Eleringist

eleringist

Eleringi tegevust reguleerivad elektrituruseadus ja maagaasiseadus. Elering loodi 27. jaanuaril 2010, mil toimus omandiline eraldumine Eesti Energia AS-ist. Gaasi ülekandevõrgu omanikuks sai Elering 2015. aastal. Kõik Eleringi aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile, kelle aktsionäri õigusi teostab Kliimaministeerium. Varustuskindluse kui elutähtsa teenuse toimepidevuse kindlustamiseks peab Elering üleval ja arendab nii elektri kui gaasi siseriiklikku ülekandevõrku ja välisühendusi. Elering juhib reaalajas Eesti elektri- ja gaasisüsteemi. Elektrisüsteemis tuleb tagada tasakaal tootmise ja tarbimise vahel ning gaasisüsteemis piisava gaasikoguse olemasolu tarbijate varustamiseks.

elektrisüsteem

Loe lähemalt

Ajalugu

27. jaanuar 2010

Elering OÜ eraldub Eesti Energiast ja Eleringi omand läheb üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.

28. jaanuar 2010

Riigikogu võtab vastu elektrituruseaduse muudatused, mis näevad ette põhivõrguettevõtja eraldamise elektrikontsernist.

15. veebruar 2010

Elering ja Fingrid sõlmivad Tallinnas raamleppe alalisvooluühenduse EstLink 2 ehitamiseks.

1. aprill 2010

Nord Pool Spot avab Eestis NPS EstLinki hinnapiirkonna, Eesti elektrituru 35%-line avanemine.

8. aprill 2011

Elering OÜ kujundatakse ümber aktsiaseltsiks (aluseks ainuosaniku otsus 25. veebruarist 2011).

1. juuli 2011

Elering viib läbi eduka võlakirjaemissiooni mahuga 225 miljonit eurot.

1. august 2012

Elering omandab kaheprotsendilise osaluse Põhjamaade elektribörsis Nord Pool Spot.

25. august 2012

Elering avab elektritarbimise andmeid koondava Andmelao, millel on oluline roll elektrituru täielikul avamisel.

1. jaanuar 2013

Eesti elektriturg avaneb täielikult kõikidele elektritarbijatele.

26. november 2013

Elering võtab ehitajalt üle esimese avariireservelektrijaama võimsusega 110 MW.

6. detsembr 2013

Algab EstLink 2 proovitöö periood. Ühendus läheb esmakordselt elektrituru käsutusse.

30. detsember 2013

Elering ja Fingrid saavad EstLink 1 omanikeks.

6. jaanuar 2014

Konkurentsiamet kinnitab koostöös Euroopa Komisjoniga Eleringi vastavust Euroopa Liidu regulatsioonidest tulenevatele nõuetele ning andis ettevõttele õiguse tegutseda põhivõrguettevõtjast elektrisüsteemihaldurina Eestis.

7. veebruar 2014

Elering ja Fingrid võtavad EstLink 2-e ehitajatelt ametlikult üle.

21. juuni 2014

Elering võtab ehitajatelt üle teise avariireservelektrijaama Kiisal võimsusega 140 MW.

26. september 2014

Elering saab AIB (Association of Issuing Bodies) liikmeks, mis annab Eesti elektritootjatele peatselt võimaluse alustada riikidevahelist kauplemist elektri päritolutunnistustega.

3. oktoober 2014

Valmib Tartu-Viljandi-Sindi uus 330/110 kõrgepingeliin.

10. november 2014

Elering sõlmib lepingu 51,38 protsendi Võrguteenus Valdus aktsiate ostmiseks eesmärgiga saada Eesti gaasipõhivõrgu omanikuks.

November 2014

Eesti ja Soome elektri börsihinnad ühtivad novembrikuus esmakordselt 100 protsendil tundidest.

2. jaanuar 2015

Elering viib lõpule gaasi põhivõrgu enamusosaluse omandamise tehingu.

13.aprill 2015

Gaasi süsteemihalduri ärinimeks saab Elering Gaas AS.

