Gaasi varustuskindlus
Eesti gaasisüsteem on osa regionaalsest gaasisüsteemist ja gaasiturust. Kogu ülekandevõrgu kaudu transporditav gaas tuleb tänasel päeval Lätist Inčukalnsi maagaasihoidlast, Leedust Klaipeda LNG terminalist, Soome LNG ujuvterminalist läbi Balticconnectori ühenduse või Paldiskist võimaliku LNG ujuvterminali kaudu. Seoses ülekandevõrkude tugeva integreeritusega on avarii korral oht mõjutada terve regiooni gaasisüsteemi.
Eesti gaasiülekandevõrk on ajalooliselt olnud ühendatud Venemaa ülekandevõrguga Värskas ja Narvas. Varasemalt pärines enamus gaasist Venemaalt, kuid alates 2022. aasta lõpust on tarned Vene punktidest keelatud. Varustuskindluse paremaks tagamiseks on ehitatud juurde ka infrastruktuuri. 2020. aastal valminud Balticconnector lisas Eestile ühenduse Soome ülekandevõrguga. Lisaks sellele ehitati 2022 aastal Paldiski GMJ juurde võimekus vastu võtta LNG ujuvterminalist gaasi Eesti võrku. Eesti gaasiülekandevõrgu suurima läbilaskevõimega võrguelement on Karksi gaasimõõtejaam võimsusega 10 mln m3/päevas.
Gaasihoidlad ja LNG terminalid mängivad suurt rolli varustuskindluse tagamisel. Euroopa Liidu liikmesriigid, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, peavad tagama, et turuosalised on nimetatud liikmesriigis sõlminud kokkulepped nende liikmesriikide maa-aluste hoidlate halduritega või muude turuosalistega, kellel on maa-alused gaasihoidlad. Sellised kokkulepped näevad ette, et liikmesriigid, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, kasutavad 1. novembriks hoiustamisvõimsusi mahus, mis vastab vähemalt 15 %-le nende viimase viie aasta aastasest keskmisest gaasitarbimisest. Kui piiriülene ülekandevõimsus või muud tehnilised piirangud ei võimalda liikmesriigil, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, täielikult kasutada 15 % sellest hoiustamisvõimsuse mahust, hoiustab nimetatud liikmesriik siiski ainult tehniliselt võimalikku mahtu.
Riskide maandamiseks ja varustuskindluse tagamiseks kasutatakse mitmeid ennetavaid meetmeid. Süsteemihalduril on sõlmitud koostöökokkulepped naabersüsteemihalduritega tegutsemiseks avariiolukordades. Vastavalt maagaasiseadusele hoiab riik Inčukalnsi gaasihoidlas riigi strateegilist gaasivaru (momendil ca 1 TWh), mida saab kasutada tarnehäirete korral Eesti gaasivajaduse katmiseks. On tagatud kaitstud tarbijate varu olemasolu piisavas mahus, mida hoitakse nii Eleringi gaasitorustikus kui ka Lätis Inčukalnsi maagaasihoidlas ning on välja töötatud meetmed gaasitarbimise piiramiseks ja kaitstud tarbijate varu kasutuselevõtmiseks. On sõlmitud nn. solidaarsuslepingud naabermaadega, mille alusel võib saada gaasi kaitstud tarbijate vajaduseks olukorras, kus muud meetmed on ammendunud.
Siiski on oht tiputarbimiste juures võrgupiirangutest tingitud tarbimise piiramiseks. Gaasitarned kaitstud tarbijatele peavad olema tagatud kõikidel järgmistel juhtudel:
a) äärmuslik temperatuur seitsmel järjestikusel tippnõudlusega päeval, nagu juhtub statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul;
b) erandlikult suur gaasinõudlus 30 päeva jooksul, nagu juhtub statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul;
c) suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häire 30 päeva jooksul keskmistes talvistes oludes.