Liigu edasi põhisisu juurde

Euroopa Komisjon allkirjastas täna koos Eesti elektrisüsteemihalduri Eleringi, Poola ja teiste Balti  elektrisüsteemihalduritega toetuslepingu Balti riikide elektrisüsteemide Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise projekti teise etapi rahastamiseks Euroopa Liidu eelarvest.

Toetuslepingu allkirjastamisega said  Balti ja Poola põhivõrguettevõtjad sünkroniseerimise teise etapi töödeks suurema osa Euroopa ühendamise rahastu tänavusest energiaprojektide kogueelarvest, mille maht on 979,6 miljonit eurot. Euroopa Komisjon otsustas planeeritud sünkroniseerimise investeeringuid toetada kõrgeima võimaliku määraga ehk 75 protsendi ulatuses, mis tähendab kokku 719,7 miljonit eurot.

Eleringi osa selle vooru toetusest on ligi 56 miljonit eurot, millega rahastatakse eelkõige sünkroonkompensaatorite ehitust. Suurima toetuse, 493 miljonit eurot, saavad Leedu ja Poola uue elektriühenduse Harmony Link rajamiseks Läänemerre, täiendavad 166,5 miljonit eurot eraldatakse sünkroonkompensaatorite rajamiseks Eestis, Lätis ja Leedus. Ülejäänud osa kasutatakse Poolas Harmony Linkiga ühendamiseks vajalikele võrgu arendamistöödele.

Koos sünkroniseerimise projekti esimese etapi toetusega 323 miljoni euro ulatuses, mille Euroopa Liit otsustas möödunud aastal, on Euroopa Liit projekti toetanud nüüdseks üle miljardi euroga. Alates EstLink2 elektriühenduse rajamisest on Elering edukate taotlusvoorude toel Eesti energiataristu projektidesse kaasanud üle 414 miljoni euro Euroopa Liidu vahendeid.

Plaani kohaselt peavad Balti riikide Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga liitumise ettevalmistused olema lõppenud 2025. aasta lõpuks. Hetkel on Balti riikide elektrisüsteemid osa Venemaa ühendatud elektrisüsteemist, kus sagedust juhib Venemaa ülekandevõrk. Üleminek Mandri-Euroopa sagedusalasse annab Balti riikidele täieliku kontrolli oma elektrisüsteemi üle. Samuti paranevad võimalused elektrikaubanduseks Balti riikide ning teiste Mandri-Euroopa sagedusalasse kuuluvate riikide vahel.

 

Seotud teemad