Liigu edasi põhisisu juurde

Eesti elektrisüsteemihalduri Eleringi koostatud prognoosi kohaselt on järgmise aasta taastuvenergia tasu tarbijatele 0,97 eurosenti kWh kohta, mis võrreldes tänavuse aastaga on suurenenud tuulest ning biomassist toodetud elektrienergia koguste kasvu tõttu.

Kokku prognoosib Elering 2012. aasta taastuvenergiast ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektri mahuks 1455 GWh. See tähendab, et toetuseks tuleb maksta üle 74 miljoni euro. Eleringi koostatud prognoosi kohaselt on järgmise aasta taastuvenergia tasu 0,97 eurosenti kWh kohta, sel aastal on tasu 0,615 senti kWh kohta.

Taastuvenergiast toodetud elektrienergiale makstavast tasust 59% kulub biomassist, 35% tuulikute ning 6% hüdrost, prügist ja mustast leelisest toodetud elektrienergia toetusteks. Tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergiat toetatakse 5,2 miljoni euro ulatuses.

Tootjate esitatud andmete ning Eleringi analüüsi kohaselt kasvavad järgmisel aastal kõige enam, ligi 73% toetust saavad tuuleenergia kogused ning 15% biomassist toodetud kogused. Tõhusa koostootmise režiimis toodetud kogused suurenevad 7%.

Vastavalt Elektrituruseadusele on Eleringi kohustuseks koostada ja avaldada iga aasta 1. detsembriks järgmise aasta taastuvenergia tasu suurus. Tasu arvestamisel võetakse arvesse (tootjate poolt esitatud alusandmete alusel) järgmisel aastal taastuvatest energiaallikatest või tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia prognoositavaid koguseid ning nende toetusteks kuluvat summat, tarbimise prognoosi järgmiseks kalendriaastaks (arvutamise aluseks on eelneva 12 kuu netotarbimine) ning eelnenud 12 kuu jooksul üle- ja alalaekunud summasid.

2010. aastal moodustas taastuvenergiast toodetud elektri osakaal kogutarbimisest 9,7%, järgmiseks aastaks prognoositakse osakaalu suuruseks juba üle 14%. Sellega jõuab Eesti väga lähedale lõppeesmärgile suurendada 2020. aastaks taastuvallikatest toodetud elektri osakaalu elektritarbimisest 15-20 protsendini.

Taastuvenergia tasu kaudu rahastavad elektritarbijad taastuvelektri tootjatele makstavat toetust ning selle maksjaks on kõik elektrienergia lõpptarbijad Eestis vastavalt nende tarbitud võrguteenuse mahule.

Elering toimib makseagentuurina kogudes tarbijatelt taastuvenergia tasu ja makstes sellest elektritootjatele taastuvenergia toetust vastavalt seaduses sätestatud tingimustele ja toetuse määrale. Taastuvenergia tasule lisandub käibemaks.

Elering on Eesti elektrisüsteemihaldur, mille peamiseks ülesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne elektrivarustus. Varustuskindluse tagamiseks peab Elering üleval ja arendab siseriiklikku ülekandevõrku ja välisühendusi. Elering juhib reaalajas Eesti elektrisüsteemi, tagades ülekandevõrgu toimimise ning tasakaalu tootmise ja tarbimise vahel.