Arengukava lähtekoht on lihtne: elektrivõrk peab olema valmis enne, kui tootmise või tarbimise kasvust saab Eesti majanduse arengu piirang. Samal ajal tuleb vältida investeeringuid, mille tegelik vajadus ei ole veel kinnitust saanud.
Eesti põhivõrk on praegu väga töökindel. 2025. aastal oli selle töökindlus 99,9996 protsenti. Kõrge töökindlus vajab aga pidevat uuendamist. Üle 40 aasta vanused on 44 protsenti Eleringi jõutrafodest ja 35 protsenti õhuliinide juhtmetest. Seetõttu tuleb olemasolevat võrku järjepidevalt uuendada samal ajal, kui luuakse võimekust uute elektritootjate, tööstuse ja teiste suurte tarbijate liitumiseks.
Eleringi juhatuse liikme Reigo Kebja sõnul tuleb elektrivõrgu arendamisel vaadata vähemalt kümme aastat ette.
„Elektrivõrk peab võimaldama Eesti majandusel kasvada. Uus elektritootmine, tööstus või suurem elektritarbimine ei saa jääda rajamata sellepärast, et võrgus pole piisavalt võimsust. Samas maksab iga investeeringu lõpuks keegi kinni. Meie ülesanne on teha õiged investeeringud õigel ajal ja hoida kogu süsteemi arendamise kulu võimalikult väike.“
Järgmise viie aasta jooksul tugevdatakse sadu kilomeetreid elektriliine
Uue tootmise ja kasvava tarbimise võimaldamiseks kavandab Elering järgmise viie aasta jooksul ligikaudu 60 kilomeetrit uusi elektriliine. Täielikult rekonstrueeritakse umbes 165 kilomeetrit olemasolevaid liine ning veel ligi 130 kilomeetril tehakse väiksemaid tugevdusi.
Elering alustab planeeringute, trassiuuringute ja projekteerimisega enne lõpliku ehitusvajaduse tekkimist. Nii saab uue tootja või suure tarbija liitumisvajaduse kinnitumisel võrku kiiremini arendada. Suuremad ehitusotsused tehakse siis, kui vajadus on piisavalt kindel. See aitab vältida olukorda, kus tarbijad maksavad kinni võrguvõimsuse, mida tegelikult kasutusele ei võeta.
Elektritarbimise kasvu veavad muu hulgas tööstuse, transpordi ja soojusmajanduse elektrifitseerimine.
Elering ja Elektrilevi planeerivad võrku koos
Üks arengukava olulisemaid muudatusi on Eleringi ja Elektrilevi ühine võrguplaneerimine. Selle eesmärk on vaadata põhi- ja jaotusvõrgu investeeringuid ühe tervikuna ning rajada elektrivõrk sinna, kus sellest on kogu süsteemile kõige rohkem kasu.
Ühine planeerimine võimaldab järgmise viisaastaku arendustega luua ligikaudu 400 MVA uut liitumisvõimsust ning hoida põhi- ja jaotusvõrkude üleselt investeerimiskulud vähemalt 54 miljoni euro võrra väiksemad. Samuti saab vabastada ligikaudu 260 kilomeetri ulatuses praeguste 110 ja 35 kV õhuliinikoridoride alust maad. Kõige suuremad võimalused võrgu ühisel arendamisel on Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Ida-Virumaal, kus elektritarbimise paiknemine ja maht muutuvad kõige enam.
Üle 200 miljoni euro läheb kriisikindlusse
Muutunud julgeolekuolukord tähendab, et elektrivõrku tuleb arendada lisaks tavapärasele töökindlusele ka võimalike füüsiliste ja hübriidrünnakute vaates. Aastatel 2026–2030 investeerib Elering võrgu otsese kriisikindluse kasvatamisse üle 200 miljoni euro.
Investeeringud lähevad süsteemikriitiliste objektide kaitsmisse, täiendavasse seiresse ning võrgu taastamisvõime suurendamisse. Muu hulgas soetatakse mobiilne 110 kV alajaam, millega saab rikke või kahjustuse korral ajutiselt asendada olulisi seadmeid, samuti täiendavaid varuseadmeid ja vahendeid elektrivõrgu kiiremaks taastamiseks. Kriisikindluse programmi rahastatakse osaliselt Euroopa Liidu vahenditest, ülekoormustulust ning osaliselt võrgutariifist.
Välisühenduste ettevalmistamine jätkub
Arengukava järgi jätkub ka EstLink 3 ning Eesti ja Läti neljanda elektriühenduse ettevalmistamine. Elering jätkab vajalike planeeringute ja uuringutega, mõlema välisühenduse investeerimisotsuseni on eesmärk jõuda aastatel 2030–2033. Valmimine oleks praeguse hinnangu järgi perioodil 2038–2040.
Eleringi elektriülekandevõrgu arengukava vaatab võrgu vajadusi aastani 2035 ja kaugemale. Investeeringute vajadust hinnatakse regulaarselt uuesti vastavalt sellele, kuidas muutuvad elektritarbimine, uute tootjate plaanid ja Eesti energiasüsteemi vajadused.
Arengukava on läbinud avaliku konsultatsiooni ja Elering esitas selle Konkurentsiametile.
Elering on Eesti elektri- ja gaasisüsteemihaldur, kes vastutab energiasüsteemi toimimise eest. Selleks arendab Elering kõrgepinge- ja gaasivõrku ning tagab ühendused, mille kaudu energia liigub üle Eesti ja naaberriikide vahel. Energiasüsteemis tegutsevad Eleringi kõrval ka tootjad, müüjad, jaotusvõrguettevõtted, bilansi-, reguleerimis- ja agregeerimisteenuse pakkujad. Elering keskendub sellele, et energia jõuaks tootjatelt jaotusvõrguni kiiresti ja katkematult. Eleringi omanik on Eesti riik.