21.10.2024 16:25
Eleringi põhikiri
Lae alla
455266 KBElering on sõltumatu ja iseseisev Eesti elektri ja gaasi ühendsüsteemihaldur, mille peamiseks ülesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne energiavarustus.
Eleringi tegevust reguleerivad elektrituruseadus ja maagaasiseadus. Elering loodi 27. jaanuaril 2010, mil toimus omandiline eraldumine Eesti Energia AS-ist. Gaasi ülekandevõrgu omanikuks sai Elering 2015. aastal. Kõik Eleringi aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile, kelle aktsionäri õigusi teostab Kliimaministeerium.
Varustuskindluse kui elutähtsa teenuse toimepidevuse kindlustamiseks peab Elering üleval ja arendab nii elektri kui gaasi siseriiklikku ülekandevõrku ja välisühendusi. Elering juhib reaalajas Eesti elektri- ja gaasisüsteemi. Elektrisüsteemis tuleb tagada tasakaal tootmise ja tarbimise vahel ning gaasisüsteemis piisava gaasikoguse olemasolu tarbijate varustamiseks.
Pikaajalise varustuskindluse ja energiajulgeoleku tagamiseks töötame eesmärgiga ühendada Balti riikide energiaturud tugevalt ülejäänud Euroopaga. See tähendab elektrisüsteemi lahtiühendamist Venemaa omast ning lõimimist Euroopa Liidu elektrisüsteemiga. Gaasi valdkonnas on Eleringi esmaseks eesmärgiks Soomet ja Balti riike katva regionaalse gaasituru loomine.
Meie tegevus lähtub avatud energiaturu põhimõttest. Teame oma vastutust turu toimimise tagamisel ja kindlustame kõikidele energiaturu osalistele – tootjatele, müüjatele, jaotusvõrkudele ja bilansihalduritele – võrdse kohtlemise. Tarbijal peab olema võimalus ja vabadus valida, kellelt energiat osta. Töötame selle nimel, et Eesti tootjatel oleks piiranguteta ligipääs naaberriikide ja laiemalt Euroopa energiaturule ning teiste riikide tootjatel võimalus müüa energiat Balti turul. Olulise osa Eleringi investeeringutest moodustavad piiriüleste ühenduste rajamise projektid, mille eesmärk on kindlustada energia vaba liikumine Euroopa energiaturul. Toetame Euroopa energialiidu eesmärkide elluviimist.
Elering tegutseb energeetika kompetentsikeskusena, panustades teadus- ja arendustegevusse ning on nõuandjaks valdkonna poliitikate kujundamisel. Teadvustame info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate laialdase kasutuse olulisust energiasüsteemide arendamisel.
Arvestame oma tegevuses sidusrühmade ootusi ning toetame Eesti majanduse arengut ja konkurentsivõimet. Eleringi suurimaks varaks on enam kui 200 kõrge kvalifikatsiooniga tippspetsialisti. Töösuhte hoidmine pühendunud töötajatega ning atraktiivse tööandja maine kujundamine noorte talentide silmis võimaldavad edukalt toime tulla Eleringi vastutusrikka rolliga.
Konkurentsiamet väljastas Eleringile elektri põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamise tegevusloa 24. jaanuaril 2014 ning gaasi ülekandevõrgu tegevusloa 23. detsembril 2016.
Elering lähtub oma põhitegevuses järgmistest õigusaktidest:
- Maagaasiseadus
- Elektrituruseadus
- Seadme ohutuse seadus
- Ehitusseadustik
- Võrgueeskiri (vastu võetud Vabariigi Valitsuse 26.06.2003.a määrusega nr 184)
- Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral (vastu võetud majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.04.2005.a määrusega nr 42)
- Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded (vastu võetud Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73)
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 714/2009 võrkude juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses energiakaubanduses (HTML, PDF)
- Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv 2009/28/EÜ (HTML, PDF)
- Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta, 13. juuli 2009
- Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, 13. juuli 2009
27. jaanuar 2010
Elering OÜ eraldub Eesti Energiast ja Eleringi omand läheb üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.
28. jaanuar 2010
Riigikogu võtab vastu elektrituruseaduse muudatused, mis näevad ette põhivõrguettevõtja eraldamise elektrikontsernist.
15. veebruar 2010
Elering ja Fingrid sõlmivad Tallinnas raamleppe alalisvooluühenduse EstLink 2 ehitamiseks.
1. aprill 2010
Nord Pool Spot avab Eestis NPS EstLinki hinnapiirkonna, Eesti elektrituru 35%-line avanemine.
