Liigu edasi põhisisu juurde

Eleringil valmis Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne, mis vaatab elektrivarustuse arenguid kuni 2031. aastani. Aruande kohaselt on tarbijate varustuskindlus kohalike tootmisvõimsuste ja välisühenduste koosmõjus tagatud, kuid näha on tootmisvõimsuste ja varustuskindluse varu vähenemist Läänemere regioonis seoses tavapäraste elektrijaamade planeeritust kiirema sulgemisega.

Nii Eestis, Baltikumis kui ka Läänemere regioonis tervikuna on varustuskindluse varu vähenemas ning Elering töötab aktiivselt koos teiste regiooni süsteemihalduritega elektrituru edasiarendamisel ennetamaks tootmisvõimsuste võimalikku puudujääki järgmise kümnendi lõpul.

„Koos elektrituru liberaliseerimisega on kogu Euroopas olukord varustuskindluse tagamisel oluliselt muutunud. Oleme elektrimajanduses liikumas keskselt planeeritud süsteemilt avatud turumajandusele. Turu toimimise eelduseks on riigi sekkumise vähendamine elektritootmises vältimaks turumoonutusi. Elektri praegune madal hulgihind võib olla lühemas vaates küll soodne tarbijale, kuid sellest tulenev kehv investeerimiskliima võib meid viia tulevikus tootmisvõimsuste defitsiidini. Selline olukord võib kalliks maksma minna – teatavasti on kõige kallim elekter see, mida parajasti kasutada ei saa,“ märkis Veskimägi.

Tarbimise prognoosi põhistsenaariumi järgi kasvab elektrienergia tarbimine Eestis keskmiselt 1,1 protsenti aastas ning ületab 2031. aastaks 10 teravatt-tunni piiri. Soojade talvede jätkudes kasvab tipukoormus endiselt aeglasemalt võrreldes tarbimisega ning võib jõuda 2031. aastaks 1700 megavatini.

Eesti elektri ülekandevõrgu talitluskindlus oli 2014. aastal aegade parim. Rikkelisi väljalülitumisi oli eelmisel aastal võrgus kokku 166, mis on ligi 100 võrra väiksem võrreldes 2013. aastaga. Summaarne lõpptarbijatele andmata jäänud energia oli kõigi aegade madalaim - 28 megavatt-tundi.

Äsja valminud Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruandega on võimalik tutvuda siin.