Liigu edasi põhisisu juurde

et_horizontal_cef_logo.png

 

Sünkroniseerimise pressiteated ja uudised

 

Sünkroniseerimise teemad meedias

 

Sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga
 

Vastavalt Eesti energiamajanduse arengukavale 2030 on Eesti süsteemihalduri pikaajaliseks eesmärgiks elektrisüsteemi opereerimisel suurema sõltumatuse saavutamine Venemaa Ühtsest Energiasüsteemist.

Seoses sellega esitasid Baltikumi elektrisüsteemihaldurid Elering, AST ja Litgrid septembris 2018 Poola süsteemihaldurile PSE ametliku sooviavalduse ühinemiseks Mandri-Euroopa sünkroonalaga. Poola elektrisüsteemihaldur PSE edastas 21. septembril 2018 Euroopa elektrisüsteemihaldurite võrgustiku ENTSO-E Mandri-Euroopa regionaalsele töögrupile Baltikumi elektrisüsteemihaldurite taotluse ühineda Mandri-Euroopa sünkroonalaga.

Arengukavas vaadeldaval perioodil orienteerub Eesti elektri ülekandesüsteem senistelt ida-lääne-suunalistelt voogudelt ümber põhja-lõuna-suunalistele voogudele. Sellele protsessile aitavad  kaasa planeeritavad uued ühendused Baltimaade ning Poola vahel ja Baltimaade sisesed võrgutugevdused, mille tulemusena paraneb Baltimaade omavaheline ühendatus ning luuakse eeldused liitumaks Mandri-Euroopa sünkroonalaga.

Alates 2016. aastast on Baltimaade ja Mandri-Euroopa vaheline ülekandevõimsus 500 MW (LitPolLink I) ning  Baltimaade ja Põhjamaade ühendus 1700 MW (lisaks juba töös olevatele Estlink 1 ja EstLink 2 ühendustele valmis 2015. aasta lõpus Leedu ja Rootsi elektrisüsteeme ühendav 700 MW NordBalt). Eesti ja Läti vaheline ülekandevõimsuste puudujääk kaob 2020. aastal, kui valmib kolmas riikidevaheline ülekandeliin. Enne sünkroniseerimist valmib uus alalisvoolu ühendus Mandri-Euroopaga LitPolLink III ning olemasolev alalisvoolu ühendus LitPolLink I muudetakse vahelduvvoolu ühenduseks. Baltimaade elektrivõrkude tugev ühendamine muudab võimalikuks Balti elektrisüsteemi seniselt Loode-Vene sageduspiirkonnast lahtiühendamise ning Baltimaade elektrisüsteemi sünkroniseerimise Mandri-Euroopa sünkroonalaga aasta 2025 lõpuks. Investeeringud Eesti elektri ülekandesüsteemi arendamisse toetavad selle eesmärgi saavutamist.


Sünkroniseerimise etapid

Baltimaade elektrisüsteemi sünkroniseerimine on jaotatud kolmeks suuremaks etapiks:

  1. Eesti- ja Baltikumisiseste põhja-lõuna-suunaliste ülekandeliinide rekonstrueerimine ja tugevdamine, millele lisanduvad täiendavad tehnilised lahendused elektrisüsteemi paremaks juhtimiseks. Selle tulemusena paraneb Baltimaade elektrisüsteemi valmisolek isoleeritud talitluseks avariiolukordades. Esimesse etappi kuuluvad sellised investeeringud, mille peaks lähema 5-10 aasta jooksul nii või teisiti tegema, kuna põhiobjektideks olevad ülekandeliinid on ehitatud põhiliselt 1950. ja 1960. aastatel ja nende eluiga on lõppemas.

