Eleringi tasude muutmise mõju lõpptarbija arvele:
- Võrgutasu +0,1 s/kWh
- Tasakaalustamistasu -0,08 s/kWh
- Taastuvenergiatasu -0,01 kuni -0,03 s/kWh (kinnitatakse novembris)
Eleringi juhatuse esimehe Kalle Kilgi sõnul võimaldab mõõdukas võrgutasu korrigeerimine vältida järske hinnatõuse ja tagab võrgu töökindluse. „Eleringi eesmärk on hoida põhivõrk töökindel ja tagada, et elektrisüsteem oleks valmis ka keerulisemateks olukordadeks. Tasude regulaarne korrigeerimine aitab vältida olukorda, kus vajalikud kulud kuhjuvad ning toovad hiljem kaasa järsema hinnatõusu. Kuna samal ajal vähendame teisi energiasüsteemi tasusid, ei tohiks meie võrgutasu muudatus tarbija lõpparvet suurendada,“ ütles Kilk.
Elering peab 2027. aastal koguma võrgutasuna 111 miljonit eurot ehk ligi 7,7 miljonit eurot rohkem kui tänavu. Tarbija arvel tähendab see võrgutasus 0,1-sendist kasvu kilovatt-tunni kohta. Kui Eleringi vahetutele klientidele hakkab uus võrgutasu kehtima 1. jaanuarist, siis kodutarbijani jõuab mõju peale seda, kui jaotusvõrgud on Konkurentsiameti heakskiidul ka enda tasusid korrigeerinud ehk vähemalt kolme kuu pikkuse viitega.
Samas langetab Elering 1. jaanuarist tasakaalustamisvõimsuse kulu, mille mõju tarbija arvele on -0,08 senti kilovatt-tunni kohta ja Eleringi jaoks kokku üle 6 miljoni euro. Lisaks on kavas vähendada ka taastuvenergia tasu. Selle täpne suurus selgub novembri lõpuks, kuid praeguse hinnangu järgi võib tasu väheneda 0,01–0,03 senti kilovatt-tunni kohta.
Võrgutasu muutmise peamised põhjused on vähenenud transiiditulud ning vajadus investeerida elektrivõrgu arendamisse ja kriisivalmidusse. Eesti on viimastel aastatel varasemast rohkem importinud Põhjamaade soodsamat elektrit ja seetõttu on vähenenud tulud elektri transiidist, mida on varem kasutatud ka võrguinvesteeringute rahastamiseks.
Aastatel 2022–2025 kaeti võrgutasudest keskmiselt 21 protsenti elektrivõrgu investeeringutest. Aastatel 2026–2030 suureneb see osakaal hinnanguliselt 52 protsendini ehk ligikaudu 86 miljoni euroni aastas.
Uued tasud jõustuvad Eleringi klientidele 1. jaanuaril 2027.
Tarbija lõpparve moodustavad: tarbitud elektrienergia hind, võrguteenus, süsteemi töökindluse kulud (tasakaalustamisvõimsuse kulu ja varustuskindluse tasu), taastuvenergia tasu ning riiklikud maksud (aktsiis ja käibemaks). Elektrienergia hind sõltub tarbija valitud paketist ja turuhinnast. Võrguteenuse tasu eest hoitakse töös võrku, mille kaudu elekter jõuab tarbijani: Elering vastutab kõrgepingevõrgu eest ning jaotusvõrguettevõtted nagu Elektrilevi viivad elektri põhivõrgust kodude ja ettevõteteni.