Liigu edasi põhisisu juurde

Eesti, Läti, Soome ja Leedu gaasi süsteemihaldurid töötavad ühiselt välja lahendust, mis võimaldaks Leedul liituda 2020. aasta algusest käivitunud Eesti-Soome-Läti ühise gaasituruga. 

Leedu liitumine ühise gaasituruga on oluline geopoliitiline samm, kuna sellega väheneb veelgi piirkonna sõltuvus Vene gaasist. Eesti tarbijad saavad muudatusega lihtsama ligipääsu alternatiivsetele tarnekanalitele, näiteks Leedus paiknevale LNG terminalile.

 Võttes arvesse praeguse plaani järgi 2022. aastal valmivat Poola-Leedu gaasiühendust GIPL ja Poola sidet Kesk-Euroopaga gaasisüsteemiga, tähendab see Eestile suuremaid võimalusi importida gaasi ka Poolast ja mujalt Euroopast.

 „Turuosalised on Leedu liitumist pikalt oodanud, sest veel ühe riigi liitumine ühise tariifitsooniga suurendab regionaalse turu mahtu, muudab selle gaasitarnijatele atraktiivsemaks ning suurendab seeläbi konkurentsi,“ kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Turuosalistele suureneb Leedu liitumisega piirkond, kus nad saavad senisest lihtsamalt ja ilma täiendavate ülekandetasudeta tegutseda. Kui praegu impordivad gaasitarnijad Leedust gaasi Soome-Eesti-Läti ühisele turule, tuleb neil maksta sisendtariifi. Leedu liitumisel selline tariif kaob. Eesti gaasitarbijatelt kogutavat gaasi ülekandetasu Leedu liitumine ühise turuga ei mõjuta.

Eleringi hinnangul võiks laiendatud gaasiturg tööle hakata 1. jaanuarist 2023.

Soome-Eesti-Läti ühine gaasiturg loodi 2020. aasta 1. jaanuaril ehk samal ajal Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnector käivitumisega. Tegemist oli esimese kolme riiki hõlmava ühise turuga Euroopas.

Seotud teemad

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Lihtlehekülg Uudis Failid Kontaktid Teadaanne Book page Konsultatsioon Hooldustööd