    L%C3%A4ti%20%C3%BChendused.JPG
     
  2. Püsiva saartalitlusvõimekuse arendamine. Sõltumata sünkroniseerimise stsenaariumist ja ajakavast, on iga elektri põhivõrgu stabiilsuse ja  juhtimisvõimekuse kriteeriumiks suutlikkus talitleda isoleeritult oma naabersüsteemidest. Seda sätestavad nii Euroopa süsteemihaldurite kokkulepped kui vajadus tagada varustuskindlus igas olukorras. Samas annab koostöö häid võimalusi süsteemi optimaalsemaks juhtimiseks. Selles etapis teostatakse peamiselt investeeringuid elektrisüsteemi juhtimisega seotud tehnoloogiasse, muuhulgas sagedusstabiilsust tagavatesse seadmetesse ja süsteemidesse. Täpne maht on seotud Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumise tingimustest tulenevate meetmetega, mis selguvad peale tingimuste väljastamist 2019. aasta alguses.

    S%C3%BCnkroniseerimine.JPG
     
  3. Viimases etapis on eesmärgiks lõplikult eralduda Venemaa elektrisüsteemist ja ühineda Mandri-Euroopa sünkroonalaga.

     

Esimese etapi investeeringud

Esimese etapi investeeringud on toodud Eleringi investeeringute kavas:

Investeeringu nimetus

Staatus

Planeeritud valmimine

Euroopa ühishuvi projekti kood (PCI)

Ühisrahastuse osakaal

L300 Balti-Tartu

Planeerimisel

2022

4.8.2

75 %

L301 Tartu-Valmiera

Planeerimisel

2023

4.8.1

75 %

L353 Viru-Tsirguliina

Planeerimisel

2025

4.8.4

75 %

Juhtimissüsteemide uuendamine ja  pingejuhtimisseadmete (SVC) paigaldamine

Planeerimisel

2025

4.8.9

75 %

Ettevalmistustööd Baltikumis: Balti AGC süsteemi stabiilsuskontrolli monitooringusüsteem (EE osa)

Planeerimisel

2025

4.8.9

75 %

Balti-Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini rekonstrueerimine

Rekonstrueerimise ajakava:

  • Balti-Tartu (L300) rekonstrueerimine 2020-2022
  • Tartu-Valmiera (L301) rekonstrueerimine 2022-2024

Liinid L300/L301 koos liinidega L353/L354 moodustavad paralleelse liinikoridori Eesti ja Läti vahel. Liinide rekonstrueerimine on vajalik, et tugevdada Eesti elektrisüsteemi ja ülejäänud elektrisüsteemi vahelisi sidemeid, loomaks eeldused sünkroontööks Euroopa elektrisüsteemiga. Vene elektrisüsteemist eraldumisega väheneb Läti ja Eesti vaheline elektrivõrgu läbilaskevõime, kuna kogu Eesti-Läti vaheline ülekantav võimsus kandub vaid Eesti ja Läti vahelistele liinidele ning kaob ära võimalus osa võimsusvooge suunata läbi Venemaa elektrisüsteemi. Läbilaskevõime säilitamiseks olemasoleval tasemel ning piirangute vältimiseks põhja-lõuna-suunalisel transiidil, on vajalik olemasolevate õhuliinide läbilaskevõimsuse suurendamine. Summaarselt arvestades saame sünkroniseerimise järgselt vähemalt sama tugeva võrgu ja kaotame täielikult kolmandate riikide mõju turgudevahelisele kauplemisele Balti riikides.

Viru-Tsirguliina-Valmiera 330 kV õhuliini rekonstrueerimine

Rekonstrueerimise ajakava:

  • Viru-Tsirguliina (L353) rekonstrueerimine 2023-2025
  • Tsirguliina-Valmiera (L354) Eesti territooriumil paiknev liiniosa 11,48-kilomeetrisel lõigul teostati juhtme vahetus ja gabariitide korrastamine aastal 2015. Liini täielik uuendamine Läti territooriumil on planeeritud samas ajavahemikus, mil toimub Viru-Tsirguliina rekonstrueerimine (2023-2025)

