Tarbijatele hinnatõusu vältimiseks pikendatakse sagedusreservide kulu katmist ülekoormustulust kuni aasta lõpuni
Kliimaministeerium, 10.04.2025 Kliimaministeerium ja Elering soovivad ajutise sammuna kasutada osa ülekoormustulust sagedusreservide võimsuskulu katmiseks kuni 2025. aasta lõpuni. Ettepaneku peab kinnitama ka Konkurentsiamet. Selle sammu eesmärk on hoida ära hinnatõus elektritarbijatele üleminekuperioodil, mil Eesti elektrisüsteem on liitunud Mandri-Euroopa sagedusalaga ning tekkinud on uued rahalised kohustused süsteemi töökindluse tagamisel.
Avaldatud Kliimaministeeriumi veebilehel: Tarbijatele hinnatõusu vältimiseks pikendatakse sagedusreservide kulu katmist ülekoormustulust kuni aasta lõpuni | Kliimaministeerium.
Sagedusreservide tagamine on osa energiajulgeolekust, tagades elektrivõrgu stabiilsuse ootamatute rikete vastu. Alates veebruarist, kui Eesti ühendati Mandri-Euroopa sagedusalaga, peab Eesti tagama sagedusreservid, mille vajaliku võimsuse valmisoleku eest maksab Elering tasu.
Kehtiva korra järgi kaetakse sagedusreservide kulu Eleringile laekuvast ülekoormustulust kuni 1. juulini 2025. Kui üleminekuperioodi pikendada aasta lõpuni, kaetake see kulu tarbijate ja tootjate eest ülekoormustulust mahus ca 30 miljonit eurot. Plaanide kohaselt lõppeb ülekoormustulust kulu katmine 2025. a lõpus ning alates 2026. aastast jaotub sagedusreservide kulu elektritarbijate ja -tootjate vahel vastavalt bilansiteenuse metoodikale.
Ülekoormustulu on tulu, mis tekib piiriüleses elektrikaubanduses, kui elekter liigub odavamast piirkonnast kallimasse. Tulu kogub Elering ning 2023. aastal oli selle suurus ligi 128 miljonit eurot, 2024. aastal ligi 99 miljonit. Euroopa elektrituru määrus näeb ette, et seda tulu tuleb kasutada eelisjärjekorras piiriüleste elektriühenduste arendamiseks ja töökindluse tagamiseks ning olemasolevate piirkonnaüleste võimsuste säilitamiseks.
Eleringi kogutud ülekoormustulu fondi suurus on täna üle 330 miljoni euro, kuid lähiaastatel hakkab see vähenema, kuna ees seisavad võimalikud suurinvesteeringud nagu Estlink 3, Eesti-Läti neljas ühendus ja Soome ühenduste tugevdamine. Alates 2026. aastast toimib sagedusreservide turg turupõhiselt ega vaja enam katmist ülekoormustulust.