Elektribörsilt eelmise aasta jooksul ostetud elekter moodustab kogutarbimisest 32%

Võrreldes Eesti hinnapiirkonna käivitumist elektribörsi algusaegadega Põhjamaades on Eesti kauplemismahud olnud siseriikliku tarbimise suhtes ligi kolm korda kõrgemad, mis näitab turupaiga usaldusväärsust. Samas võtab elektribörsi kujunemine toimivaks konkurentsituruks, kus palju tootjaid siinsetele tarbijatele elektrit müümas, veel aega. Selle eelduseks on elektribörsi laienemine Lätti-Leetu, ausa konkurentsi põhimõtete alusel Venemaa elektritootjate turule sisenemine, uute tootmisvõimsuste ehitamine Eestisse ja täiendavad ühendused Põhjamaadega, võimaldamaks sealsetel tootjatel müüa meie turule.

Kokku on Nord Pool Spot (NPS) elektribörsilt üheksa kuuga ostetud 2,8 TWh energiat, millest  pea kolmandik (1 TWh) liikus Lätti.

NPS Eesti hinnapiirkonnas müüdi üheksa kuu kokkuvõttes 3,8 TWh elektrienergiat, millest Eesti turuosaliste poolt müüdud kogus moodustas 3,5 TWh. Leedust imporditi Eesti hinnapiirkonda 47 GWh elektrienergiat ning Lätist 261 GWh.  

Üheksa kuu keskmine elektrihind börsil oli 46, 35 eurot MWh. Võrreldes kevadega on hind tõusnud, kuid neljal viimasel kuul püsinud stabiilselt 50 euro tasemel.

Võrreldes novembriga vähenesid detsembris jätkuvalt elektribörsilt ostetud kogused, seda mõjutas suurenenud tootmine Lätis ja Leedus. Samal ajal olid müüdud kogused elektribörsi suurimad (509 GWh). Müügi suurenemise põhjuseks on hinnaerinevus Eesti ja Soome piirkondade vahel, mis andis Balti riikide elektritootjatele hea võimaluse ekspordiks Põhjamaadesse.  

NPS Eesti hinnapiirkonna detsembrikuu keskmine hind oli 52,77 EUR/MWh, NPS Soome 91,34 EUR/MWh ja Baltpooli keskmine hind 47,82 EUR/MWh.

Hinnaerisuse detsembris tingisid nii külm talv, madal hüdroreservuaaride täituvus Norras, Rootsi tuumajaamade plaanilised hooldused ning samuti mitmed mitte plaanilised katkestused. Norras moodustab hüdroenergia osakaal ca 98 % tootmisest, Rootsis ca 45% ja Soomes ca 15%. 

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et elektri kõrge hind Põhjamaades näitab hästi sealse kiire majanduse taastumise valguses vajadust uute tootmisvõimsuste ja ühenduste järgi regioonis. „Suur hinnavahe oli tugevaks stiimuliks Eesti tootjatele toota maksimaalsel võimsusel ning müüa Põhjamaade turule. Eesti elektrisüsteemi saldo on iga tunniselt detsembris keskmiselt 500 MW ülejäägis, mis näitab ilmekalt, kui suur on piisavate ühendusvõimsuste olemasolul tootjate võimalus teenida raha elektrimüügiga“, lisas Veskimägi.