8. aprill 2011
Elering OÜ kujundatakse ümber aktsiaseltsiks (aluseks ainuosaniku otsus 25. veebruarist 2011).
1. juuli 2011
Elering viib läbi eduka võlakirjaemissiooni mahuga 225 miljonit eurot.
1. august 2012
Elering omandab kaheprotsendilise osaluse Põhjamaade elektribörsis Nord Pool Spot.
25. august 2012
Elering avab elektritarbimise andmeid koondava Andmelao, millel on oluline roll elektrituru täielikul avamisel.
1. jaanuar 2013
Eesti elektriturg avaneb täielikult kõikidele elektritarbijatele.
26. november 2013
Elering võtab ehitajalt üle esimese avariireservelektrijaama võimsusega 110 MW.
6. detsembr 2013
Algab EstLink 2 proovitöö periood. Ühendus läheb esmakordselt elektrituru käsutusse.
30. detsember 2013
Elering ja Fingrid saavad EstLink 1 omanikeks.
6. jaanuar 2014
Konkurentsiamet kinnitab koostöös Euroopa Komisjoniga Eleringi vastavust Euroopa Liidu regulatsioonidest tulenevatele nõuetele ning andis ettevõttele õiguse tegutseda põhivõrguettevõtjast elektrisüsteemihaldurina Eestis.
7. veebruar 2014
Elering ja Fingrid võtavad EstLink 2-e ehitajatelt ametlikult üle.
21. juuni 2014
Elering võtab ehitajatelt üle teise avariireservelektrijaama Kiisal võimsusega 140 MW.
26. september 2014
Elering saab AIB (Association of Issuing Bodies) liikmeks, mis annab Eesti elektritootjatele peatselt võimaluse alustada riikidevahelist kauplemist elektri päritolutunnistustega.
3. oktoober 2014
Valmib Tartu-Viljandi-Sindi uus 330/110 kõrgepingeliin.
10. november 2014
Elering sõlmib lepingu 51,38 protsendi Võrguteenus Valdus aktsiate ostmiseks eesmärgiga saada Eesti gaasipõhivõrgu omanikuks.
November 2014
Eesti ja Soome elektri börsihinnad ühtivad novembrikuus esmakordselt 100 protsendil tundidest.
2. jaanuar 2015
Elering viib lõpule gaasi põhivõrgu enamusosaluse omandamise tehingu.
13.aprill 2015
Gaasi süsteemihalduri ärinimeks saab Elering Gaas AS.
30. september 2015
Mandri ja Muhu saare vahel käivitus esimene 110 kV elektri merekaabel.
14. juuni 2017
Eleringil valmis Ida-Virumaal 16,3 miljonit maksnud Eesti elektrisüsteemi sõlmalajaam
05. juuli 2017
Eestis alustas tegevust gaasibörs.
21. august 2017
Elering sõlmis lepingu Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse rajamiseks.
08. juuni 2018
Soomes sai nurgakivi Eesti-Soome gaasiühendus Balticconnector.
24. september 2018
Balti riigid esitasid taotluse liitumiseks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.
08. oktoober 2018
Elering käivitas Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse ehitustegevuse.
30. september 2019
Valmis Väikese väina esimene merekaabel.
02. oktoober 2019
Elering võitis rahvusvahelise turunduskonkursi CHARGE AWARDS 2019 parima ülekandevõrgubrändi kategoorias.
29. november 2019
Balticconnectori valmimisel tekkis esmakordselt Eesti-Soome gaasiühendus.
17. september 2020
Eleringil valmis Eesti esimene kõrgepingeliini disainmast Soorebane.
30. september 2020
Valmis Suure väina teine 110 kV merekaabel.
16. detsember 2020
Elering sõlmis lepingu kolme sünkroonkompensaatori rajamiseks.
21. detsember 2020
Valmis Eesti-Läti kolmas elektriühendus.
11. november 2021
Leedu liitumisega jõuab lõpule Läänemere äärse ühtse gaasituru loomine.
28. juuni 2022
Elering ja Fingrid käivitavad ühistegevused EstLink 3 rajamiseks.
01. märts 2023
Sünkroniseerimise suurprojekti raames lõppes Balti-Tartu liini uuendamine.
12. mai 2023
Valmis sünkroniseerimiseks oluline Püssi sünkroonkompensaator.
09. juuni 2023
Sünkroniseerimise suurprojekti raames lõppes Tartu-Valmiera liini uuendamine.