30. september 2015

Mandri ja Muhu saare vahel käivitus esimene 110 kV elektri merekaabel.

14. juuni 2017

Eleringil valmis Ida-Virumaal 16,3 miljonit maksnud Eesti elektrisüsteemi sõlmalajaam

05. juuli 2017

Eestis alustas tegevust gaasibörs.

21. august 2017

Elering sõlmis lepingu Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse rajamiseks.

08. juuni 2018

Soomes sai nurgakivi Eesti-Soome gaasiühendus Balticconnector.

24. september 2018

Balti riigid esitasid taotluse liitumiseks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.

08. oktoober 2018

Elering käivitas Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse ehitustegevuse.

30. september 2019

Valmis Väikese väina esimene merekaabel.

02. oktoober 2019

Elering võitis rahvusvahelise turunduskonkursi CHARGE AWARDS 2019 parima ülekandevõrgubrändi kategoorias.

29. november 2019

Balticconnectori valmimisel tekkis esmakordselt Eesti-Soome gaasiühendus.

17. september 2020

Eleringil valmis Eesti esimene kõrgepingeliini disainmast Soorebane.

30. september 2020

Valmis Suure väina teine 110 kV merekaabel.

16. detsember 2020

Elering sõlmis lepingu kolme sünkroonkompensaatori rajamiseks.

21. detsember 2020

Valmis Eesti-Läti kolmas elektriühendus.

11. november 2021

Leedu liitumisega jõuab lõpule Läänemere äärse ühtse gaasituru loomine.

28. juuni 2022

Elering ja Fingrid käivitavad ühistegevused EstLink 3 rajamiseks.

01. märts 2023

Sünkroniseerimise suurprojekti raames lõppes Balti-Tartu liini uuendamine.

12. mai 2023

Valmis sünkroniseerimiseks oluline Püssi sünkroonkompensaator.

09. juuni 2023

Sünkroniseerimise suurprojekti raames lõppes Tartu-Valmiera liini uuendamine.

01. juuli 2023

Ametist lahkunud Taavi Veskimägi järel asub Eleringi juhtima Kalle Kilk .

08. oktoober 2023

Soome lahes toimunud avarii tõttu läks rivist välja Balticconnector.

10. jaanuar 2024

Eleringil valmis teine sünkroonkompensaatorjaam.

26. jaanuar 2024

Rikke tõttu Eesti rannikul seiskus EstLink 2 töö.

15. veebruar 2024

Eesti valitsus käivitas Eesti-Läti neljanda ühenduse planeerimisprotsessi.

19. aprill 2024

Lõppesid 2023. aasta oktoobris seiskunud Balticconnectori remonditööd.

04. juuni 2024

Sünkroniseerimise suurprojekti raames valmis kolmas sünkroonkompensaator.

04. september 2024

Remondi järel alustas taas tööd elektriühendus EstLink 2.

10. september 2024

Väikese väina tamm vabanes lõplikult kõrgepingeliinidest.

20. september 2024

Valmis Väikese väina teine merekaabel.

10. oktoober 2024

Balti TSO-d ühinesid üleeuroopalise energiaturu platvormiga MARI.

16. oktoober 2024

Eleringil valmis sünkroniseerimiseks oluline Mustvee jaotuspunkt.

05. november 2024

Sünkroniseerimise suurprojekti raames valmisid Viru-Tsirguliina liini uuendustööd.

25. detsember 2024

Avarii tõttu Soome lahes katkes elektriühenduse EstLink 2 töö.

09. veebruar 2025

Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteem sünkroniseeriti edukalt Mandri-Euroopaga.

Tegevusluba

Konkurentsiamet väljastas Eleringile elektri põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamise tegevusloa 24. jaanuaril 2014 ning gaasi ülekandevõrgu tegevusloa 23. detsembril 2016.

