Eesti elektritarbimine vähenes jaanuaris ligi 9% võrra

Võrreldes aastataguse perioodiga, langes jaanuaris elektritarbimine Eestis 8,5%, kogutarbimine moodustas 824 GWh. Elektritarbimise languse peamise põhjusena võib nimetada keskmiselt seitse kraadi soojemat ilma.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles elektritarbimise langust kommenteerides, et kuigi ilmselt on peamine tegur eelmise aastaga võrreldes soojemad ilmad, võib siin olla teatav osa ka kodutarbijate senisest suuremal elektrisäästul. Tõenäoliselt on inimeste suurem ettevaatlikkus kulutuste tegemisel, mis on üldiselt sisetarbimist aasta alguses iseloomustanud, mõneti tuntav ka siin. „Kuna tarbimine kukkus tingimustes, kus sisemajanduse kogutoodang eeldatavalt jaanuaris soliidselt kasvas, mida kinnitab ka Eleringi võrguga liitunud suurtarbijate tarbimise 5% kasv, võib siin näha esimesi märke kodumajapidamiste energiatõhususe suurenemisest“, ütles Veskimägi. Ta lisas, et loodame, et see on märk positiivsest trendist, sest kõige odavam viis globaalselt üha kallinevate energiahindadega toime tulemiseks on energiasääst.

Eesti elektritootmine ületas tarbimise 31% võrra, kokku toodeti Eestis 1195 GWh elektrit. Kogu Baltikumi tarbimisvajadusest kaeti meil toodetud elektriga 48%.

Jaanuaris oli Eesti Baltikumis ainuke elektrit suures mahus eksportiv riik, Läti kattis tänu suurenenud tootmisele oma süsteemis tarbimise ise (Läti süsteemi saldo kujunes positiivseks 5 GWh võrra). Leedu on jätkuvalt sügavas (580 GWh) puudujäägis, sõltudes olulisel määral kolmandate riikide elektrist. Kolmandatest riikidest ostetud elektriga kaeti Leedus jaanuaris 48% kogu tarbimisest (81 % kogu defitsiidist). Kokku moodustas Baltikumi elektrienergia import kolmandatest riikidest 8% (198 GWh), kusjuures Eesti ega Läti sealt elektrit ei ostnud.

Eesti elektriekspordis toimus võrreldes mullusega 9% langus, kuu kokkuvõttes müüsime 402 GWh elektrit. Languse põhjustas Läti suurenenud tootmine, mistõttu müüsime sinna 36 GWh vähem.

Tuulikute toodang jaanuaris moodustas 33,5 GWh, mis on ligi 6% rohkem kui eelmine kuu ning aastatagusega võrreldes on tuulest elektrienergia toodang kasvanud rohkem kui kaks korda, jäädes toona alla 14,5 GWh. Peamiseks tuuleenergia osakaalu suurenemise põhjuseks on uued lisandunud tuulepargid.

Biomassist toodeti möödunud kuul 46,8 GWh elektrienergiat, mis eelmise kuuga võrreldes on vähenenud ligi 10%. Peamiseks languse põhjuseks on väiksem põletatud biomassi osakaal Narva koostootmisplokis ja Pärnu koostootmisjaamas võrrelduna eelneva kuuga.

Taastuvenergia toetuste saamiseks on jaanuaris esitatud taotlusi ligi 4 miljoni ning tõhusa koostootmise toetusi üle 0,3 miljoni euro ulatuses.