Liigu edasi põhisisu juurde

Süsteemihalduri bilansihaldusprotsess koosneb kolmest etapist:

  • Bilansi planeerimisest
  • Bilansi juhtimisest
  • Bilansi selgitamisest

Elektrisüsteemi bilansi planeerimise eesmärk on tagada see, et igal ajahetkel oleks elektrienergia tootmine ja tarbimine omavahel tasakaalus.

Bilansihaldurid peavad vastavalt bilansilepingu tüüptingimustes toodud ajakavale esitama oma bilansipiirkonna kohta tootmisplaanid, prognoositud tarbimise ja planeeritud kauplemise teiste turuosalistega.

Elering kui süsteemihaldur kontrollib kõikide bilansiplaanide puhul, kas:

  • planeeritud talitlus on elektrisüsteemi töökindluse seisukohast lubatav;
  • bilansihaldurite esitatud plaanid on tasakaalus;
  • esitatud määratud tarned (kauplemise andmed) klapivad vastaspoole esitatud andmetega sama tarne kohta;
  • süsteemi töövõime tagamiseks erakorralises olukorras on olemas vajalikud võimsusreservid.

Kui kõik andmed sobivad, kinnitab süsteemihaldur bilansihaldurite plaanid. Kinnitatud süsteemiplaan läheb elektrisüsteemi juhtimiskeskuse vahetuse ülemale ning on aluseks Eesti elektrisüsteemi bilansi reaalajas juhtimisele.

Bilansiplaneerimise reeglid ja tähtajad, esitatavate andmete nimekiri ning muu bilansiplaneerijale vajalik info on kirjas bilansilepingu tüüptingimustes.

Bilansi juhtimise eesmärk on tagada reaalajas Eesti elektrisüsteemi bilanss reguleerimisvõimsustega.

Turuosalise bilansi korrigeerimine päevasiseselt võib toimuda kas kauplemisega päevasisesel elektribörsil või kauplemisega turuosaliste vahel. Päevasisesel elektribörsil saab kauplemist järgmise päeva kauplemisperioodide kohta alustada pärast järgmise päeva bilansiplaani kinnitamist süsteemihalduri poolt. Juhul kui bilansihaldur on kaubelnud päevasisesel elektribörsil, esitab ta vastava bilansiplaani muudatuse süsteemihaldurile hiljemalt 10 minutit peale päevasisese elektribörsi kauplemise sulgemise aega.

Päevasisese bilansi korrigeerimise reeglid on toodud bilansilepingu tüüptingimuste punktis 7.

Tunnisiseselt tagab elektrisüsteemi kui terviku planeeritud bilansi süsteemihaldur.

Genereerimisest, võrguhäiretest ja tarbimise muutumisest põhjustatud bilansi tunnisiseste kõrvalekallete kompenseerimiseks kasutab süsteemihaldur võimsuse reserve. Selleks sõlmib ta avariireservi- ja reguleerimislepingud vastavat teenust pakkuvate elektrijaamade ja naabersüsteemide süsteemihalduritega. Süsteemihalduri dispetšer korraldab vahelduvvoolu saldo lubatud piiridesse viimise kas reguleerimistarnete või avariireservide kasutamisega.

Juhul kui päeva sees toimuvad muutused riikidevahelistes läbilaskevõimetes (näiteks mingi võrguhäire tagajärjel) on süsteemihalduril kohustus teavitada sellest turuosalisi tunni aja jooksul alates vastava info saamisest. Turuosaliste teavitamine toimub vastavalt elektribörsi korraldaja poolt kehtestatud reeglitele Kiirete Turu Teadete ehk UMM-idega (Urgent Market Message).

Bilansi selgitamise eesmärk on teha kindlaks Eesti elektrisüsteemis ja bilansihaldurite bilansipiirkondades kauplemisperioodi avatud tarne suurus ja maksumus.

Bilansi selgitamise vastutust kannab avatud tarne ahelas hierarhiliselt kõrgemal olev avatud tarnija: süsteemihaldur selgitab bilansihaldurite bilansid, bilansihaldurid selgitavad oma piirkonna turuosaliste bilansid. Bilansi selgituseks vajalike andmete voog on aga üksikult üldisele tasemele. See tähendab järgmist: avatud tarne ehk ebabilanss selgub, kui pärast kauplemisperioodi on teada iga turuosalise mõõtepunktides mõõdetud tarned.

