Elektritarbimine kasvas eelmisel kuul aastases arvestuses neli protsenti

Tarbimise kasvu põhjuseks võib pidada peamiselt madalamat õhutemperatuuri – Riigi Ilmateenistuse andmetel oli tänavu novembris keskmine õhutemperatuur 2,3 kraadi, aasta tagasi samal ajal aga 4,8 kraadi.

Elektritootmine vähenes samas võrdluses kolm protsenti ja moodustas kokku 950 gigavatt-tundi. Elektritoodang vähenes ekspordi kahanemise tõttu. Novembrikuu kokkuvõttes kujunes Eesti netoekspordiks 222 gigavatt-tundi, mida on viiendiku võrra vähem kui möödunud aasta samal ajal. Samuti vähenesid ka Eesti elektrisüsteemi läbivad transiitvood.

Elektritootmine taastuvatest allikatest kukkus möödunud aasta novembriga võrreldes 14 protsenti 109 gigavatt-tunnini. Enam kui poole võrra langes tootmine hüdroelektrijaamades ning ligi kolmandiku ulatuses tuuleelektrijaamades. Biomassist, biogaasist, jäätmetest toodetud taastuvenergia kogus kerkis samas seitse protsenti.

Tuuleelektrijaamade toodangu languse põhjuseks olid eelmise aastaga võrreldes kehvemad tuuleolud. Näiteks oli Riigi Ilmateenistuse andmetel Pakri ja Virtsu mõõtepunktides ööpäeva keskmine tuulekiirus üheksa protsenti madalam kui aasta tagasi samal ajal. Taastuvenergia kattis eelmisel kuul 13,3 protsenti Eesti koguelektritarbimisest.

Lätis langes elektritoodang kuu kokkuvõttes mullusega võrreldes üheksa protsendi võrra 431 gigavatt-tunnini. Elektritarbimine kerkis samas ühe protsendi võrra ning elektribilansi puudujääk kasvas kolmandiku võrra 198 gigavatt-tunnini. Läti tootjad katsid 68 protsenti riigi tarbimisest, ülejäänud 32 protsenti vajaminevast elektrist imporditi Eesti elektrisüsteemi kaudu.

Leedus vähenes elektritootmine möödunud aasta novembriga võrreldes ühe protsendi võrra, moodustades kokku 218 gigavatt-tundi. Leedu elektritarbimine kasvas kuus protsenti ning elektribilansi puudujääk kerkis kaheksa protsenti 736 gigavatt-tunnini. Leedus toodetud elektri osakaal sisemaise tarbimise katmisel oli 23 protsenti. Elektribilansi defitsiit kaeti elektribörsi tarnete alusel 40 protsendi ulatuses impordiga Läti kaudu ja ülejäänud 60 protsenti imporditi kolmandatest riikidest.

Baltikumi elektribilansi puudujääk kasvas tänavu novembris 712 gigavatt-tunnini ning summaarne defitsiit moodustas kolme riigi elektri kogutarbimisest 31 protsenti. Aasta tagasi samal ajal olid need arvud vastavalt 556 gigavatt-tundi ja 24 protsenti.

Põhjamaad tootsid selle aasta novembris kolm protsenti rohkem elektrienergiat kui mullu samal ajal. Norras oli toodang seitse ning Rootsis ja Soomes kolm protsenti suurem kui aasta tagasi. Kasvu toetas hüdroressursi hea kättesaadavus. Tarbimine kujunes Põhjamaades eelmisel kuul protsendi võrra madalamaks võrreldes aastatagusega. Põhjamaad eksportisid novembris elektrit 1,1 teravatt-tundi.

Elektrisüsteemi novembrikuu täispika kokkuvõttega on võimalik tutvuda siin.