Liigu edasi põhisisu juurde

Eesti elektritarbimine on tõusutrendis, võrreldes 2009. aastaga on kogutarbimine kasvanud 4% võrra, jäädes 8,01 TWh tasemele. Baltikumis tervikuna on kasv 7%.

Elektritarbimine on pärast majanduslangust taastunud kiiresti. Kui 2010. aasta esimesel poolel suurtarbijate elektritarbimine vähenes, siis alates maikuust toimus kasv nii suurtarbijate kui väiketarbijate osas. Detsembris mõjutasid tarbimist ka rekordiliselt madalad temperatuurid, mil kogutarbimine oli läbi aastate  kõrgeimal tasemel (855 GWh).   2010. aasta olulisim märksõna energeetikas on eksport. Kui 2009. aastal oli Eestis toodetud elektri osakaal ligilähedane tarbimisega, siis 2010. aastal toodeti meie siseriiklikust tarbimisest oluliselt rohkem (11,3 TWh). Võrreldes aastataguse ajaga kasvasid Eesti toodetud elektrikogused 47%.   Kõige enam, 43% müüdi elektrit Soome, Lätti eksporditi 32% ja Leetu 25% ulatuses.   Baltikumis tervikuna on seoses Ignalina tuumaelektrijaama sulgemisega jätkuvalt vajadus elektrienergiat sisse osta. Kolmandatest riikidest tulev elekter moodustas 2010. aastal Baltikumi kogutarbimisest 14%. Sellest valdav osa on Leetu imporditud elekter, kus 6 TWh puudujäägi katmiseks osteti ligi 80% ulatuses elekter Venemaalt ja Valgevenest. Kokku moodustas kolmandatest riikidest ostetud elekter Leedu tarbimisest 51%.   Läti jäi aasta kokkuvõttes väiksesse defitsiiti, puuduolev elekter osteti 78% ulatuses läbi  Eesti – nii kahepoolsete lepingutega kui ka läbi NPS elektribörsi Eesti hinnapiirkonna. Ülejäänud osa puudujäägist importis Läti Leedust.   Eesti ja Läti kolmandatest riikidest elektrit sisse ei ostnud, seda võimaldasid eelkõige suurenenud tootmine ning elektriturg.