Jaanuaris müüdi Eesti hinnapiirkonnas suurim kogus elektrienergiat

Müüdud koguste suurenemise tingis meie hinnapiirkonna jätkuvalt oluliselt, ligi 60% võrra  (26,47 EUR/MWh) madalam keskmine hind võrreldes Soome hinnapiirkonnaga. Kogu NPS Eesti hinnapiirkonnas müüdud elektrienergiast eksporditi Lätti 24,1 GWh ning Leetu 4,7 GWh. Võrreldes eelmise kuuga vähenes üle poole eksport Lätti, samal ajal kui Leetu müüdud elektrienergia kogused suurenesid üle viie korra (4,7 GWh). Suurema ekspordi tingis Leedu elektribörsi Baltpool hind, mis oli Eesti hinnapiirkonnast jaanuaris keskmiselt 1,37 EUR/MWh kallim. Soome eksporditi 261,8 GWh, mis on veidi (3%) väiksem, kui detsembris. Seda Estlink kaabli väljalülitumise tõttu 6. - 8. jaanuaril, mil päev-ette turult ostetud koguste eksport ei olnud võimalik. Kuna NPS Soome hinnapiirkonna hind on märkimisväärselt kõrgem Eesti hinnapiirkonna hinnast, siis on võimsusvoog 100% ajast suunaga Eestist Soome ning kogu Estlink võimsus kasutusel maksimaalsel tasemel. NPS Eesti hinnapiirkonnast osteti jaanuaris kokku 256,6 GWh, millest Eesti sisemaise tarbimise katteks osteti 27,2%.  NPS Eesti hinnapiirkonnas ostetud kogus suurenes detsembriga võrreldes 7,6%. Oluliselt vähenes Lätist ja Leedust ostetud energia (vastavalt 5 ja 3, 5 korda), seda Baltpooli kõrgema hinna tõttu, mis motiveeris Läti turuosalisi müüma sealsele elektribörsile. NPS Eesti hinnapiirkonna jaanuarikuu keskmine hind oli 43,15 (EUR/MWh), mis oli võrreldes detsembriga 18,2% väiksem. Hinna langust mõjutavateks teguriteks oli jaanuarikuu keskmise õhutemperatuuri  tõusmine -3,2 kraadini, mistõttu vähenes ka Eesti sisemaine tarbimine.Ka NPS Soome hinnapiirkonnas langes hind ligi 25% võrra, seda seoses tavapärasest veidi soojema ilma ning hüdroelektrijaamade toodangu suurenemisega. Soome kattis jaanuaris 93% ulatuses oma sisemaise tarbimise omatoodanguga. Hinnavahe kahe hinnapiirkonna vahel vähenes, jäädes siiski Soomes keskmiselt 26 EUR /MWh kallimaks.Leedu elektribörsi keskmiseks hinnaks kujunes jaanuaris 44,52 EUR/MWh, mis on 6,9% väiksem kui detsembris, kuid jäi NPS Eesti hinnapiirkonna keskmisest hinnast 1,37 EUR/MWh võrra kõrgemale tasemele. See näitab, et  Venemaalt imporditav elekter ei ole odavam ja pigem viitab Vene elektrihinna kallinemisele. Baltpooli hind püsis stabiilselt vahemikus 34,76 kuni 54,61 EUR/MWh. NPS Estonia hinnapiirkonnas toimus 2. jaanuaril  kella 7 – 22  hinna hüppeline tõus, mil neil tundidel oli hind keskmiselt  80,55 EUR/MWh tasemel. Hinna järsu muutuse põhjusteks NPS Eesti piirkonnas oli Eesti elektrijaamade tootmisvõimsuse langus ( tulenevalt leketest Balti ja Eesti elektrijaamade boilerites), mistõttu elektribörsil müüdud elektrienergia kogused vähenesid ja seetõttu ei olnud nendel tundidel maksimaalselt ära kasutud ka Eslink kaabli vaba võimusust. Lisaks Eesti suurenenud tarbimisele avaldas mõju ka Leedu vastavate tundide elektrisüsteemi negatiivse saldo süvenemine.Elspot piirkonna hüdroreservuaaride täituvus oli jaanuaris viimaste aastakümnete madalaimal tasemel, jäädes alla 40%. Madal hüdroreservuaaride täituvus on põhjustanud põhjamaades jätkuvalt kõrge elektrienergia hinna. Lisaks hüdroreservuaaride täituvusele on mõjutasid põhjamaade hinda ka probleemid Rootsi tuumajaamadega, mille planeerimatult välja lülitunud tootmisüksuste tõttu vähenes tootmisvõimsus kuni 1400 MW. Samuti toimusid lisaks avariilisele katkestusele alates jaanuari keskpaigast ka planeeritud tuumajaamade tootmisüksuste aastased hooldused.