Maakasutus
Eleringile kuuluvad elektriliinid ja gaasitorustikud paiknevad suures osas maadel, mis kuuluvad nii riigile kui ka eraomanikele. Nii taristu planeerimisel, ehitamisel kui hilisemal kasutamisel suhtleb ja arvestab Elering maaomanikega, kelle maadele taristut kavandatakse ja kelle maadel taristu paikneb. Selleks sõlmib Elering maaomanikuga vastava maakasutuskokkuleppe, milles reguleeritakse mõlema poole õigused ja kohustused maa kasutamisel. Osa selliseid kohustusi tuleb ka seadusest. Nii näiteks peab maaomanik, kelle maadel taristu või taristu kaitsevöönd paikneb, lubama Eleringil teostada oma paigaldiste hooldus- ja remonditöid. See seab seadusest või kokkuleppest tulenevalt maaomanikule tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse ning õiguse taotleda selle eest talumistasu.
Trassikoridori planeerimine
Elering kavandab uute elektriliinide või gaasitorustike ehitust ennekõike eesmärgiga:
- suurendada siseriiklikul tasemel varustuskindlust
- parandada energiajulgeolekut
- hõlbustada toodetava taastuvenergia liitmist elektri- või gaasivõrguga
Uue elektriliini või gaasitorustiku esimeseks etapiks on selle asukohavalik. Sõltuvalt projektist võib olla vajalik koostada planeering ja/või väljastada projekteerimistingimused, mille alusel pannakse paika trassikoridor. Koridori sees leitakse elektriliinile või gaasitorustikule ehitusprojektiga täpne asukoht. Maaomanikul on õigus planeerimise ajal trassikoridori asukohavaliku osas kaasa rääkida.
Eleringi õigus maad kasutada
Kavandatavale elektriliinile või gaasitorustikule planeeringuga asukoha valimine ei anna Eleringile kui tulevasele paigaldise omanikule veel konkreetse kinnisasja kasutamise õigust. Maa kasutamise õigus lepitakse ennekõike kokku kahel viisil:
- sõlmides maaomanikuga eraõigusliku kokkuleppe, mille alusel kantakse kinnistusraamatusse piiratud asjaõigus (isiklik kasutusõigus) Eleringi kasuks või
- läbi sundvalduse seadmise Eleringi kasuks. Sundvaldus on oma sisult sama nagu isiklik kasutusõigus, ent vastavad õigused-kohustused ei teki mitte lepingu sõlmimisega, vaid eriplaneeringute korral Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA), muude planeeringute ja projekteerimistingimuste korral kohaliku omavalitsuse sundvalduse otsuse alusel. Selle otsuse kohta kinnistusraamatusse märget ei tehta, kuid tehakse avalikkusele kättesaadavaks Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardi rakenduse kaudu. Sundvaldus võidakse seejuures seada nii maaomaniku ja Eleringi kokkuleppel kui ka maaomanikuga kokkulepet saavutamata.
Elektriliini või gaasitorustiku rajamiseks, rekonstrueerimiseks ja hooldamiseks võib kinnistu omanikuga kokkuleppel kasutada ka ülejäänud kinnistut. Samas jääb kinnistu senisele omanikule omandiõigus kogu kinnistu üle, st kinnistu pindala ei vähendata.
Elering kui maa kasutaja peab arvestama maaomanike õigustega ja kasutama võõrast kinnistut viisil, mis on maaomanikule võimalikult vähe koormav. Muuhulgas peab Elering kinnisasja kasutamise käigus seda kahjustades endise seisundi taastama (nt parandama elektriliini või gaasitorustiku hooldamise käigus kahjustunud tee katte).
Enamasti on maaomanikul õigus isikliku kasutusõiguse ala ka ise edasi kasutada, välistatud on vaid tegevused, mis võiksid ohustada või häirida Eleringi kui maa kasutaja soovitud tegevust või tema poolt rajatud taristut (nt võib kõrgepingeliini all üldjuhul jätkata seadusest tulenevatel tingimustel põllupidamist, samas kui puude istutamine ja langetamine on keelatud).
Hüvitis maa kasutamise eest
Elektriliini või gaasitorustiku talumise eest on maaomanikul õigus nõuda hüvitist. Hüvitise mõte on kompenseerida (osaliselt) maaomanikule liini või torustiku tema maale rajamisest tulenevaid otseseid tegevuspiiranguid ja sellest tulenevalt tulu teenimise võimaluste vähenemist. Praktikas makstakse sellest lähtudes nt metsamaa kasutamise eest suuremat hüvitist kui põllumaa kasutamise eest, kuna metsamaa senine kasutus ei ole elektriliini all ja selle kaitsevööndis võimalik, samas kui põllupidamine on jätkuvalt võimalik (arvestades teatud piiranguid, nt sõidukite kõrgust). Samas ei ole eesmärk kompenseerida nt vaadete muutumist või seda, et maaomanikul kaob hüpoteetiline võimalus kaitsevööndi alale uusi hooneid rajada.
Maaomanikule hüvitise maksmise üksikasjad sõltuvad sellest, millisel viisil Elering maa kasutamise õiguse saab. Kui maaomanik ja Elering seavad lepinguga isikliku kasutusõiguse, on see, kas ja millises ulatuses tasu makstakse, kokkuleppe osaks. Sama kehtib ka poolte kokkuleppel sundvalduse seadmisel. Põhimõtteliselt on sellisel juhul tasu laad (ühekordne, perioodiline) ja suurus sarnaselt muude tingimustega vabalt kokkulepitav.
Eleringi kui põhivõrguettevõtja eesmärgiks on kohelda maaomanikke võimalikult võrdselt ja seetõttu juhindutakse hüvitiste kokkuleppimisel Eleringi sisemisest korrast. Selle põhjal makstakse maaomanikele ühekordset hüvitist kinnistu kasutusvõimaluste vähenemise eest. Ühekordne hüvitis sõltub kasutatava kinnistu väärtusest, kasutusala ulatusest ning võimalikust tegevuspiirangute tõttu saamata jäävast tulust ja otsesest varalisest kahjust (nt metsa hävimise, ehitise lammutamise, avalikule teele juurdepääsu pikenemise jms tõttu).
Prognoositud keskmised ühekordsed hüvitised Eleringi sisekorra alusel viimase aasta kinnisvaratehingute hinnastatistika või eksperthinnangu alusel:
- Metsamaa (koos metsaga) - kompenseeritakse raieringi (küpse metsa) tulu ja kaitsevööndis raiutava sortimentide tulu vahe vastavalt hindamisprotsessi hetkel kehtivale RMK vahelao hinnale. Kui tehnorajatise kasutusõiguse alal ei ole seadusest tulenevalt võimalik edaspidi enam metsa kasvatada, hüvitatakse maaomanikule metsamaa harilik väärtus tehnorajatise kasutusõiguse ala ulatuses.
- Põllumaa - reeglina kompenseeritakse 33% tehnorajatise kasutusõiguse ala turuväärtusest.
- Masti paigaldamise tasu 500 eur/masti kohta.
- Asjaajamistasu 200 eur.
Samuti makstakse maaomanikule perioodilist tasu, mis vastab seaduses ette nähtud talumiskohustusele (talumistasu).
Olukorras, kus maaomanikuga sundvalduse seadmise osas kokkuleppele ei jõuta, näeb seadus ette, et maaomanikule tuleb maksta perioodilist tasu, mis ei ole suurem, kui seadusjärgne talumiskohustuse tasu.