Elering prognoosib arengukavas gaasitarbimise ajutist kasvu ja ülekandevõrgu eluea pikenemist
Elering esitab Konkurentsiametile Eesti gaasi ülekandevõrgu arengukava aastateks 2025–2034, mis kinnitab maagaasi heal tasemel varustuskindlust tänavuse talve vaates ja kirjeldab ülekandevõrgu oodatavaid arenguid järgmisel kümnel aastal.
Arengukava kinnitab, et käesoleval talvel on regiooni gaasivarud ja tarnekanalid piisavad kütteperioodi varustuskindluse tagamiseks. Regiooni energiavarustuskindlust toetavad Inčukalnsi gaasihoidla, Leedu Klaipeda ja Soome Inkoo LNG terminal ning Leedu-Poola gaasiühendus (GIPL) Mandri-Euroopaga.
Eleringi juhatuse liikme Reigo Kebja sõnul on energiasüsteemi muutustest tulenevalt aina selgemalt nähtav elektri- ja gaasisüsteemi vaheline sõltuvus. Kuigi maagaasi tarbimine on Eestis olnud ja on prognooside kohaselt pikaajalises vaates languses, on lähiaastatel peale uute potentsiaalsete gaasielektrijaamade liitumist gaasivõrguga oodata tarbimise kasvu, seda peamiselt külmadel ja tuulevaiksetel perioodidel.
”Uued gaasielektrijaamad, mis aitavad tagada elektrivarustuskindlust perioodidel, kui tuul ei puhu ja päike ei paista, tõstavad gaasivõrgu olulisust,” sõnas Kebja. Samuti on ees ootamas arutelud gaasi võimsuspõhise tariifistrktuuri kontseptsiooni osas. “Uued gaasitarbijad aitavad ühtlasi gaasi ülekandevõrgu tasusid stabiilsemana hoida, kui põhivõrgus on võimsusest sõltuvale võrgutasule üle mindud,” selgitas Kebja tariifistruktuuri muutmise vajadust.
Eesti energiajulgeoleku ja elektrivarustuskindluse toetamiseks on eesmärgiks võetud gaasivõrgu kasuliku eluea pikendamine 2050. aastani, mis toetab ka juhitavate elektrivõimsuste, sealhulgas taastuvgaase kasutavate elektrijaamade rajamise võimalust. Reigo Kebja tõi välja, et torustiku eluea tagamiseks 2050. aastani on täiendavate töödega vaja alustada juba järgmisel aastal. “Võrgu eluea pikendamiseks 2050. aastani on vajalik ülekandevõrgu investeeringute mahtu praegusega võrreldes tõsta,” tõi Kebja välja.
Taastuvgaasid, nagu biometaan ja rohevesinik, omavad tulevikus olulist rolli süsinikuneutraalsuse saavutamisel. Vesiniku kasutuselevõtt ja Põhjamaade - Balti vesinikukoridori projekt loovad aluse kestlikule energiavarustusele ning regiooni konkurentsivõimele Euroopa energiaturul. Vesiniku transiiditaristu arendamisega on jõutud teostatavusuuringute etappi, mille üheks osaks on riigisiseste planeeringute algatamine. Eestis on kavas planeeringutega alustada 2026. aastal.
Elering jätkab investeeringuid ülekandevõrku ja taastuvgaaside taristusse, tagades nii pikaajalise energiajulgeoleku kui ka ülemineku rohelisele energiale.
Arengukava läbis ka avaliku konsultatsiooni, mille jooksul toimus arutelu turuosalistega nende ettepanekute osas. Lõplikku arengukava esitleti turuosalistele 19. veebruaril Eleringis. Täname kõiki osapooli panuse eest arengukava valmimisel.
Eleringi koostatud Eesti gaasi ülekandevõrgu arengukava 2025-2034 on kättesaadav Eleringi veebilehel Maagaasi ülekandevõrgu arengukava | Elering.