Tartu-Viljandi-Sindi liin

Tartu–Viljandi–Sindi suurendab varustuskindlust Kesk- ja Lääne-Eestis, vähendades sõltuvust Ida-Virumaa kontsentreeritud elektrivõrgust. Tartu–Viljandi–Sindi liin on osaks kogu Eesti mandriosa hõlmavast 330-kV ringühendusest, mille viimaseks lüliks on 2020. aastal valmiv Harku–Lihula–Sindi 330/110-kV liin.
Ühtlasi kannab Tartu–Viljandi–Sindi liin olulist rolli ka strateegilise eesmärgi saavutamisel sünkroniseerida Balti riigid Euroopa elektrisüsteemiga.

Tartu-Viljandi-Sindi 330/110-kV õhuliin on 162 kilomeetrit pikk. Liinimastid kannavad terve liini ulatuses 330-kV liini ja 110-kV liini. Lõigul Paikuse alajaama juurest kuni Sindi alajaamani on samadele mastidele paigaldatud kokku kolm liini – üks 330-kV liin ja kaks 110-kV liini. Tegemist on unikaalase lahendusega Eleringi hallatavas võrgus. Eesti–Soome teine alalisvooluühendus EstLink 2 valmis 2014. aastal. Uue ühenduse käivitamine tõstis kahe riigi vahelise elektri ülekandevõimsuse varasemalt 350 MW-lt 1000 MW-ni.

Tartu–Viljandi–Sindi õhuliini keskkonnamõjude hindamine

Tartu–Viljandi–Sindi õhuliini ehitamisel oli projekti ettevalmistamise faasis toimunud keskkonnamõju hindamise kõrval oluline koht kaks korda aastas koostataval keskkonnaraportil. Raportis analüüsiti ning anti ülevaade aruandeperioodi keskkonnahoiualastest tegevusest ja tulemustest ning määrati järgmise perioodi prioriteedid.

Tähelepanu said nii liinide tähistamine lindude jaoks ning mastide aluse maapinna korrastamine kui ka looduskaitse all olevad maad – raportis pöörati tähelepanu teise kaitsekategooria kaitsealuste liikide ja NATURA alade läbimisel teostatavatele ehitustöödele. Lisaks jälgiti ehitustööde toestamist jõgede ületamisel, ajutiste teede rajamisel, mastide ümbruse korrastamisel ja ehitustegevuse jälgede likvideerimisel pärandkoosluse ja vääriselupaikade aladel.