Liinid L300/L301 koos liinidega L353/L354 moodustavad paralleelse liinikoridori Eesti ja Läti vahel. Liinide rekonstrueerimine on vajalik, et tugevdada Eesti elektrisüsteemi ja ülejäänud elektrisüsteemi vahelisi sidemeid, loomaks eeldused sünkroontööks Euroopa elektrisüsteemiga. Vene elektrisüsteemist eraldumisega väheneb Läti ja Eesti vaheline elektrivõrgu läbilaskevõime, kuna kogu Eesti-Läti vaheline ülekantav võimsus kandub vaid Eesti ja Läti vahelistele liinidele ning kaob ära võimalus osa võimsusvooge suunata läbi Venemaa elektrisüsteemi. Läbilaskevõime säilitamiseks olemasoleval tasemel ning piirangute vältimiseks põhja-lõuna-suunalisel transiidil on vajalik olemasolevate õhuliinide läbilaskevõimsuse suurendamine. Summaarselt arvestades saame sünkroniseerimise järgselt vähemalt sama tugeva võrgu ja kaotame täielikult kolmandate riikide mõju turgudevahelisele kauplemisele Balti riikides.

Balti-Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini rekonstrueerimine

Rekonstrueerimise ajakava:

  • Balti-Tartu (L300) rekonstrueerimine 2020-2022
  • Tartu-Valmiera (L301) rekonstrueerimine 2022-2024

Liinid L300/L301 koos liinidega L353/L354 moodustavad paralleelse liinikoridori Eesti ja Läti vahel. Liinide rekonstrueerimine on vajalik, et tugevdada Eesti elektrisüsteemi ja ülejäänud elektrisüsteemi vahelisi sidemeid, loomaks eeldused sünkroontööks Euroopa elektrisüsteemiga. Vene elektrisüsteemist eraldumisega väheneb Läti ja Eesti vaheline elektrivõrgu läbilaskevõime, kuna kogu Eesti-Läti vaheline ülekantav võimsus kandub vaid Eesti ja Läti vahelistele liinidele ning kaob ära võimalus osa võimsusvooge suunata läbi Venemaa elektrisüsteemi. Läbilaskevõime säilitamiseks olemasoleval tasemel ning piirangute vältimiseks põhja-lõuna-suunalisel transiidil, on vajalik olemasolevate õhuliinide läbilaskevõimsuse suurendamine. Summaarselt arvestades saame sünkroniseerimise järgselt vähemalt sama tugeva võrgu ja kaotame täielikult kolmandate riikide mõju turgudevahelisele kauplemisele Balti riikides.

Viru-Tsirguliina-Valmiera 330 kV õhuliini rekonstrueerimine

Rekonstrueerimise ajakava:

  • Viru-Tsirguliina (L353) rekonstrueerimine 2023-2025
  • Tsirguliina-Valmiera (L354) Eesti territooriumil paiknev liiniosa 11,48-kilomeetrisel lõigul teostati juhtme vahetus ja gabariitide korrastamine aastal 2015. Liini täielik uuendamine Läti territooriumil on planeeritud samas ajavahemikus, mil toimub Viru-Tsirguliina rekonstrueerimine (2023-2025)

Liinid L300/L301 koos liinidega L353/L354 moodustavad paralleelse liinikoridori Eesti ja Läti vahel. Liinide rekonstrueerimine on vajalik, et tugevdada Eesti elektrisüsteemi ja ülejäänud elektrisüsteemi vahelisi sidemeid, loomaks eeldused sünkroontööks Euroopa elektrisüsteemiga. Vene elektrisüsteemist eraldumisega väheneb Läti ja Eesti vaheline elektrivõrgu läbilaskevõime, kuna kogu Eesti-Läti vaheline ülekantav võimsus kandub vaid Eesti ja Läti vahelistele liinidele ning kaob ära võimalus osa võimsusvooge suunata läbi Venemaa elektrisüsteemi. Läbilaskevõime säilitamiseks olemasoleval tasemel ning piirangute vältimiseks põhja-lõuna-suunalisel transiidil on vajalik olemasolevate õhuliinide läbilaskevõimsuse suurendamine. Summaarselt arvestades saame sünkroniseerimise järgselt vähemalt sama tugeva võrgu ja kaotame täielikult kolmandate riikide mõju turgudevahelisele kauplemisele Balti riikides.

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Lihtlehekülg Book page Konsultatsioon Hooldustööd Uudis