Hinnakommentaar: Balti elektrihinna tõstsid kõrgele vähene taastuvenergia ja elektrijaamade hooldused

Elektri börsihind kerkis 10. novembri paiku Eestis ja teistes Balti hinnapiirkondades väga kõrgele mitme ebasoodsa teguri kokkulangemise tõttu. 10. novembri päevakeskmine hind ulatus Eestis ligikaudu 305, Lätis 409 ja Leedus 421 euroni megavatt-tunnist. Samas on elektrienergia hinnad oluliselt kerkinud kogu Euroopas. 2026. aasta 45. nädala keskmine börsihind oli Eestist madalam ainult Soomes, Põhja-Rootsis ja Põhja-Norras, muudes Euroopa riikides oli nädala keskmine hind kõrgem.

10. november 2026 14.01

Hardi Koduvere, energiaturgude modelleerimise vanemanalüütik

Üks põhjuseid oli vähene taastuvelektri toodang. Euroopa Liidus toodeti taastuvelektrit ligikaudu kolmandiku võrra vähem kui eelmise nädala samal ajal. Baltimaades langes päikese- ja tuuleenergia osakaal tarbimise katmisel oktoobri 40 protsendilt novembri alguses umbes 20 protsendini. Päikeseelektri toodang vähenes ligikaudu poole võrra ning tuuleenergia toodang jäi vaatamata lisandunud tootmisvõimsustele eelmise nädala tasemest märgatavalt madalamaks.  

Samal ajal oli hoolduses suur hulk juhitavaid tootmisvõimsusi. Rootsis seisid Ringhals 3, Ringhals 4 ja Forsmark 1 tuumareaktorid, mille koguvõimsus on ligikaudu 3300 megavatti. See moodustab peaaegu poole Rootsi kasutatavast tuumavõimsusest. Baltimaades olid hoolduses Auvere elektrijaam ja Eesti elektrijaama 8. plokk koguvõimsusega umbes 370 megavatti, Lätis TEC-2 koostootmisjaama 420-megavatine plokk ning Leedus ligi 1000 megavati ulatuses gaasielektrijaamu. Rootsi tuumajaamade hooldused on põhjustanud olukorra, kus mõne päeva jooksul on Rootsi Leedust elektrienergiat rohkem importinud kui Leedu suunas eksportinud. 

Tootmispuudujäägi kattis seetõttu üha enam maagaasil põhinev elektritootmine. Euroopa gaasihind püsis kõrge ning vähese tuule korral kujundavad ka Põhjamaade lõunapoolsete hinnapiirkondade elektrihinda sageli Saksamaa gaasijaamad. Lisaks oli Põhjamaade hüdroenergia bilanss tavapärasest ligikaudu 11 teravatt-tunni võrra madalam.  

Kõrged maagaasi hinnad võivad elektri hinda kergitada kogu eeloleva talve jooksul. Küll on aga turu ootus, et kevadel hakkavad maagaasi hinnad leevenema ja tõenäoliselt on järgmisel talvel oodata oluliselt madalamaid maagaasi hindasid. 

Hinnasurvet võimendas jahedama ilmaga tasapisi kasvav elektritarbimine. Kuigi Eesti sai Soomest suhteliselt odavamat elektrit importida, ei olnud Eesti ja Läti vahel piisavalt ülekandevõimsust, et seda energiat vajalikus koguses Lätti ja Leetu edasi kanda. Osa ühenduste võimsusest oli reserveeritud ka tasakaalustamisteenustele. Seetõttu jäi Eesti hind Läti ja Leedu omast madalamaks, kuid kerkis siiski tavapärasest oluliselt kõrgemale.