Augusti kokkuvõte: elektritarbimine, taastuvenergia, bilansienergia

Elektrienergiat eksporditi kokku 414 GWh ulatuses, millest 57% müüdi Lätti, 32% Leetu ning 11% Soome. Elektrienergiat imporditi augustis kokku 132 GWh, millest 54% osteti Lätist, ja 46% Soomest. Piiriülese kaubanduse suurim muutuja oli import Soomest, põhjuseks öötundide odavad tootmishinnad Põhjamaades ning defitsiit Lätis ja Leedus. Läti ja Leedu tagasid augustis oma siseriikliku tarbimise elektrienergia impordiga -  Lätis moodustas import 41% siseriiklikust tarbimisest  (214GWh), Leedus ulatus imporditud elektrienergia osa koguni 68% kogutarbimisest (546GWh). Kokku oli Baltimaade elektrisüsteemide saldo negatiivne 488 GWh. Eesti on jätkuvalt Baltimaades ainuke eksportiv süsteem – meie elektritootmine ületas siseriikliku tarbimise augustis 282 GWh ulatuses.  Taastuvenergia Tõhusa koostootmise režiimil toodetud toetatava elektrienergia kogus on augustis eelmise kuuga võrreldes hüppeliselt kasvanud, olles ligi 80% kõrgem kui juulis, ulatudes 9,1 GWh-ni. Tõusu peamiseks põhjuseks on jahenenud ilmadest tingitud soojuskoormuse kasv, mis võimaldab elektrit ja soojust koostootmisjaamas efektiivsemalt toota ja annab aluse tootjate poolt tõhusa koostootmise kriteeriumite täitmiseks. Tuulikute toodang augustis moodustas 17,6 GWh, mis on ligi 25% enam kui juulis, moodustades 3 % Eesti kogutarbimisest. Selle aasta kaheksa kuuga on tuulikud tootnud kokku 152,3 GWh elektrienergiat, kusjuures kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on märkimisväärne: ligi 53%. Biomassist toodeti möödunud kuul kokku 15,9 GWh elektrienergiat, võrreldes eelmise kuuga on tootmine ligi 14 % vähenenud. Peamiseks languse põhjuseks võrreldes juulikuuga on biomassi osakaalu vähenemine koostootmisjaamades põletatud kütuste koguses. Oluliseks teguriks oli ka Balti Elektrijaama koostootmisploki plaaniline katkestus augustis.Taastuvenergia toetuste saamiseks on augustikuus esitatud taotlusi 25,2 miljoni ning tõhusa koostootmise toetusi 4,6 miljoni krooni ulatuses.   Bilansienergia Elektrisüsteemi bilansi tagamiseks importis Elering bilansienergiat 9 GWh, kogus on võrreldes eelmise aasta sama ajaperioodiga kolmandiku võrra suurenenud.Bilansienergiat müüdi süsteemi avatud tarnijale 4 GWh ulatuses. Bilansienergiat ostab ja müüb süsteemihaldur turuosaliste planeerimisvigade katteks, et tagada süsteemi tegelik elektribilanss. Tunnisiseselt reguleeris Elering bilanssi reguleerimisenergia ostu ja müügiga: augustis osteti ülesreguleerimist kokku 11 GWh ulatuses. Suur reguleerimistarnete kasutamine oli tingitud  elektrijamades toimunud  avariilistest väljalülitumistest. Aasta tagasi samal perioodil jäid reguleerimistarned kokku 4 GWh piiridesse. Bilansienergia kõrgeimaks müügihinnaks augustikuus kujunes 97 EUR/MWh eest ja madalaimaks ostuhinnaks 10 EUR/MWh eest. Võrdluseks aastatagused hinnad: kõrgeimaks müügihinnaks kujunes 64 EUR/MWh  ja madalaimaks ostuhinnaks 16 EUR/MWh.