Eestis toodetud elektri kogus langes teises kvartalis üheksa protsenti

Teises kvartalis vähenes elektri tootmismaht Eestis eelmise aasta sama ajaga võrreldes üheksa protsenti 2305 GWh-ni. Põhja-Balti regioonis oli teises kvartalis rohkesti saadaval madalate muutuvkuludega tootmisvõimsust ja selle abil toodetud elekter jõudis Eesti tarbijateni maksimaalses ulatuses, mida Eesti ühendusvõimsused Põhjamaadega võimaldasid.

Samas kasvas elektri sisemaine tarbimine teises kvartalis aastataguse perioodiga võrreldes kaks protsenti ja moodustas kokku 1786 GWh. Elektritarbimise kasvu taga olid madalamast temperatuurist tingitud suuremad tarbimiskogused aprillis ning juunis.

Hoolimata tootmise vähenemisest ja tarbimise kasvust ületas tootmine teises kvartalis tarbimist 29 protsendi võrra.

Lätis vähenes elektri tootmine teises kvartalis aastases võrdluses seitse protsenti 1671 GWh-ni tingituna nii hüdroenergia tootmise vähenemisest kui ka soodsamatest elektrienergia impordi võimalustest. Läti oli sarnaselt Eestile teises kvartalis eksportiv elektrisüsteem, kuigi bilansi ülejääk oli ligikaudu kolm korda väiksem eelmise aasta sama perioodi näitajast.

Leedus oli peamiselt soodsatest impordivõimalustest tulenev elektritootmise langus teises kvartalis Baltimaade võrdluses kõige suurem ehk 16 protsenti ja toodangu maht 569 GWh. Leedus on elektri tootmine vähenenud aastate kõige madalamale tasemele ja tarbimise katmiseks importis Leedu teises kvartalis ligi 75 oma elektrivajadusest.

Kokkuvõttes vähenes Baltikumis elektri tootmine teises kvartalis võrreldes aastataguse ajaga üheksa protsenti ja defitsiidiks kujunes 1132 GWh, mis moodustas 20 protsenti Balti riikide summaarsest tarbimisest.

Soomes vähenes teises kvartalis enim soojuselektrijaamade toodang ja samas kasvas hüdroenergia toodang, mille tulemusena baseerus 28 protsenti kogu Soome elektritootmisest hüdroenergiale.

Eesti elektrikaubanduse kogueksport vähenes teises kvartalis aastatagusega võrreldes kuus protsenti, koguekspordist moodustas eksport Lätti 48 protsenti, Leetu 45 ning Soome seitse protsenti. Eksport Soome vähenes oluliselt ja eksport Läti ja Leedu suunal samal ajal suurenes. Taoline muutus on tingitud asjaolust, et eelmise aasta teises kvartalis oli NPS Soome hinnapiirkonna keskmine hind ligikaudu seitsme euro võrra MWh kohta kõrgem Eesti hinnapiirkonna hinnast, kuid tänavu oli see Eesti hinnast keskmiselt kahe euro võrra odavam.

Eesti elektrikaubanduse teise kvartali koguimpordist moodustas import Soomest 62 protsenti, import Lätist 30 ning Leedust seitse protsenti.

Elektrisüsteemi teise kvartali täispika kokkuvõttega on võimalik tutvuda siin.