Liigu edasi põhisisu juurde

Lähtuvalt Eesti elektrimajanduse arengukavast tuleb Eleringil aastatel 2010 – 2014 elektrisüsteemi varustuskindluse tagamiseks investeerida kokku ligi 7 miljardit krooni. Eleringi enda kulud ei suurene ning vähenesid 2010. aastal 72 miljoni võrra.

Investeeringute finantseerimise tagamiseks esitas Elering Konkurentsiametile taotluse suurendada ülekandetariifi kolme aasta jooksul keskmiselt 1,24 s/kWh aastas. Võrgutasu tõusu põhjustavad investeeringute ja varadega seotud komponendid, olulise rahalise mahu investeeringute kavast moodustavad EstLink1 väljaostmine, EstLink2 ja avariireservjaamade rajamine.  Eesti ja Soome vaheline teine kaabelühendus EstLink2 on suurim Eesti elektrivõrgu arendamiseks tehtav investeering läbi aegade. 650 MW võimsusega kaabel tõstab regioonidevahelisi elektri ülekandevõimsusi  1000 MWni ja loob olulise eelduse Põhjamaade kauplejatel tulla Eesti turule ning Eesti tootjatele tee Põhjamaadesse. Varustuskindluse tagamiseks on vajalik kiirelt käivitatava ja hästi reguleeritava 250 MW võimsusega avariielektrijaama olemasolu. Avariireservelektrijaamad on mõeldud ainult avariireserviks ja igapäevaselt nad elektriturul ei osale. Hetkel on Eleringil kuni 2013. aasta lõpuni avariireservide leping Latvenergoga, kuid avatud elektrituru ja tootmisvõimsuste defitsiidi tingimustes Baltikumis peale Ignalina TEJ sulgemist ei ole Latvenergo huvitatud talutava hinnaga lepingu pikendamisest.   Võrreldes reservi hoidmisega Lätis on  avariielektri hind Eesti tarbijatele tulevikus oluliselt odavam. Samuti olukorras, kus nii Läti kui Leedu on sügavas energiadefitsiidis, tõstab valmisolek ise avarii korral elektrit toota oluliselt meie energiajulgeolekut.   Olulised objektid on veel Tartu – Viljandi- Sindi uus 330 kVliin, mis oluliselt parandav Pärnu varustuskindlust, suurendab ida- lääne suunalist elektrivõrgu läbilaskevõimet ning annab hilisema võimaluse laieneda Tallinn – Riia suunal. Samuti Aruküla alajaama ja Eesti Elektrijaama jaotla renoveerimised.