Elering jätkab tegevusi sagedusreservide kulude arvestamise mudeli kinnitamiseks
Eleringi tellimusel valmis konsultatsioonifirmal THEMA sagedusreservide kulude võimalike jaotusmudelite mõjuanalüüs ning Elering jätkab tegevusi Eesti jaoks kõige parema lahenduse leidmiseks.
Elering tutvustas elektrituru kutselistele osalistele THEMA koostatud mõjuanalüüsi lõplikke tulemusi eelmisel nädalal. Valminud mõjuanalüüs ja täiendav selgitus kulude osas on kättesaadav Eleringi kodulehel. Hiljuti lõppes ka avalik konsultatsioon, mille käigus said turuosalised avaldada kulude jaotamise lahenduste kohta oma arvamust.
Tagasiside laekus 11 turuosaliselt, kelle hulgas olid elektritootjad, müüjad, akudega paindlikkusteenuse pakkujad ja bilansihaldurid, aga ka üks suurtarbija.
Elering jätkab konsultatsioone seotud osapooltega ning plaanib sagedusreservide kulude eelistatud jaotuse välja pakkuda lähemate nädalate jooksul. Selleks, et kulude jaotus jõustada, peab Elering saama vastavale metoodikale heakskiidu Konkurentsiametilt. Uus kulude jaotus jõustub kava kohaselt 2026. aasta algusest. Kuni selle ajani kasutab Elering sagedusreservide võimsuse ostmiseks elektribörsi operaatorilt laekuvat ülekoormustasu. Ka ülekoormustasu kasutamine teisel poolaastal vajab Konkurentsiameti nõusolekut.
„Selle aasta veebruaris oli sagedusreservide võimsuse kulu veidi alla varasemalt prognoositud taseme, kuid märtsis ja aprillis ületas seda. Elering hindab, et märtsi ja aprilli kulude kõrgem tase on seotud turu käivitamisega seotud kitsaskohtadega ning 2026. aastast võiks aastane kulu olla siiski varem hinnatud 60 miljoni euro suurusjärgus ning edaspidi ka langega,“ ütles Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp. Veebruaris oli sagedusreservide kulu Eestis kolm miljonit ja märtsis 11 miljonit eurot.
Sagedusreservide kulude puhul on põhiliseks arutlusteemaks kujunenud nende jaotamine tootjate ja tarbijate vahel. THEMA analüüsis erinevaid lahendusi, kus tarbijate arvele langeks kas 100, 75 või 50 protsenti kuludest ning tootjate arvele vastavalt 0, 25 või 50 protsenti kuludest. Neljanda vaatluse alla olnud võimaliku lahendusvariandi kohaselt oleks osa reservide võimsuse hankimise kuludest kaetud bilansihalduritelt ebabilansi energia eest võetava tasu kaudu. Viimast lahendust ei toetanud ei THEMA ega üksi turuosaline.
„Väiksemal tarbimise komponendil võib olla Eestis uut tööstustarbimist soodustav mõju, samas kui teiste Balti riikidega võrreldes väiksem elektritootjale kohanduv komponent soodustab suuremat tootmise lisandumist Eestisse, millel võib olla positiivne mõju ka tarbija elektri hinnale,“ märkis Sapp.
Kulude jaotamise ettepaneku tegemisel arvestab Elering muu hulgas mõjusid konkurentsiolukorrale nii Eesti elektri jae- ja hulgiturul kui Eesti tootjate konkurentsivõimele Läti ja Leedu sagedusreservide turul, samuti mõjusid Eesti taastuvenergia tootjatele ning valitava lahenduse teostatavust.