Süsteemihaldur arvutab bilansienergia koguse igaks kauplemisperioodiks summana:

  • selle kauplemisperioodi bilansihalduri bilansipiirkonna mõõtmispunktide summaarsetest mõõdetud tarnetest;
  • summaarsetest määratud tarnetest;
  • ning süsteemihalduri ja bilansihalduri bilansipiirkonnas olevate turuosaliste vahel süsteemi elektribilansi juhtimiseks teostatud summaarsetest tarnetest.

Süsteemihaldur esitab bilansihaldurile iga kauplemisperioodi kohta bilansiaruande, mis sisaldab järgmisi andmeid:

  • bilansihalduri summaarsed mõõdetud tarned bilansihalduri bilansipiirkonnas;
  • bilansihalduri summaarsed määratud tarned;
  • tehingud süsteemihalduri ja bilansihalduri bilansipiirkonnas olevate turuosaliste vahel, mis olid seotud riikliku elektribilansi juhtimisega;
  • bilansihalduri bilansienergia kogus;
  • bilansienergia ostu- ning müügihinnad ja ostetud või müüdud bilansienergia kogumaksumus, mis saadakse bilansienergia koguse ja selle hinna korrutamise teel;
  • eelmistel perioodidel müüdud ning ostetud bilansienergia koguste ja/või hindade parandused.

Süsteemis kauplemisperioodil ostetud bilansienergia müüakse süsteemi avatud tarnijale. Süsteemis kauplemisperioodil müüdud bilansienergia ostetakse samal kauplemisperioodil süsteemi avatud tarnijalt.

Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilansienergia kogus mistahes kauplemisperioodil mistahes põhjusel negatiivne, siis loetakse, et süsteemihaldur on sellel kauplemisperioodil müünud bilansihaldurile bilansienergiat koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks sellel kauplemisperioodil.

Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilansienergia kogus mistahes kauplemisperioodil mistahes põhjusel positiivne, siis loetakse, et bilansihaldur on sellel kauplemisperioodil müünud süsteemihaldurile bilansienergiat koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks sellel kauplemisperioodil.

Bilansienergia hinnad

Süsteemihaldur arvutab bilansienergia ostu- ning müügihinnad Konkurentsiameti poolt kinnitatud bilansienergia hinna arvutamise ühtse metoodika alusel. Bilansienergia ostu- ja müügihinnad leiate Balti reguleerimisturu andmete avalikustamise platvormilt, mis asub siin: Imbalance prices - BTD (transparency-dashboard.eu). Alates 01.01.2022 rakendatava bilansienergia hinna metoodika on leitav allpool asuvast manusest.

Elektrisüsteemi bilansi planeerimise eesmärk on tagada see, et igal ajahetkel oleks elektrienergia tootmine ja tarbimine omavahel tasakaalus.

Bilansihaldurid peavad vastavalt bilansilepingu tüüptingimustes toodud ajakavale esitama oma bilansipiirkonna kohta tootmisplaanid, prognoositud tarbimise ja planeeritud kauplemise teiste turuosalistega.

Elering kui süsteemihaldur kontrollib kõikide bilansiplaanide puhul, kas:

  • planeeritud talitlus on elektrisüsteemi töökindluse seisukohast lubatav;
  • bilansihaldurite esitatud plaanid on tasakaalus;
  • esitatud määratud tarned (kauplemise andmed) klapivad vastaspoole esitatud andmetega sama tarne kohta;
  • süsteemi töövõime tagamiseks erakorralises olukorras on olemas vajalikud võimsusreservid.

Kui kõik andmed sobivad, kinnitab süsteemihaldur bilansihaldurite plaanid. Kinnitatud süsteemiplaan läheb elektrisüsteemi juhtimiskeskuse vahetuse ülemale ning on aluseks Eesti elektrisüsteemi bilansi reaalajas juhtimisele.

Bilansiplaneerimise reeglid ja tähtajad, esitatavate andmete nimekiri ning muu bilansiplaneerijale vajalik info on kirjas bilansilepingu tüüptingimustes.

Bilansi juhtimise eesmärk on tagada reaalajas Eesti elektrisüsteemi bilanss reguleerimisvõimsustega.

Turuosalise bilansi korrigeerimine päevasiseselt võib toimuda kas kauplemisega päevasisesel elektribörsil või kauplemisega turuosaliste vahel. Päevasisesel elektribörsil saab kauplemist järgmise päeva kauplemisperioodide kohta alustada pärast järgmise päeva bilansiplaani kinnitamist süsteemihalduri poolt. Juhul kui bilansihaldur on kaubelnud päevasisesel elektribörsil, esitab ta vastava bilansiplaani muudatuse süsteemihaldurile hiljemalt 10 minutit peale päevasisese elektribörsi kauplemise sulgemise aega.

