LNG kasutuselevõtt võimaldab asendada väikekatlamajades põlevkiviõli maagaasiga

Eesti põlevkiviõli tootjate teadete kohaselt alustavad nad mõne aasta pärast põlevkiviõli ümbertöötlemist mootorikütusteks. Põlevkiviõlist toodetakse Eestis soojust ligikaudu 600 gigavatt-tundi aastas, mis moodustab kuus protsenti kogu toodetud soojusest. Põlevkiviõlil töötavaid katlaid on ligi 540. Enam leiab põlevkiviõli kasutamist Ida-Virumaal, Harjumaal ja Viljandimaal.

Uurimistöö läbi viinud Tallinna Tehnikaülikooli professor Andres Siirde sõnul on LNG vaatamata mõningatele vajalikele investeeringutele LNG hoiustamisse ja taasgaasistamise seadmetesse tulevikus igati konkurentsivõimeline väikekatlamajade kütus. LNG kasutamiseks vajalikud kapitalikulud on sarnases suurusjärgus nagu tavalise maagaasi või vedelkütuse kasutamisel. Soojuse tootmishinna olulisemaks komponendiks jääb siiski ka LNG puhul kütuse enda hind.

LNG on kütusena konkurentsivõimeline eelkõige vedelkütust kasutavate katlamajades baaskoormuse katmiseks, aga ka teatud juhtudel tipukoormuste katmiseks biokütusel töötavate katelde kõrval. Lõplikke standardseid lahendusi LNG kasutamiseks väikekatlamajades loodud ei ole, ent turul pakutavad moodullahendused on võimalik sobitada konkreetsele asukohale. LNG tarnitakse katlamajadesse LNG terminalist spetsiaalsete tsisternautodega, hoiustatakse katlamaja juures spetsiaalsetes mahutites ning tarbimise tekkimisel gaasistatakse maagaasiks.

Uuringu kohaselt ei nõua katelde üleviimine vedelkütuselt maagaasile kuigi suuri ümberseadistusi. Gaasikatlad on hästi automatiseeritavad ja võrreldes õlikateldega kõrgema kasuteguriga. Lisaks tekitab maagaasi põletamisel põlevkiviõlist märksa vähem heitmeid ning ka katelde hooldusvälp on pikem.

Üks uuringu tellijatest, AS Eesti AGA, on juhtiv tööstuslike ning meditsiiniliste gaaside tootja ja müüja Eestis. Maailma juhtiva gaasi- ja tehnoloogiakontserni Linde Group ettevõttena omab AGA kogemust LNG tootmises, transpordis, hoiustamises ja turustamises nii Skandinaavias kui üle maailma. AGA on ka seni ainukese Läänemere ääres asuva veeldatud maagaasi terminali rajaja ja omanik Nynäshamnis, Rootsis.

Teine uuringu tellija, Elering AS, kavandab koos Vopak LNG ja Tallinna Sadamaga LNG terminali rajamist Muuga sadamasse. Lisaks LNG tavapärasele taasgaasistamisele ning maagaasivõrgu kaudu edasi transportimisele on ka mitmeid muid kasutusalasid, mis võiks Eesti energeetikas luua uusi võimalusi. 

Eesti AGA, Elering ning uuringu koostanud Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika Instituut kavandavad uurimistöö tulemuste lähemat tutvustamist energiaettevõtete spetsialistidele käesoleva sügise jooksul toimuvatel seminaridel. Uurimistöö on kättesaadav siit.