01. juuli 2023
Ametist lahkunud Taavi Veskimägi järel asub Eleringi juhtima Kalle Kilk .
08. oktoober 2023
Soome lahes toimunud avarii tõttu läks rivist välja Balticconnector.
10. jaanuar 2024
Eleringil valmis teine sünkroonkompensaatorjaam.
26. jaanuar 2024
Rikke tõttu Eesti rannikul seiskus EstLink 2 töö.
15. veebruar 2024
Eesti valitsus käivitas Eesti-Läti neljanda ühenduse planeerimisprotsessi.
19. aprill 2024
Lõppesid 2023. aasta oktoobris seiskunud Balticconnectori remonditööd.
04. juuni 2024
Sünkroniseerimise suurprojekti raames valmis kolmas sünkroonkompensaator.
04. september 2024
Remondi järel alustas taas tööd elektriühendus EstLink 2.
10. september 2024
Väikese väina tamm vabanes lõplikult kõrgepingeliinidest.
20. september 2024
Valmis Väikese väina teine merekaabel.
10. oktoober 2024
Balti TSO-d ühinesid üleeuroopalise energiaturu platvormiga MARI.
16. oktoober 2024
Eleringil valmis sünkroniseerimiseks oluline Mustvee jaotuspunkt.
05. november 2024
Sünkroniseerimise suurprojekti raames valmisid Viru-Tsirguliina liini uuendustööd.
25. detsember 2024
Avarii tõttu Soome lahes katkes elektriühenduse EstLink 2 töö.
09. veebruar 2025
Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteem sünkroniseeriti edukalt Mandri-Euroopaga.
Konkurentsiamet väljastas Eleringile elektri põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamise tegevusloa 24. jaanuaril 2014 ning gaasi ülekandevõrgu tegevusloa 23. detsembril 2016.
Elering lähtub oma põhitegevuses järgmistest õigusaktidest:
- Maagaasiseadus
- Elektrituruseadus
- Seadme ohutuse seadus
- Ehitusseadustik
- Võrgueeskiri (vastu võetud Vabariigi Valitsuse 26.06.2003.a määrusega nr 184)
- Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral (vastu võetud majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.04.2005.a määrusega nr 42)
- Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded (vastu võetud Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73)
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 714/2009 võrkude juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses energiakaubanduses (HTML, PDF)
- Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv 2009/28/EÜ (HTML, PDF)
- Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta, 13. juuli 2009
- Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, 13. juuli 2009
27. jaanuar 2010
Elering OÜ eraldub Eesti Energiast ja Eleringi omand läheb üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.
28. jaanuar 2010
Riigikogu võtab vastu elektrituruseaduse muudatused, mis näevad ette põhivõrguettevõtja eraldamise elektrikontsernist.
15. veebruar 2010
Elering ja Fingrid sõlmivad Tallinnas raamleppe alalisvooluühenduse EstLink 2 ehitamiseks.
1. aprill 2010
Nord Pool Spot avab Eestis NPS EstLinki hinnapiirkonna, Eesti elektrituru 35%-line avanemine.
8. aprill 2011
Elering OÜ kujundatakse ümber aktsiaseltsiks (aluseks ainuosaniku otsus 25. veebruarist 2011).
1. juuli 2011
Elering viib läbi eduka võlakirjaemissiooni mahuga 225 miljonit eurot.
1. august 2012
Elering omandab kaheprotsendilise osaluse Põhjamaade elektribörsis Nord Pool Spot.
25. august 2012
Elering avab elektritarbimise andmeid koondava Andmelao, millel on oluline roll elektrituru täielikul avamisel.
1. jaanuar 2013
Eesti elektriturg avaneb täielikult kõikidele elektritarbijatele.
26. november 2013
Elering võtab ehitajalt üle esimese avariireservelektrijaama võimsusega 110 MW.
6. detsembr 2013
Algab EstLink 2 proovitöö periood. Ühendus läheb esmakordselt elektrituru käsutusse.
30. detsember 2013
Elering ja Fingrid saavad EstLink 1 omanikeks.
6. jaanuar 2014
Konkurentsiamet kinnitab koostöös Euroopa Komisjoniga Eleringi vastavust Euroopa Liidu regulatsioonidest tulenevatele nõuetele ning andis ettevõttele õiguse tegutseda põhivõrguettevõtjast elektrisüsteemihaldurina Eestis.
7. veebruar 2014
Elering ja Fingrid võtavad EstLink 2-e ehitajatelt ametlikult üle.
21. juuni 2014
Elering võtab ehitajatelt üle teise avariireservelektrijaama Kiisal võimsusega 140 MW.
