Põhjamaade-Balti vesinikukoridor

Miks vesinikukoridori vaja on

Eestis aitab vesinikutaristu loomine kaasa kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisele ning loob eeldused uute puhaste tööstuse rajamiseks, aidates kaasa Eesti majandusarengule.

Vesinikutaristu olemasolu võimaldab täiendavate taastuvelektri tootmisvõimsuste rajamist, pakkudes elektritootjatele alternatiivse turu, kuhu enda energiat müüa, kui taastuvenergia tootmist on palju ning vesi elektrienergia abil vesinikuks muundada. Vesinikutaristu kombineeritult maa-aluste vesinikuhoidlatega loob võimaluse taastuvenergiat pikaajaliselt salvestada perioodideks, kui taastuvelektri toodang on madal ning vesinikust on lühiajaliselt vaja elektrienergiat tagasi toota, aidates kaasa elektrisüsteemi varustuskindlusele. Täiendavad ühendused naaberriikidega suurendavad energiajulgeolekut ning võimaldavad Eestil ja Euroopal laiemalt vähendada sõltuvust energiaimpordist kolmandatest riikidest. Vesiniku või selle derivatiivide kasutamine tööstuses, laevanduses või lennunduses aitab vähendada nende sektorite kasvuhoonegaaside heitmeid, kus täielik elektrifitseerimine ei ole tehniliselt võimalik või on ülemäära kulukas.
Euroopa tasemel aitab projekt ellu viia Euroopa Liidu vesinikustrateegiat ning RePowerEU plaani, vähendamaks sõltuvust imporditud Vene energiast, toetades muuhulgas Euroopa kliimaeesmärkide saavutamist ning uue jätkusuutliku majanduse loomist.

Projekti faasid

Gaasi süsteemihaldurid viisid läbi eelanalüüsi vesinikutaristu teostatavuse kohta

09.09.2024

Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Saksamaa gaasi süsteemihaldurid lõpetasid edukalt Põhjamaade-Balti vesinikukoridori eelteostatavusuuringu. Käesoleva aasta jaanuaris alustatud uuring määratleb vesinikukoridori kasutuselevõtu põhitingimused, mille eesmärk on transportida taastuvenergiaallikatest toodetud vesinikku nimetatud kuue riigi vahel. Trassi paiknemine Eestis määratakse tulevikus kindlaks riigi eriplaneeringu käigus.

Uuringus esitatakse terviklik kava, mis hõlmab vesinikukoridori kasutuselevõtuks vajalikke tehnilisi, õiguslikke, korralduslikke ja majanduslikke aspekte. Kavandatud koridoril on tulevikus tähtis osa Euroopa Liidu süsinikuheite vähendamise eesmärkide saavutamisel ELi territooriumil toodetud ja edaspidi tarnitava vesiniku abil.

Eelteostatavusuuringus tehti kindlaks, et Läänemere piirkonnas on märkimisväärne taastuvvesiniku potentsiaal, mille maht on 2040. aastaks ligikaudu 27,1 miljonit tonni (Mt) taastuvallikatest toodetud vesinikku (maismaal ja avamerel kokku) aastas. See tähendab suurt vesiniku ülekandevõimalust Põhjamaade ja Mandri-Euroopa vahel, mille võimaldamine on Põhjamaade-Balti vesinikukoridori peamine eesmärk.

Prognooside kohaselt transporditakse selle kaudu 2040. aastaks riikide vahel igal aastal kuni 2,7 miljonit tonni taastuvallikatest toodetud vesinikku. Kavandatud vesinikukoridori torustiku läbimõõt on 1200 mm ja pikkus ligikaudu 2500 km.

Eelteostatavusuuringu tulemuste põhjal kavatsevad gaasi süsteemihaldurid järgmisena alustada teostatavusuuringuga, mis hõlmab projekti üksikasjalikku tehnilist analüüsi ning ärilist ja majanduslikku hinnangut.

Põhjamaade-Balti vesinikukoridor on Euroopa ühishuvi projektide nimekirjas

2024. aasta aprillis kinnitas Euroopa Komisjon, et Põhjamaade-Balti vesinikukoridor on võetud ühishuviprojektide nimekirja Läänemere energiaturu vesinikuvõrkude ühendamise tegevuskava (BEMIP Hydrogen) osana.

Ühishuviprojekti staatusega kaasneb mitu eelist, sealhulgas õigus taotleda ELi projektide rahastamist ja kiirendatud loamenetlusi. 

28. 11.23 väljakuulutatud Euroopa ühishuviprojektid

Siim Iimre

Teadus- ja arendustegevuste juht

+372 71 51 350

Siim.Iimre@elering.ee