Liigu edasi põhisisu juurde

Eesti elektrisüsteemihaldur Eleringi koostatud prognoosi kohaselt väheneb taastuvenergia tasu 12,64 sendilt kilovatt-tunni kohta järgmisel aastal 9,62 sendini. Võrreldes 2010. aasta täpsustatud prognoosiga taastuvallikatest ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud energia hulk järgmisel aastal küll suureneb, kuid tasu langus tuleneb peamiselt eelnevate perioodide ülelaekumisest.

Vastavalt Elektrituruseadusele on Eleringi kohustuseks koostada ja avaldada iga aasta 1. detsembriks hinnang järgmise kalendriaasta jooksul taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetusteks kuluva summa ning tarbijatele osutatavate võrguteenuste mahu kohta.Kokku prognoosib Elering 2011. aasta taastuvenergia ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergiaks 1138 GWh ning toetuseks maksta ligi 900 miljonit. Võrreldes 2010. aastaga on oodata toetust saava tuuleelektri mahu enam kui kahekordistumist.Samuti suureneb biomassist koostootmise režiimil toodetud energia hulk seoses Fortum Termest AS Pärnu Elektrijaama tööle rakendumisega. Samas väheneb seoses aasta keskel jõustunud Elektrituruseaduse muudatustega ligi kahekordselt Eesti Energia Narva Elektrijaamade AS poolt saadav toetuse maht. Käesoleva aasta täpsustatud prognoosi kohaselt makstakse tänavu taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi kokku ligi 700 miljoni krooni ulatuses. Väljamakseid on vähendanud aasta keskel kehtima hakanud Elektrituru seaduse muudatused, mis muutsid biomassist toodetud elektrienergia osas toetuse arvestamise korda. Lisaks tingisid väiksemad väljamaksed tuuleenergia toodangu oodatust madalam tase ning tuuleparkide tehniliste nõuete mittetäitmine eelnevalt prognoositud tempos. Varasematel aastatel enam kogutud summade ulatuses tehakse tasaarveldus ning seeläbi väheneb tarbijatele taastuvenergia tasu 2011. aastal. Eleringi hinnangul moodustab taastuvenergia osakaal 2010. aastal ligi 9,7% elektri lõpptarbimisest ja 2011. aastaks prognoosime taastuvenergia osakaalu kasvu 11,4%-ni. Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et Eesti liigub enam kui eesrindlikult elektrimajanduses taastuvelektri osakaalu suurendamisel vastavalt seatud üldisele eesmärgile suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia hulka 2020. aastaks 25%-ni lõpptarbimisest. „Selles valguses tundub taastuvenergia toetuste määra üle vaatamine põhjendatud ulatuses, mis oli 2007. aastal toetuste määra arvestamisel aluseks olnud reguleeritud elektrihinna ja tänase turuhinna vahe. See on õiglane nii tootjate kui tarbijate suhtes. Tarbijad ei pea maksma nii kõrget subsiidiumi kui kallist turuhinda“, lisas ta.   2011. aastaks on taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiale ette nähtud toetuse suuruseks 816,4 miljonit krooni, millest 35 % kulub tuulikute toetamiseks, 58,2 % biomassist toodetud elektrienergia toetamiseks ning 6,8 % hüdrost, prügist ja mustast leelisest toodetud elektrienergia toetusteks. Tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetuseks prognoosib ettevõte  83,1 miljonit krooni.   Järgmise aasta elektritarbimiseks prognoosib Elering 6 971 GWh, mis on võrreldes 2010. aastaga 2,5% enam.   Taastuvenergia tasu on taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil toodetud ning võrku antud elektrienergia toetuste lisakulu suurus vastavalt elektrituruseaduse paragrahvile 592. Taastuvenergia tasu maksjaks on kõik elektrienergia lõpptarbijad Eestis vastavalt nende tarbitud võrguteenuse mahule. Taastuvenergia tasule lisandub käibemaks.