonestusloa menetluse algatamise kohta
KMH programmi avalik väljapanek ja arutelu
Riigi eriplaneeringuga planeeritav Lätti suunduva kaabli võimalik maaletulekuala Edela-Saaremaal ja planeeritavad alternatiivsed alajaamad (Kotlandi, Lõmala). Täpne randumiskoht sõltub riigi eriplaneeringust ning võib muutuda uuringute käigus. Allikas: REP-i kaardirakendus (seisuga 29.04.2025) .
EE-LV 4. ühenduse merekaabli Edela-Saaremaa–Ventspils trassikoridori paiknemine. Alus: hoonestusloa täpsustatud taotlus