Eesti-Läti neljandaks elektriühenduseks kaalutakse Saaremaale kahe õhuliini asemel ühe rajamist

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui riigi eriplaneeringu koostaja tegi Eleringile ettepaneku hindamaks, kas Eesti- Läti neljanda elektriühenduse saab rajada Saaremaale seni planeeritud kahe asemel ka ühe õhuliinina. Elering kaalus ettepanekut ning pakkus lahenduse, kuidas see oleks võimalik. Ministeerium otsustab lähinädalatel mitme õhuliini rajamisega edasi minnakse.
 
„Tänavu veebruaris toimusid Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu kaasamiskohtumised kohalikele elanikele ja teemast huvitatuile, kus tutvustasime eriplaneeringut ja elektriühenduse trassi asukoha alternatiive ning selgitasime trassi kujunemise põhimõtteid,“ ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute nõunik Monika Korolkov. „Kokku käisime viies omavalitsuses mandril ning lisaks Muhu saarel ja Saaremaal. Saime planeeringule väga palju tagasisidet, kokku umbes 300 lehekülge. Kuigi erinevaid ettepanekuid oli väga palju, siis ühe peamise tagasisidena jäi kõlama just saarlaste soov, et plaanitav elektriühendus võiks kavandatud kahe 330-kilovoldise õhuliini asemel mahtuda ühte olemasolevasse trassikoridori. Nii kaasamiskoosolekutelt kui ka neile järgnenult meile saadetud tagasiside oligi praeguses etapis oodatud sisend parima lahenduse välja töötamiseks. Seetõttu tegimegi Eleringile ettepaneku, et nad kaaluksid ja hindaksid, kas planeeringu eesmärke on võimalik saavutada ka ühe 330-kilovoldise liiniga Saaremaal ja Lihula uue alajaama ning mandri uue alajaama vahel ja kui siis milliste tingimuste ja riskidega,“ nimetas Korolkov.
 
„Analüüsisime ettepanekut põhjalikult ning leidsime, et võttes arvesse Eleringi kohustust leida elektrisüsteemi arengu jaoks parim majanduslik lahendus ning planeeringumenetluse vältel täpsustunud asjaolusid, on 330-kilovoldise õhuliini mahu vähendamine Saaremaal ühele liinile võimalik lahendus ühenduse planeerimisel,“ ütles Eleringi merevõrgu arendusjuht Priit Heinla. „Nimelt on alates riigi eriplaneeringu taotluse esitamisest 2023. aasta oktoobrist selgemaks saanud Läti-poolne projektlahendus ning algatatud on sealsed planeeringud, täpsustunud on riigi taastuvenergia eesmärkide saavutamise viisid ja muutunud on ka põhivõrgu talitlusvõimalusi reguleeriv õigusruum,“ selgitas Heinla, lisades, et ühe liini lahenduse puhul on küll olemas tehnilised riskid, kuid need on olulisel määral maandatud. 
 
„Juhul, kui otsustatakse ühe õhuliiniga edasi minemise kasuks, siis edasi täpsustame Lihula ja Saaremaa lääneranniku vahele visandatud trassikoridore, et muuta senist lähenemist ja analüüsida kahe õhuliini asemel ühte. Täpsustatakse ka planeeringu lähteülesannet ja saame anda töösse erinevad uuringud, mis on mõjude hindamiseks ette nähtud. Kõikidest asukoha variantidest parima trassialternatiivi välja valimiseks tuleb läbi viia uuringud, võrrelda alternatiive ja hinnata mõjud,“ selgitas Korolkov planeerimisprotsessi edasisi samme. „Selline muudatus mõjutab veidi senist ajakava ja nihutab tulemuste valmimist paari kuu võrra. Seega on oodata, et parim trassikoridor ei selgu aasta lõpuks, vaid uue aasta alguses,“ selgitas Korolkov.