Uued välisühendused vaatavad tulevikku

Arvamusartikkel Maalehes 04.04.2025

Sellises mõõdus ettevõtmiste puhul ei saa otsuseid langetada üksnes energiaturu tänase seisu või veel vähem minevikule tuginedes. Peame leidma lahendused, mis toovad Eestile võimalikult suurt tulu ka järgnevatel aastakümnetel. Samuti ei saa me keskkenduda ühe konkreetse tootja, huvigrupi või piirkonna kasule. Peale saavutama võimalikult hea tasakaalu nii tootjate, tarbijate, maaomanike, reginaalse ja kogu riigi arengu vaates.

Helikopterivaates on uusi elektri välisühendusi igal juhul juurde vaja. Seda esiteks varustuskindluse suurendamiseks – mida tugevamalt on Eesti seotud naaberriikidega, seda turvalisemalt saame end tunda. Suurem elektrisüsteem on igal juhul kindlam kui väike. Ka turu ehk elektrikaubanduse vaates vajame ühendusi kindlasti juurde. Suurem, hästi ühendatud turg tagab efektiivsuse – elektrit toodetakse just seal, kus see on parajasti kõige odavam, ning selliselt toodetud elekter jõuab kohtadesse, kus odavat elektrit parajasti toota pole võimalik.

Ülekandevõimsust on Eestil vaja juurde nii põhja- kui lõunasuunas. Sünkroniseerimise järel vähenes ülerkandevõimsus Lätiga seetõttu, et lahkusime Vene võrgust ning põhjast lõunasse või vastupidi liikuv kaubanduslik energiavoog ei saa enam Vene võrku kasutada. Teisalt reserveerime nüüd osa Eesti-Läti ülekandevõimsusest reservide vahetamise tarvis. Nii saame elektrisüsteemi juhtimiseks vajalikke reserve jagada lõunanaabritega, mis annab märgatavat kokkuhoidu.

Vajadus ühenduste järele pole midagi unikaalset. Vajadus täiendavate ühendusvõimsuste järele on kuumaks teemaks kogu Euroopas ning hiljuti avalikustatud Euroopa elektrisüsteemihaldurite ühenduse ENTSO-E poolt koostatud Euroopa kümne aasta arengukava TYNDP 2024 kinnitab seda. Ülekandesüsteemi vajaduste identifitseerimise osas on märgitud, et 2040 aasta perspektiivis iga planeeritud ülekandevõimsuse suurendamisse investeeritud euro vähendab süsteemi kulusid vähemalt 2 EUR võrra. Aruandes on indikeeritud ka 2030 ja 2040 aastate vaates prioriteetsed riikidevahelised ühendused, kus investeeringud on vajalikud ja toovad kõige enam kasu, nende hulgas on märgitud ka Eesti-Läti ning Eesti-Soome ühendused, kus süsteemi ülekande suurendamise vajadus on hinnatud vahemikku 500-1000 MW täiendavat ühendusvõimsust lisaks olemasolevale.

Nii kavandatav EstLink3 kui Eesti-Läti neljanda ühenduse on Euroopa Komisjon arvanud ühishuviprojektide nimekirja, mis on eelduseks Euroopa Liidu rahalise toetuse saamiseks projektidele. 

Ilmekat näidet ühenduste kasust ei tule kaugelt otsida. Eesti-Soome ühendus EstLink 2 on parajasti avarii tõttu tööst väljas ning kuigi Soomes ning Põhjamaades laiemalt on hind kohati üpris madal, ei jõua odavam elekter piisavas mahus Balti riikidesse ja Põhjamaade odava hinna mõju meie hinna langetamisel jääb piiratuks. 

Sugugi ei saa välistada seda, et tulevikus hakkame senisest tihedamini nägema olukorda, kus meieni jõuab lõuna pool toodetud odavam taastuvenergia. Juba praegu on selgelt näha, et päikese ja tuulerohketel päevadel toob Balti riikides toodetud taastuvenergia elektri turuhinda siin märgatavalt allapoole.

Viimasel ajal kuuleme avalikus arutelus tihti küsimust, miks uus Läti ühendus on kavas rajada just Saaremaa kaudu. Ühelt poolt annab Saaremaalt Kuramaale rajatav ühendus iga investeeritava euro kohta kõige enam ühendusvõimsust. Kui neljas ühendus ehitada mandrile, näiteks 2020. aastal tööd alustanud kolmanda ühenduse kõrvale või lähedusse, oleks lisanduv ülekandevõimsus Saaremaa lahendusega võrreldes selgelt väiksem.

Kuigi Eleringi esmane eesmärk uue ühenduse rajamisel on just Eesti ja Läti ülekandevõrkude tugevam ühendamine, siis Saaremaa variandil on ühiskonna vaates veel mitu positiivset aspekti. Kui Saaremaale jõuab võimas 330 kV elektrivõrk, tähendab see saarlaste jaoks suuremat varustuskindlust ehk kui Eleringi hallatava 110 kV võrguga saartel peaks midagi juhtuma, on saarlastele tagatud ühendus tugeva ülekandevõrguga. See annab kindlust nii suurte tarbijate lisandumiseks saartele kui võimaluse kohapeal toodetud elektri suunamiseks mandrile. Kui Saaremaal või selle ümbrusse peaks tulevikus rajatama üks või mitu suurem elektrienergia tarbija või tootja, siis ka need vajavad ühendust tugeva 330 kV võrguga.  

Praeguse seisuga pole Elering samas lõplikku investeerimisotsust langetanud ei Eesti-Läti ega ka Eesti Soome ühenduse kohta. Kuna taolise mastaabiga projektide realiseerimine võtab aega vähemalt kümnendi, siis on mõistlik eeltöö, sealhulgas planeeringud ja mõjude hindamine eelnevalt ära teha. Nii saame projektidega kiiremini edasi minna, kui planeeringud valmis ja uued tulu-kulu arvutused näitavad projektide tasuvust. Uute ühenduste investeerimisotsuse teeme eeltatavalt ära aastatel 2027-2028 ning ühendused võiksid valmida järgmise kümnendi keskpaigaks.