Päevasisese bilansi korrigeerimise reeglid on toodud bilansilepingu tüüptingimuste punktis 7.

Tunnisiseselt tagab elektrisüsteemi kui terviku planeeritud bilansi süsteemihaldur.

Genereerimisest, võrguhäiretest ja tarbimise muutumisest põhjustatud bilansi tunnisiseste kõrvalekallete kompenseerimiseks kasutab süsteemihaldur võimsuse reserve. Selleks sõlmib ta avariireservi- ja reguleerimislepingud vastavat teenust pakkuvate elektrijaamade ja naabersüsteemide süsteemihalduritega. Süsteemihalduri dispetšer korraldab vahelduvvoolu saldo lubatud piiridesse viimise kas reguleerimistarnete või avariireservide kasutamisega.

Juhul kui päeva sees toimuvad muutused riikidevahelistes läbilaskevõimetes (näiteks mingi võrguhäire tagajärjel) on süsteemihalduril kohustus teavitada sellest turuosalisi tunni aja jooksul alates vastava info saamisest. Turuosaliste teavitamine toimub vastavalt elektribörsi korraldaja poolt kehtestatud reeglitele Kiirete Turu Teadete ehk UMM-idega (Urgent Market Message).

Bilansi selgitamise eesmärk on teha kindlaks Eesti elektrisüsteemis ja bilansihaldurite bilansipiirkondades kauplemisperioodi avatud tarne suurus ja maksumus.

Bilansi selgitamise vastutust kannab avatud tarne ahelas hierarhiliselt kõrgemal olev avatud tarnija: süsteemihaldur selgitab bilansihaldurite bilansid, bilansihaldurid selgitavad oma piirkonna turuosaliste bilansid. Bilansi selgituseks vajalike andmete voog on aga üksikult üldisele tasemele. See tähendab järgmist: avatud tarne ehk ebabilanss selgub, kui pärast kauplemisperioodi on teada iga turuosalise mõõtepunktides mõõdetud tarned.

Süsteemihaldur arvutab bilansienergia koguse igaks kauplemisperioodiks summana:

  • selle kauplemisperioodi bilansihalduri bilansipiirkonna mõõtmispunktide summaarsetest mõõdetud tarnetest;
  • summaarsetest määratud tarnetest;
  • ning süsteemihalduri ja bilansihalduri bilansipiirkonnas olevate turuosaliste vahel süsteemi elektribilansi juhtimiseks teostatud summaarsetest tarnetest.

Süsteemihaldur esitab bilansihaldurile iga kauplemisperioodi kohta bilansiaruande, mis sisaldab järgmisi andmeid:

  • bilansihalduri summaarsed mõõdetud tarned bilansihalduri bilansipiirkonnas;
  • bilansihalduri summaarsed määratud tarned;
  • tehingud süsteemihalduri ja bilansihalduri bilansipiirkonnas olevate turuosaliste vahel, mis olid seotud riikliku elektribilansi juhtimisega;
  • bilansihalduri bilansienergia kogus;
  • bilansienergia ostu- ning müügihinnad ja ostetud või müüdud bilansienergia kogumaksumus, mis saadakse bilansienergia koguse ja selle hinna korrutamise teel;
  • eelmistel perioodidel müüdud ning ostetud bilansienergia koguste ja/või hindade parandused.

Süsteemis kauplemisperioodil ostetud bilansienergia müüakse süsteemi avatud tarnijale. Süsteemis kauplemisperioodil müüdud bilansienergia ostetakse samal kauplemisperioodil süsteemi avatud tarnijalt.

Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilansienergia kogus mistahes kauplemisperioodil mistahes põhjusel negatiivne, siis loetakse, et süsteemihaldur on sellel kauplemisperioodil müünud bilansihaldurile bilansienergiat koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks sellel kauplemisperioodil.

Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilansienergia kogus mistahes kauplemisperioodil mistahes põhjusel positiivne, siis loetakse, et bilansihaldur on sellel kauplemisperioodil müünud süsteemihaldurile bilansienergiat koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks sellel kauplemisperioodil.

Bilansienergia hinnad

Süsteemihaldur arvutab bilansienergia ostu- ning müügihinnad Konkurentsiameti poolt kinnitatud bilansienergia hinna arvutamise ühtse metoodika alusel. Bilansienergia ostu- ja müügihinnad leiate Balti reguleerimisturu andmete avalikustamise platvormilt, mis asub siin: Imbalance prices - BTD (transparency-dashboard.eu). Alates 01.01.2022 rakendatava bilansienergia hinna metoodika on leitav allpool asuvast manusest.