Liigu edasi põhisisu juurde

Elering investeerib Eesti elektrivarustuskindluse tagamiseks järgmisel viiel aastal kokku ligi 450 miljonit eurot. Lisaks prioriteetsetele suurinvesteeringutele EstLink 2 ning avariieletrijaama ehitamine on ettevõtte lähiaastate fookuses kahe riigisisese – Tartu-Viljandi-Sindi ning Harku-Lihula-Sindi kõrgepingeliini rajamine, mis tagab tarbijatele tugeva Eesti sisese põhivõrgu.

Eleringi nõukogu poolt kinnitatud ettevõtte investeeringute eelarve aastateks 2012-2016 on kogumahus 450 miljonit eurot. Ettevõtte hinnangul tagab kavandatav põhivõrgu investeeringute tase igal ajahetkel varustuskindluse jaotusvõrguettevõtjatele, mis loob eeldused tarbijate kvaliteetseks elektrivarustuseks.

Uute Tartut Sindiga ning Sindit omakorda Harkuga ühendavate kõrgepingeliinide valmimine tekitab tugeva ringvõrgu Lääne- ning Põhja-Eesti elektriga varustamiseks. Tugevate ringvõrkude olemasolul on oluliselt väiksem oht suuremate piirkondade elektrivarustuse katkemiseks elektrivõrgu potentsiaalse rikke tagajärjel. Samuti võimaldab võrgu täiendav areng elektrivõrguga liituda täiendavatel elektritootjatel ning tarbijatel.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et võrgutariifist laekuvate vahendite suunamine Eesti põhivõrgu hooldamiseks ja arendamiseks on piisav tagamaks Eesti tarbijate varustamine nõuetekohase kvaliteediga elektrienergiaga igal ajahetkel. „Kindlasti ei tohi võrgu arengu investeeringutelt kokku hoida, sest sellega võrreldes on sotsiaal-majanduslik kulu, mida ühenduste puudumine, elektri halb kvaliteet ning pidevad ja pikad katkestused ühiskonnale tekitavad, nüüdisaegse ühiskonna joaks oluliselt suurem. Eleringi investeeringute rahaline maht põhivõrgu arendamisel tuleneb 95% ulatuses elektri olemusest ja tehnoloogiast ning kõik investeeringud tehakse vähempakkumiste põhiselt, kus kriteeriumiks on madalaim hind. Antud lähenemine tagab võrguarenduse eesmärkide saavutamise vähima kuluga tarbija jaoks,“ lisas Veskimägi.

Kinnitatud investeeringute eelarve kohaselt uuendatakse tulevastel aastatel kokku 27 alajaama ning ehitatakse ja renoveeritakse kokku 350 kilomeetrit uusi liine. Muhu-, Saare- ja Hiiumaa varustuskindluse tõstmiseks investeerib Elering kokku 12 miljonit eurot, asendades 2012. aastaks mandri ja Muhu vahelise amortiseerunud kaabelliini uue, oluliselt võimsamaga ning samuti ehitades kaabelliin üle Väikese väina. Eleringi investeeringute eelarve näeb ette ka osade Tallinna linnakeskkonnas asuvate vananenud ning tehniliselt halvas seisukorras õhuliinide asendamise kaabelliinidega. Projektiga alustati eelmise aasta keskpaigas. Kokku on kavas asendada ligi 40 km õhuliine ning tööde kogumaksumus on ca 17 miljonit eurot.

Tööd Eesti elektrisüsteemi tugevalt Põhjamaade omaga ühendava Eesti ja Soome vahelise teise merekaabli EstLink 2 ehitusega kulgevad plaanipäraselt ning uus 650 MW ühendus on kavas töösse anda 2014. aasta alguses.

2014. aasta lõpuks valmiv ning ligi 135 miljonit eurot maksev Eleringi rajatav avariireservelektrijaam kindlustab elektri olemasolu süsteemi tootmisvõimsuste või ülekandevõimsuste ootamatu väljalangemise olukordades. Kuni 2013. aasta lõpuni ostetakse avariireserve Läti elektritootjalt Latvenergo.

Eleringi poolt väljatöötatud investeeringute eelarve põhineb Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Eesti elektrimajanduse arengukavas aastani 2018 toodud ülesannetel põhivõrguettevõtjale ning Konkurentsiameti seisukohtadel põhjendatud investeeringute taseme osas. Elering lähtub oma tegevuses üldisest avalikust huvist tagamaks elektrisüsteemi tehniline toimimine, varustuskindlus ja eeldused elektrituru toimimiseks.

Lisainfot Eleringi investeeringutest Eesti elektrisüsteemi loe siit.