Põhikiri

Eleringi põhikiri (21.10.2024)

Õigusaktid

Elering lähtub oma põhitegevuses järgmistest õigusaktidest:

Maagaasiseadus
Elektrituruseadus
Seadme ohutuse seadus
Ehitusseadustik
Võrgueeskiri (vastu võetud Vabariigi Valitsuse 26.06.2003.a määrusega nr 184)
Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral (vastu võetud majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.04.2005.a määrusega nr 42)
Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded (vastu võetud Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 714/2009 võrkude juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses energiakaubanduses (HTML, PDF)
Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv 2009/28/EÜ (HTML, PDF)
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta, 13. juuli 2009
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, 13. juuli 2009

Meie missioon, visioon ja põhiväärtused

Hoida Eesti tuled põlemas ja toad soojas

Tagada varustuskindlus kliimaneutraalsel moel, toetades Eesti majanduse konkurentsivõimet

Vastutustunne

Tajume oma vastutust ühiskonna ees tagada majanduslikult tõhusal viisil elektri- ja gaasivarustus.

Toimiv energiaturg koos turuosaliste võrdse kohtlemisega on parim viis varustuskindluse tagamiseks.

Hindame iga töötaja panust, mis aitab täita kõrgel tasemel ühiskonna ees võetud kohustusi.

Pühendumus

Eleringi kõigil tegevustel on klient. Oleme pühendunud väärtuse loomisele klientidele ja klientide klientidele.

Loome klientidele väärtust, ühendades meie inimeste pikaajalised kogemused ja uusimad teadmised.

Pakume parimaid lahendusi energiamajanduses.

Avatus

Energiasüsteem on kiires muutuses. Elering on avatud muutustele, oleme dünaamilised.

Loome uusi võimalusi ja toetame innovatsiooni energiamajanduses.

Valmisolek muutusteks algab meie inimestest. Muutuste eestvedamiseks väärtustame igaühe initsiatiivi, julgust ja arengusoovi.

Eetikakoodeks

1. Töötaja suhtub oma hoiakute ning tegudega lugupidavalt, säästlikult ja heaperemehelikult ümbritsevasse ja tema kätte usaldatud varasse.

2. Töötaja eetilisus loob usalduse tema tööalase tegevuse suhtes. Eetilisus käesoleva eetikakoodeksi mõistes väljendub eelkõige aususes, kompetentsuses, sõltumatuses, objektiivsuses, lugupidamises, diskreetsuses, tasakaalukuses, kohusetundes ning nende väärtuste väljendamises kõige ümbritseva suhtes.

3. Töötaja kaasajastab ja täiendab pidevalt oma tööalases tegevuses rakendamisele kuuluvaid teadmisi.

4. Töötaja juhindub tööalases tegevuses seadustest, ettevõtte sisedokumentidest, juhatuse ja otsese juhi korraldustest ning muudest töökäskudest ja headest tavadest.

5. Töötaja on tööalases tegevuses eelarvamusteta ja objektiivne, kaaludes asjaolusid igakülgselt, rakendades seadust, parimat praktikat ja oma kompetentsust.

6. Töötaja hoidub tööalast tegevust ja ettevõtte mainet kahjustavast käitumisest. Töötaja on teadlik, et ta on ettevõtte „nägu“ ka väljaspool tööaega ja arvestab sellega oma käitumises.

7. Töötaja on kolmandate osapoolte ja kaastöötajate suhtes alati viisakas ja lugupidav.

8. Töötaja on pühendunud ettevõtte missiooni teostamisele ja väärtuste hoidmisele.

9. Töötaja tegutseb tööalases tegevuses üksnes ettevõtte huvides, eelistades neid enda ja kolmandate isikute huvidele. Töötaja korraldab oma tegevuse selliselt, et võimalik oht huvide konfliktiks oleks minimaalne.

10. Ametiisik ei või vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, mis on määratud temale endale või tema lähisugulastele või -hõimlastele ning mille vastuvõtmine võib otse või kaudselt mõjutada tema töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist.

Struktuur

Sümboolika

Logo läbipaistva taustaga (png)
Allalaadimiseks vajuta pildil paremat hiire klahvi ja vali "save image as"

logo

Logo valge taustaga (jpg)
Allalaadimiseks vajuta pildil paremat hiire klahvi ja vali "save image as"