Eesti elektritarbimine kasvas novembris 4% võrra

Peamiste teguritena on tarbimise suurenemise taga sesoonse mõjurina võrreldes eelmise aasta novembrikuuga mõnevõrra külmem ilm ning majanduse elavnemisega kaasnev suurem nõudlus energia järgi. Eesti on ainuke elektrit eksportiv riik Baltikumis, võrreldes eelmise aastaga on elektrienergia eksport kasvanud 72%. Novembris on kahekordistunud eksport Soome, kokku müüdi põhjanaabritele 53% kogu riigist välja müüdavast energiast.   Elektritootmine on novembrikuus  võrreldes aastataguse perioodiga kasvanud 85% ning võrreldes eelmise kalendrikuuga 6%.Tootmise kasvu on kaasa toonud käivitunud energiakaubandus, mis võimaldab  kõigil Eesti tootjale lisaks koduturule müüa elektrit läbi elektribörsi ka Põhjamaadesse, samuti defitsiidist lähtuv nõudlus elektri järele Leedus ja kuude lõikes varieeruv elektri puudujääk Lätis.   Novembris suurenes Lätis elektritootmine hüdroelektrijaamades kaks korda tänu kõrgemale veetasemele Daugava jõel. Samuti töötavad Lätis piisava soojuskoormuse olemasolu tõttu täisvõimsusega koostootmisjaamad. Läti suurem tootmine tingis oktoobriga võrreldes ligi poole võrra väiksema ekspordi Eestist Lätti.   Samuti vähenes novembris 7% võrra eksport Eestist Leetu. Leedu kattis oma energiavajaduse 11% tõusnud tootmisega ning suurenenud impordiga Lätist ja Venemaalt.   Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et tänane olukord, kus Eesti elektrisüsteemi saldo on iga tunniselt keskmiselt 500 MW ülejäägis näitab ilmekalt, kui suur on piisavate ühendusvõimsuste olemasolul tootjate võimalus teenida raha elektrimüügiga. Eesti enda tarbimine ca 8 TWh aastas ei paku piisavat tasuvust suurtele investeeringutele, aga kui me suudame luua Põhja-Balti ühtse elektrituru tarbimismahuga ca 425 TWh, siis annab see heade äriplaanide olemasolul täiesti teise ärilise perspektiivi uute tootmisvõimsuste ehitamiseks. „Seega mida enam Eesti võrgustab ennast teiste elektrisüsteemidega, seda enam on tulevikus elektri tootmine Eestis ekspordipotentsiaaliga äri“, lisas Veskimägi.   Taastuvenergia osakaal elektritootmisest on  kasvutrendis. Kuigi tuuleenergia vähenes võrreldes eelmise kuuga ligi 2% ehk 1 GWh ulatuses, on jäätmete ja biomassi osakaal kasvanud nii eelmise kuuga võrreldes (9%), kui ka aastataguse perioodiga võrreldes (6%). Põhjuseks novembrikuust toetuse saajate hulka lisandunud uus koostootmisjaam Fortum Termesti Pärnu koostootmisjaam, samuti suurenesid toodetud elektrienergia kogused Balti elektrijaama koostootmisplokis.Tõhusa koostootmise režiimis toodeti novembrikuus 9,9 GWh elektrienergiat.   Taastuvenergiast toodeti novembris kokku 90 GWh elektrienergiat, millele toetuse taotlusi on novembris esitatud 70,5 miljoni krooni ulatuses. Tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergiale aga 4,9 miljoni krooni ulatuses.