26. september 2014
Elering saab AIB (Association of Issuing Bodies) liikmeks, mis annab Eesti elektritootjatele peatselt võimaluse alustada riikidevahelist kauplemist elektri päritolutunnistustega.
3. oktoober 2014
Valmib Tartu-Viljandi-Sindi uus 330/110 kõrgepingeliin.
10. november 2014
Elering sõlmib lepingu 51,38 protsendi Võrguteenus Valdus aktsiate ostmiseks eesmärgiga saada Eesti gaasipõhivõrgu omanikuks.
November 2014
Eesti ja Soome elektri börsihinnad ühtivad novembrikuus esmakordselt 100 protsendil tundidest.
2. jaanuar 2015
Elering viib lõpule gaasi põhivõrgu enamusosaluse omandamise tehingu.
13.aprill 2015
Gaasi süsteemihalduri ärinimeks saab Elering Gaas AS.
30. september 2015
Mandri ja Muhu saare vahel käivitus esimene 110 kV elektri merekaabel.
14. juuni 2017
Eleringil valmis Ida-Virumaal 16,3 miljonit maksnud Eesti elektrisüsteemi sõlmalajaam
05. juuli 2017
Eestis alustas tegevust gaasibörs.
21. august 2017
Elering sõlmis lepingu Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse rajamiseks.
08. juuni 2018
Soomes sai nurgakivi Eesti-Soome gaasiühendus Balticconnector.
24. september 2018
Balti riigid esitasid taotluse liitumiseks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.
08. oktoober 2018
Elering käivitas Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse ehitustegevuse.
30. september 2019
Valmis Väikese väina esimene merekaabel.
02. oktoober 2019
Elering võitis rahvusvahelise turunduskonkursi CHARGE AWARDS 2019 parima ülekandevõrgubrändi kategoorias.
29. november 2019
Balticconnectori valmimisel tekkis esmakordselt Eesti-Soome gaasiühendus.
17. september 2020
Eleringil valmis Eesti esimene kõrgepingeliini disainmast Soorebane.
30. september 2020
Valmis Suure väina teine 110 kV merekaabel.
16. detsember 2020
Elering sõlmis lepingu kolme sünkroonkompensaatori rajamiseks.
21. detsember 2020
Valmis Eesti-Läti kolmas elektriühendus.
11. november 2021
Leedu liitumisega jõuab lõpule Läänemere äärse ühtse gaasituru loomine.
28. juuni 2022
Elering ja Fingrid käivitavad ühistegevused EstLink 3 rajamiseks.
01. märts 2023
Sünkroniseerimise suurprojekti raames lõppes Balti-Tartu liini uuendamine.
12. mai 2023
Valmis sünkroniseerimiseks oluline Püssi sünkroonkompensaator.
09. juuni 2023
Sünkroniseerimise suurprojekti raames lõppes Tartu-Valmiera liini uuendamine.
01. juuli 2023
Ametist lahkunud Taavi Veskimägi järel asub Eleringi juhtima Kalle Kilk .
08. oktoober 2023
Soome lahes toimunud avarii tõttu läks rivist välja Balticconnector.
10. jaanuar 2024
Eleringil valmis teine sünkroonkompensaatorjaam.
26. jaanuar 2024
Rikke tõttu Eesti rannikul seiskus EstLink 2 töö.
15. veebruar 2024
Eesti valitsus käivitas Eesti-Läti neljanda ühenduse planeerimisprotsessi.
19. aprill 2024
Lõppesid 2023. aasta oktoobris seiskunud Balticconnectori remonditööd.
04. juuni 2024
Sünkroniseerimise suurprojekti raames valmis kolmas sünkroonkompensaator.
04. september 2024
Remondi järel alustas taas tööd elektriühendus EstLink 2.
10. september 2024
Väikese väina tamm vabanes lõplikult kõrgepingeliinidest.
20. september 2024
Valmis Väikese väina teine merekaabel.
10. oktoober 2024
Balti TSO-d ühinesid üleeuroopalise energiaturu platvormiga MARI.
16. oktoober 2024
Eleringil valmis sünkroniseerimiseks oluline Mustvee jaotuspunkt.
05. november 2024
Sünkroniseerimise suurprojekti raames valmisid Viru-Tsirguliina liini uuendustööd.
25. detsember 2024
Avarii tõttu Soome lahes katkes elektriühenduse EstLink 2 töö.
09. veebruar 2025
Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteem sünkroniseeriti edukalt Mandri-Euroopaga.