Liigu edasi põhisisu juurde

Elering viis läbi uuringu Hiiumaa elektrivarustuskindluse tõstmise alternatiivsete lahenduste sotsiaalmajanduslike ja keskkonnamõjude hindamiseks ning tehniliste lahenduste väljaselgitamiseks. Uuring viidi läbi Eleringi saarte elektri varustuskindluse tõstmise programmi osana ning selle teostajaks oli Civitta Eesti AS.

Aasta 2030 perspektiivis on olenevalt koormuste kasvust Hiiumaa elektrivõrgu arenguks põhimõtteliselt võimalikud kolm varianti: Hiiumaa olemasoleva keskpingevõrgu tugevdamine jaotusvõrgu poolt, Saaremaa ja Hiiumaa vahelise 110 kilovoldi (kV) elektriülekandeliini ehitamine Leisist Põhjata (Käina) kaudu Kärdlani ning mandri ja Hiiumaa vahelise 110 kV merekaabli ehitamine algusega Aulepa või Haapsalu alajaamast.

Uuringu käigus koostati kõigile kolmele variandile täpsustatud alamvariandid. Sotsiaalmajanduslikult eelistatuimaks osutus 110 kV pinge toomine Saaremaalt Kärdlani. Selleks vajalikud tööd hõlmavad Leisi alajaama uuendamist Saaremaal, uue merekaabli paigaldamist Saaremaa ja Hiiumaa vahele, Kärdla alajaama viimist 110 kV pingele ning 110 kV õhuliini ehitamist Kärdlani, aga ka Hiiumaa keskpingealajaamade ja 35 kV elektrivõrgu rekonstrueerimist.

Eelpool kirjeldatud investeeringu maksumuseks kujuneb esialgsel hinnangul 23 miljonit eurot. Tööd teostatakse perioodil 2015-2025. Ligikaudu poole maksumusest moodustavad olemasoleva keskpingevõrgu tugevdustööd. Investeeringute mõju elektri lõpptarbija võrgutariifile oleks alla ühe protsendi. Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on Elering osana laiemast saarte varustuskindluse tõstmise programmist valmis põhivõrku puudutavad investeeringud tegema, kui nendele on omapoolse heakskiidu andnud ka regulaator.

Investeeringust tulenevad ühiskondlikud kasud oleksid uuringu järgi investeeringutest aga märksa suuremad. Alternatiivsete investeeringuvariantide sotsiaalmajanduslikku tasuvust hinnati läbi sotsiaalmajandusliku nüüdisväärtuse (tulenevalt juurdeloodavatest ettevõtetest ja töökohtadest), elektrikatkestuste kahjude vähenemise ja eeldatavate keskkonnamõjude.

Tehnilise eeluuringu koostamise käigus hinnati kõikide alternatiivide tehnilisi parameetreid, kirjeldati trassikoridorid ja kasutatavad tehnoloogiad, toodi välja kasutatavad ülekande- ja jaotusvõimsused ning leiti alternatiivide hinnangulised maksumused ja võimalikud teostamise ajad.

Kõrgepingeühenduse ehitamisega Saaremaalt Kärdlani saavutatakse põhivõrgu rajamine Hiiumaa kõige tihedamalt asustatud ning kiiremini kasvava tarbimiskoormusega piirkonda, oluliselt paraneb piirkonnas pingekvaliteet ja vähenevad võrgukaod.

Kui piirduda esimese alternatiivi ehk üksnes Hiiumaal keskpingevõrgu tugevdamisega, ei oleks tagatud häireteta elektrivarustus niinimetatud n-1 olukorras. See tähendab, et tipukoormuse ajal ei oleks kõikidele tarbijate elektrivarustus tagatud, kui samal ajal peaks mõni oluline liin või alajaam tööst välja langema.

Kõrgepingeliini ehitamine Hiiumaalt otse mandrile eeldaks elektrivõrgu tugevdusi Lääne-Eestis, mistõttu selle variandi realiseerimisega saaks alustada alles pärast 2025. aastat. Ka kujuneks selle lahenduse investeeringute maht ja mõju võrgutariifile umbes viis korda suuremaks võrreldes eelistatuima variandiga. Samuti tooks see kaasa kõige rohkem negatiivseid mõjusid keskkonnale.